) § 50870 p 2 mõistes. Talle tehti otsus ja õigus seda vaidlustada nõuetekohaselt teatavaks, kuid otsust ei vaidlustatud. Seega on
A. Telvar pole rahatrahvi tasunud ja
lg 1 järgi saab kohus teha Euroopa Liidu liikmesriigi kohtuotsuse või muu otsuse tunnustamise otsustamisel ühe järgmistest määrustest: 1) tunnistada liikmesriigi otsuse täitmise lubatavaks; 2) tunnistada liikmesriigi otsuse täitmise lubamatuks või 3) lõpetada menetlus, kui isik on temale kohtuotsuse või muu otsusega pandud kohustused täitnud. Praeguses asjas ei nähtu toimikumaterjalist ega määruskaebusest, et A. Telvar oleks temale Lätis tehtud otsusega määratud rahatrahvi ära tasunud. Seega oli maakohus õigustatud otsustama, kas tunnistada rahatrahvi määramise otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks. 6. Euroopa Liidu liikmesriigi rahatrahvi tunnustamist ja täitmist reguleerivad
§-d 50869– 50877.
näeb tunnustamise eeldusena ette liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud rahatrahvi määramise tunnistuse, milles nõutakse füüsiliselt või juriidiliselt isikult kohtuotsuses või muu asutuse otsuses nimetatud summa tasumist. Maakohus tugines tunnistusele, mille koostas Läti ja mis edastati Justiitsministeeriumi kaudu 18. juunil 2024 maakohtule. Kohus leidis õigesti, et rahatrahvi tunnustamine on lubatav, kuna A. Telvarit karistati liiklussüüteo eest, mis sisaldub
7. Tunnistuse järgi tehti rahatrahv tagaselja.
sätestab rahatrahvi määramise otsuse tunnustamist piiravad ja välistavad asjaolud. Muu hulgas on keelatud tunnustada ja täita kohtuotsust, mis tehti tagaselja, v.a
§-s 4897 ette nähtud juhtudel. Riigikohus on selgitanud, et tagaseljaotsuse tegemisega on võrreldav olukord, mil isik saab muu asutuse otsusega kirjalikus menetluses määratud rahatrahvist teada tagantjärele. Kuna
lg 1 järgi võib taotleda nii kohtuotsuse kui ka muu asutuse otsuse tunnustamist ja täitmist, hõlmab keeld tunnustada ning täita tagaselja tehtud otsust ka muu asutuse kirjalikus menetluses tehtud lahendit, millega määrati isikule rahatrahv, kuid millest isikut nõuetekohaselt ei teavitatud. Kui rahalise karistuse või rahatrahvi määramise aluseks olev otsus toimetati otsuse teinud liikmesriigi õiguse kohaselt isikule kätte koos teabega selle kohta, missuguse tähtaja jooksul ta saab otsust edasi kaevata, ei või täitva liikmesriigi pädev asutus – juhul kui isikul on olnud piisav tähtaeg selle otsuse edasikaebamiseks – keelduda otsuse tunnustamisest ja täitmisest. Täitva riigi kohus peab aga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades kontrollima, kas isik sai tegelikult otsusest teada ja kas tal oli piisavalt aega oma kaitse ettevalmistamiseks. (Vt RKKK 19.12.2022, 1-22-2024/14, p-d 10 ja 11.) 8. Läti tunnistuses on kirjas, et otsus saadeti kolme tööpäeva jooksul A. Telvari Euroopa Auto- ja Juhilubade infosüsteemis registreeritud aadressile (XXX) lihtkirjaga. Otsuses selgitati kaebuse esitamise korda ja tähtaega, kuid A. Telvar kaebust ei esitanud. Tunnistuses märgitakse sedagi, et juhul kui kirja ei saa adressaadile kätte toimetada, tagastatakse see saatjale. Otsust Lätile ei tagastatud ja sellest järeldati, et A. Telvar sai otsuse kätte. Sel viisil lihtkirja saatmine on Läti õiguse järgi otsuse kättetoimetatuks lugemiseks piisav. Kuna määruskaebusest ei nähtu, et A. Telvari aadress oleks rikkumise toimepanemise ja otsuse tegemise vahel muutunud, võib järeldada, et otsus toimetati A. Telvarile nõuetepäraselt kätte. Määruskaebuse põhjal ei kerki esile tõsiselt võetavat kahtlust, et A. Telver ei saanud Läti kõnealust otsust kätte. Põhjendatud kahtluse tekkeks peab olema tõsiselt võetav tõenduslik alus (RKKK 19.12.2022, 1-22-2024/14, p 15). Neil asjaoludel ei saa vastastikuse tunnustamise põhimõtet arvestades väita, et Läti tunnistus on 2
juuli 2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.