Obsah (5)

§ 207§ 119§ 2§ 110§ 175

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 16.07.2024, Tartu Haldusasja number 3-24-1803 Haldusasi Xi kaebus Tartu Vangla vastu s

) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel.

1. Tagastada Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 19.06.
2. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale

§ 207lõike 2 ja lõike 3 punkti 1 alusel.

1. Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses Xi nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (

§ 119lg 1 ja § 235 lg 1).

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJALE

1. Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.06.
2. a määruse peale.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ja kaebaja määruskaebuses väidetut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 19.06.

1. a määruse resolutsiooni p-de 1 kuni 3 tühistamist, millega halduskohus vastavalt tagastas tema kaebuse (p 1), jättis menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (p 2) ning jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata (p 3). Eelnevast tulenevalt ei käsitle ringkonnakohus määruskaebuses märgitud kaebaja soovi, et talle antaks advokaat, eraldi määruskaebemenetlusega seonduvalt esitatud taotlusena.
2. Arvestades, et muutmata jääb halduskohtu määrus kaebaja kaebuse tagastamise kohta, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja määruskaebuses märgitud taotlused teha ekspertiis arstide poolt, küsitleda ühte kinnipeetavat tunnistajana ning saata tema probleem Riigikohtule või seadusandjale või vanglale.
3. 09.07.2024 saabus ringkonnakohtusse (edastati Riigikohtu poolt) Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja palub anda talle advokaat, kes tegeleb küsimusega, kas talle on kardin vajalik terviseprobleemide tõttu. Kuivõrd esitatud taotluses on viidatud käesolevale haldusasjale, milles kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu seoses kambris kardinate puudumisega ning halduskohus tagastas 19.06.
4. a määrusega kaebaja esitatud kohustamis- ja hüvitamiskaebuse, siis järeldab ringkonnakohus, et riigi õigusabi taotlus esitati selleks, et vaidlustada halduskohtu 19.06.
5. a määrust. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses.

§ 110

lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi seadusest (RÕS) ning

-i

1. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja ise nii kaebuse halduskohtule kui ka määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Määruskaebuse esitamiseks piisab oma seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest ning kaebaja poolt käesolevas haldusasjas ringkonnakohtule esitatud määruskaebus vastab eeltoodule. Xile riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Ringkonnakohtule ei nähtu, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata Xile riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus Xi riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
2. Kaebaja terviseandmete kaitseks tuleb

§ 175lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 2