← Eesti

3-24-774/23

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

  1. september 2024, Tartu 3-24-774 A.G.i, I.G.i, L.S., Z.K., N.S. ja S.Ž.i kaebus Mustvee Vallavolikogu
  2. veebruari
  3. a otsuse nr 7 tühistamiseks A.G.i, I.G.i, L.S., Z.K., N.S. ja S.Ž.i määruskaebus Tartu Halduskohtu
  4. juuli
  5. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 4, 5 peale Kirjalik menetlus Kaebajad A.G., I.G., L.S., Z.K., N.S. ja S.Ž. Kaebajate esindaja A.G. Vastustaja Mustvee vald RESOLUTSIOON
  6. Jätta kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu
  7. juuli
  8. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  9. juuli
  10. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
  11. Tagastada kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu
  12. juuli
  13. a määruse resolutsiooni punktide 2, 4, 5 peale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Ülejäänud osas on määrus lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Mustvee Vallavolikogu otsustas
  15. veebruari
  16. a otsuse nr 7 „Mustvee valla haridusasutuste ümberkorraldamine“ kohaselt korraldada Mustvee Vallavalitsuse hallatava asutuse Peipsi Gümnaasiumi tegevuse ümber järgmiselt (p 1): jaotada
  17. augusti 2024 Peipsi Gümnaasium kaheks eraldi üksuseks gümnaasiumiks ja põhikooliks (p 1.1); lõpetada
  18. augustist 2024 koolitustegevus üldkeskhariduse tasemel, kusjuures gümnaasiumiosa liita alates
  19. septembrist 2024 Avinurme Gümnaasiumiga, ja luua Avinurme Gümnaasiumi Mustvee õppekoht, kus 2024/2025 õppeaastal
  20. klassi vastuvõttu ja koolitustegevust ei toimu, 2024/2025 õppeaastal toimub koolitustegevus
  21. ja
  22. klassis ning 2025/2026 õppeaastal toimub koolitustegevus
  23. klassis (p 1.2); liita alates
  24. septembrist 2024 põhikooli osa Mustvee Kooliga (p 1.3); lõpetada
  25. augustist 2024 Peipsi Gümnaasiumi tegevus iseseisva asutusena (p 1.4). Otsuse kohaselt on vajadus Mustvee valla haridusasutuste ümberkorraldamiseks tingitud eelkõige laste arvu vähenemisest ja sellest tulenevalt koolide alatäituvusest. Koolihoonete ülalpidamiseks ja uute investeeringute läbiviimiseks napib vallal eelarvelisi vahendeid, mistõttu tuleb haridusasutuste taristut koomale tõmmata. Haridusvõrgu ümberkorraldamine on kooskõlas valla arengukavaga.
  26. A.G., I.G., L.S., Z.K., N.S. ja S.Ž. esitasid
  27. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Mustvee Vallavolikogu
  28. veebruari
  29. a otsuse nr 7 tühistamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluses palusid kaebajad peatada otsuse nr 7 kehtivus kuni asjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
  30. Tartu Halduskohus jättis
  31. aprilli
  32. a määrusega rahuldamata kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse. Tartu Ringkonnakohus jättis
  33. mai
  34. a määrusega kaebajate määruskaebuse halduskohtu
  35. aprilli
  36. a määruse peale rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
  37. Kaebajad esitasid
  38. juulil 2024 Tartu Halduskohtule korduva taotluse esialgse õiguskaitse korras Mustvee Vallavolikogu
  39. veebruari
  40. a otsuse nr 7 kehtivuse peatamiseks haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni. Taotluse põhjendused on järgmised: 4.
  41. Esialgse õiguskaitse taotluse uus läbivaatamine on õigustatud muutunud asjaolude tõttu. Korduva esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust õigustab Peipsi Gümnaasiumi sulgemiseks ettenähtud tähtaja lähenemine,
  42. juuni
  43. a haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 1.12/24/158 Peipsi Gümnaasiumile antud koolitusloa kehtetuks tunnistamine alates
  44. augustist 2024 ning ilmnenud täiendavad argumendid kaalutlusvigadele vaidlustatud valla
  45. veebruari
  46. a otsuses nr
  47. 4.
  48. Kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades kohtumenetluse tavapärast kestvust, on ümberkorraldused haridusvõrgus jõustunud kohtulahendi tegemise ajaks läbi viidud ning kaebuse rahuldamise korral on varasema olukorra taastamine ja likvideeritud kooli taasloomine ilmselgelt keerukas. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on avalikes huvides. 4.
  49. Mustvee vald ei arvestanud vaidlustatava otsuse vastuvõtmisel sellega, et õpilaste üleviimiseks on Mustvee Koolis vajalik teostada kapitaalsed ehitustööd, mis toovad vallale kaasa laenuvajaduse; lapsed paigutatakse õppetöö tegemiseks ajutistesse konteineritesse ja tekib vajadus vahetunnis liikuda erinevate koolimajade vahel. Samuti ei ole vald arvestanud huvihariduses osalevate õpilaste liikumisvajadustega, demograafilist olukorda ning erinevast keeleruumist pärinevate õpilaste sund-assimileerimise mõju hariduse kvaliteedile.
  50. Vastustaja leidis Tartu Halduskohtule esitatud seisukohas, et kaebajate korduv taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole lubatav, kuna kohus on varasemalt selle kohta otsuse teinud ning asjaolud ja alus ei ole muutunud. 5.
  51. Kohustuslik põhiharidus ja gümnaasiumiharidus on kättesaadavad ning õppetingimused jäävad samaks. Olukorras, kus õpilaste arv väheneb ja koolivõrk vajab täiendavaid rahalisi vahendeid, on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus kaaluda, kuidas tagada optimaalne ressursside kasutamine. 5.
  52. Haridusvõrgu korrastamiseks esineb väga kaalukas avalik huvi. Ümberkorraldamise otsuse eelnõu ettevalmistamisel said kaasa rääkida kõik huvigrupid. Avalikes huvides on koolivõrgu ülalpidamisele kuluvate eelarveliste vahendite mõistlik ja eesmärgipärane kasutamine. 5.
  53. Koolide ümberkorraldamine ei riku kaebajate õigusi. Ebamõistlikuks piiranguks ei saa pidada seda, et kaebajate lapsed peavad uuest õppeaastast asuma õppima mõnes teises valla hoones Mustvee linnas. Põhikooliosa liitmisel jätkub õpe samas linnas. Vastustajal on kohustus tagada õigusaktides sätestatud hariduse omandamisega seotud nõuete järgimine olenemata sellest, millised õpilased millises koolihoones õpivad. 2
  54. Tartu Halduskohus jättis
  55. juuli
  56. a määrusega kaebajate
  57. juuli
  58. a esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), tagastas kaebajatele
  59. juuli
  60. a esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasutud riigilõivu kogusummas 120 eurot (resolutsiooni p 2), määras vaadata haldusasi läbi kirjalikus menetluses (resolutsiooni p 3), andis menetlusosalistele tähtaja
  61. veebruar 2025 täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ja teise menetlusosalise täiendavatele menetlusdokumentidele vastuväidete esitamiseks tähtaja
  62. märts 2025 (resolutsiooni p 4) ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks
  63. märtsi 2025 (resolutsiooni p 5). 6.
  64. Halduskohus leidis, et uue kooliaasta lähenemine ja jõustunud kohtuotsuseni ei ole ajalist kriteeriumit arvestades võimalik enne uue õppeaasta algust jõuda, ei muuda kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust intensiivsemaks võrreldes varasema ajaga ning see ei ole selliseks uueks asjaoluks, mille tõttu tuleks kohtul uuesti kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Samuti ei ole taotluse uuesti läbivaatamist tingivaks asjaoluks ministri
  65. juuni
  66. a käskkiri, kuna tegemist on loogilise asjade käiguga, mis oli ette nähtav. Mustvee Kooli kohandamine seoses laste arvu suurenemisega, remonttööde tegemine ja lisaklassiruumide leidmine ei ole uued asjaolud, mis tingiks esialgse õiguskaitse taotluse uuesti läbivaatamist. Samuti ei tingi seda asjaolu, et lastel võib olla vajalik õppetöö käigus liikuda erinevate koolihoonete vahel. Transpordiküsimusega arvestas kohus juba varasemates määrustes ning puudub alus arvata, et bussiliiklus Mustveest Avinurme Gümnaasiumisse ja sealt tagasi kooliaasta alguseks mõistlikku lahendust ei saavuta. Väited, et eesti ja vene kodukeelega laste koosõppimine võib mõjutada vene kodukeelega laste õppeedukust ja Peipsi Gümnaasiumi gümnaasiumiastme
  67. aastal lõpetanud õpilaste õpitulemused olid paremad kui Avinurme Gümnaasiumi õpilaste omad, ei ole uued asjaolud, mis tingiksid esialgse õiguskaitse taotluse uuesti läbivaatamist. Vastustaja on selgitanud, et enamikes klassides hakkavad lapsed õppima kahes paralleelklassis vastavalt kodukeelele, et tagada kõigile võimetekohased õpitingimused. Lisaks ei ole kaebaja esitanud tõendeid enda väidete kinnitamiseks. 6.
  68. Kaebajad ei saa oma nõudeid esitada tuginedes avalikele huvidele või kolmandate isikute õiguste kaitse vajadusele, mida kohus selgitas ka
  69. aprilli
  70. a määruses. 6.
  71. Kaebajad esitasid
  72. juuli
  73. a esialgse õiguskaitse taotluses suures osas samu põhjendusi, millega on varasema esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestatud. Taotluse täiendav põhjendamine ja lisaargumentide esitamine ei tähenda, et taotlus oleks esitatud uutel asjaoludel ja uuel alusel. Antud juhul ei ole faktiline olukord muutunud ega ilmnenud uusi olulisi tõendeid. Kaebajate
  74. juuli
  75. a esialgse õiguskaitse taotlust tuleb pidada korduvaks taotluseks, mis on esitatud samadel asjaoludel ja alusel nagu varasem taotlus ning jätta läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 alusel. 6.
  76. Kaebajad tasusid
  77. juuli
  78. a taotluse esitamise eest riigilõivu kogusummas 120 eurot. Kuna kohus jätab kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis on põhjendatud taotluse esitamise eest tasutud riigilõivu tagastamine.
  79. Kaebajad esitasid Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotlevad halduskohtu määruse resolutiivosa p-de 1 ja 2 tühistamist, teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Samuti taotlevad kaebajad halduskohtu
  80. juuli
  81. a määruse resolutiivosa p-de 4 ja 5 tühistamist ning Tartu Halduskohtu kohustamist lahendama haldusasja mõistliku aja jooksul, tagades HKMS §-s 2 sätestatud eesmärkide täitmise. 7.
  82. Kaebajad leiavad, et esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine ning kohtuotsuse aja määramine
  83. märtsiks 2025, muudavad vaidlusaluse küsimuse lahendamise eesmärgituks ja ei kaitse kaebajate huve. Kaebajatele kaasnevad negatiivsed tagajärjed on pöördumatud ning ei ole kaebust rahuldava kohtuotsusega kõrvaldatavad. 7.
  84. Laste haridus on kaebajate jaoks esmatähtis. Usaldus koolipidaja ning õppeasutuse pedagoogilise kaadri vastu on eeldus turvalise ja arendava keskkonna loomisele 3 haridusasutuses. Halduskohus ei olnud objektiivne ega pakkunud kaebajatele kaitset omavalitsuse ebakorrektsete otsuste eest. 7.
  85. Arusaamatuks jääb halduskohtu käsitlus, mis ei arvesta Peipsi Gümnaasiumi sulgemise ajajoont kaebajate õiguskaitse vajadust intensiivistava asjaoluna ning vallavolikogu komisjonis ilmnenud vajadust laenude võtmiseks Mustvee Kooli kohaldamisel suuremale õpilaste arvule. Vastustaja kaalutlusveale viitab asjaolu, et üheski Peipsi Gümnaasiumi sulgemist puudutavas dokumendis ei ole nimetatud kulutustega arvestatud, kuid samas nimetatakse gümnaasiumi sulgemise põhiargumendina omavalitsuse rahaliste vahendite optimaalsema kasutamise vajadust. Tõsiasi, et Mustvee vald ei ole tegelikult teadlik kaasnevate kulutuste suurusest ja nende katteallikatest, ilmnes pärast kaebuse esitamist Mustvee vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni
  86. juuni
  87. a istungi protokollist ja vastustaja
  88. juuli
  89. a seisukohast kohtule ning seda saab lugeda uueks asjaoluks HKMS § 55 lg 3 mõttes. 7.
  90. Mustvee vald ei ole esitanud tõendeid ega põhjendanud väidet, et Peipsi Gümnaasiumi sulgemiseks esineb avalik huvi. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada ja peatada kohtumenetluse ajaks muudatuste tegemine Mustvee valla koolivõrgus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  91. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebajate määruskaebus jääb rahuldamata.
  92. Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks ei esine alust kohaldada esialgset õiguskaitset ning vastav taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus asus seisukohale, et kaebajate esitatud esialgse õiguskaitse taotlus ei ole esitatud uutel asjaoludel ja uuel alusel, faktiline olukord ei ole muutunud ning kaebajate väited on pigem täiendavad põhjendused varemesitatud esialgse õiguskaitse taotlusele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu
  93. juuli
  94. a määruse tühistamiseks.
  95. Kaebajad leiavad määruskaebuses, et esialgse õiguskaitse kohaldamise tingib Peipsi Gümnaasiumi sulgemise tähtaja lähenemine. Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu. Vaidlustatavas Mustvee Vallavolikogu
  96. veebruari
  97. a otsuses nr 7 on märgitud, et iseseisva asutusena lõpetab Peipsi Gümnaasium tegevuse
  98. augustil
  99. Nimetatud tähtpäev on olnud teada pärast valla vastava otsuse tegemist ning kuupäeva ei ole vahepeal muudetud. Lisaks näeb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 lg 5 ette, et kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus
  100. juulist sama aasta
  101. augustini. Halduskohus jättis
  102. aprilli
  103. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse Mustvee Vallavolikogu
  104. veebruari
  105. a otsuse nr 7 kehtivuse peatamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ja määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebust ei rahuldanud. Seega oli juba veebruaris 2024 teada, et vald soovib kooli sulgeda
  106. augustil 2024 ning aprillis 2024 ei saavutanud kaebajad edu halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega. Seda, et kooli sulgemise tähtpäev liigub iga päevaga lähemale, ei saa lugeda uueks asjaoluks, mille tõttu kohaldada esialgset õiguskaitset ja Peipsi Gümnaasiumi sulgemine peatada kohtumenetluse ajaks.
  107. Kaebajate jätkuv seisukoht on, et laste haridus on neile oluline. Tartu Halduskohus selgitas juba
  108. aprilli
  109. a määruses, et kaebajatel on põhiõigus saada haridust, kuid ei ole põhiõigust konkreetse koolihoone säilimisele. Kaebajate laste koolitee ja hariduse omandamine jätkuvad, kuid seda teises valla koolis. Mustvee vald on kinnitanud, et õppetöö hakkab toimuma samas linnas teistes hoonetes. Koolitee ei pikene, kuna Mustvee Kooli ja suletava Peipsi Gümnaasiumi vahemaa on umbes 200 meetrit. Põhikoolis käivad lapsed saavad jätkata õpinguid Mustvee Koolis,
  110. ja
  111. klassis käivatele õpilastele nähakse ette Avinurme Gümnaasiumi Mustvee õppekoht ning
  112. klassi õpilasel on võimalik õppida Avinurme Gümnaasiumis, mis asub Mustveest 24 km kaugusel. Sealjuures on vald taganud Mustveest Avinurme kooli käivatele lastele transpordi. Asjaoludest tulenevalt on selge, et Mustvee vald 4 tagab ka koolivõrgustiku ümberkorraldamise tulemusena kaebajate lastele võimalused omandada nii põhi- kui ka keskharidust Mustvee linnas ja lähimates valla koolides ning ringkonnakohtu hinnangul ei kaasne sellega kaebajate peredele kahjulikke ja pöördumatuid tagajärgi.
  113. Kaebajate väited, et vald peab tegema lisakulutusi või võtma laenu, et kohandada Mustvee Kool suuremale õpilaste arvule, ei oma samuti kaalu halduskohtu
  114. juuli
  115. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus peab antud hetkel otsustama, kas Peipsi Gümnaasiumi sulgemise peatamiseks esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendatud ning kas halduskohus on õigesti jätnud taotluse läbi vaatamata. Need tegevused, kuidas vald täpsemalt Mustvee Kooli tegevuse korraldab, kas kooliruumid vajavad remonti või lapsed peavad liikuma erinevate hoonete vahel, ei ole praeguse kohtuasja menetlusetapis asjakohased. Samuti on kaebuse sisulise lahendamise käigus analüüsitavad kaebajate väited seoses Mustvee valla kaalutlusvigadega
  116. veebruari
  117. a otsuse nr 7 vastuvõtmisel.
  118. Määruskaebuses peetakse uueks asjaoluks, mille tõttu peatada esialgse õiguskaitse korras Peipsi Gümnaasiumi sulgemine, ka haridus- ja teadusministri
  119. juuni
  120. a käskkirja nr 1.12/24/158 väljaandmist. Ministri käskkirjast nähtub, et Mustvee Vallavalitsus esitas
  121. märtsil 2024 haridus- ja teadusministeeriumile teavituse Mustvee Vallavolikogu
  122. veebruari
  123. a otsuse nr 7 vastu võtmisest ning minister tegi
  124. juunil
  125. a otsustuse Peipsi Gümnaasiumile antud koolitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Peipsi Gümnaasiumile antud koolitusloa kehtetuks tunnistamine oli ette nähtav ja asjade loogiline käik. Koolitusloa kehtetuks tunnistamine on üks osa kooli sulgemise protsessist ning selle rõhutamine ei anna alust peatada kooli sulgemine.
  126. Määruskaebuses leitakse, et kohtu poolt menetlustähtaegu fikseeriva korraldava määruse vaidlustamine on lubatav, kuna muudab koostoimes esialgse õiguskaitse puudumisega sisulise menetluse kaebajate jaoks eesmärgituks ning ainetuks. Ringkonnakohus ei saa kaebajatega nõustuda. HKMS § 203 § 1 sätestab, et halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Tartu Halduskohtu
  127. juuli
  128. a määruse vaidlustamine riigilõivu tagastamise ja menetlustähtaegade ning kohtuotsuse tähtaja määramise osas ei ole seaduse järgi lubatud ning halduskohtu
  129. juuli
  130. a määrus on edasikaebekorra osas ebakorrektne. Tegemist on oma sisult kohtu korraldusliku määrusega, mis ei ole edasi kaevatav. Antud juhul ei sätesta seadus, et kohtu korralduslikku määrust menetlustähtaegade ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise osas saaks vaidlustada ning samuti ei takista halduskohtu
  131. juuli
  132. a määruse resolutsiooni p-d 2, 4, 5 kohtumenetluse tavapärast jätkumist. Kaebajad ei ole rahul, et halduskohus otsustas teha otsuse avalikult teatavaks
  133. märtsil
  134. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa korraldada halduskohtu tööd ega kohustada halduskohut lahendama kaebust esmajärjekorras või lühendama halduskohtu määratud menetlustähtaegu. Kuna kaebajatel ei ole halduskohtu määruse nimetatud osas vaidlustamiseks määruskaebuse esitamise õigust, kuulub kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu
  135. juuli
  136. a määruse resolutsiooni p-de 2, 4, 5 peale tagastamisele HKMS § 203 lg 2 ja § 187 lg 3 p 6 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.