) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 419,06 euro saamiseks. Kohus tegi 20.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 18.12.2023 lõpetada maksekäsu kiirmenetluse ja anda hageja nõue kostja vastu 419,06 euro saamiseks Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kostja sõlmis Tele2 Eesti AS-iga lepingu nr xxx, mille kohaselt kohustus sideteenuse pakkuja kostjale pakkuma sideteenust telefoninumbrile xxx. Tulenevalt lepingust oli kostja kohustatud tasuma saadava sideteenuse eest arveid. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.12.2022 arvest ning viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 AS-ile summas 320,07 eurot. Kuna kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS-i nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus loovutas Tele2 Eesti AS 29.05.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt mõista välja põhivõlgnevus summas 320,07 eurot, viivised 42,96 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot. Lisaks sellele käesolevaks hetkeks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude jäägi täielikult tasumiseni määras 0,05% päevas, alates 29.12.2023. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte KÄPO kaudu 16.02.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (07.03.2024) hagile vastanud Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 140 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning õigusabikulu 420 eurot.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 2 Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja juhindudes
Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 100 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 218-129072. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.