Obsah (6)

§ 22§ 29§ 1§ 2§ 28§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2024, Tallinna Tsiviilasja number 2-23-17603 Tsiviilasi osaühingu Ränikorp (likvideerim

§ 22

lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse ja aja kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Majandusaasta 2021 andmed nähtuvad majandusaasta aruandes, mille kohaselt müügitulu oli ettevõttel 162 321 eurot, kuid kahjumi suuruseks oli -6554 eurot. Koostatud bilansi kohaselt oli äriühingul vara väärtusega 47519 eurot, milleks olid nõuded ja ettemaksed, raha ning materiaalsed põhivarad väärtuses 3170 eurot. Kohustuste suuruseks oli 43673 eurot, mille moodustasid võlad ja ettemaksed. Omakapital oli 47519 eurot. Tegevusaruande kohaselt käive suurenes veidi võrreldes eelmise aastaga. Perspektiiviks oli jätkata põhitegevusalaga, hankida juurde uusi kliente ja suurendada käivet. Majandusaasta 2022 andmed nähtuvad majandusaasta aruandes, mille kohaselt müügitulu oli 174 203 eurot, kuid kahjumi suuruseks oli -72 534 eurot. Koostatud bilansi kohaselt oli äriühingul vara väärtusega 15 962 eurot, milleks olid nõuded ja ettemaksed ning raha. Kohustuste suuruseks oli 84 650 eurot, mille moodustasid võlad ja ettemaksed. Omakapital oli -68 688 eurot. Tegevusaruande kohaselt

1. aasta käive suurenes veidi võrreldes
2. aastaga. Perspektiiviks oli jätkata põhitegevusega, hankida juurde uusi kliente ja suurendada käivet. Registrile esitatud likvideerimisaruande kohaselt oli 01.01.2023 kuni 29.11.2023 aruandeaasta müügikäive 70 429 eurot, kahjum -1029 eurot. 11.11.2023 otsustasid äriühingu osanikud algatada likvideerimismenetluse. Koostatud bilansi kohaselt oli äriühingul vara 4 2-23-17603 väärtusega 3048 eurot ning kohustuste suuruseks oli 72 765 eurot. Kokku omakapital oli 69717 eurot. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt esitatud seisukohtadega, sealhulgas maksejõuetuse põhjuste osas. Ajutise halduri nimetamise seisuga võlgnikul majandustegevus puudus ja see on ajutise halduri hinnangul lõppenud hiljemalt 2023.a novembris, kui on vastu võetud äriühingu likvideerimise otsus. 2023.a oktoobris-novembris on lõpetatud ka viimased töölepingud ja AS-i Swedbank teabenõude vastusest nähtub, et viimased laekumised ja kanded toimusid arvelduskontol 2023.a novembris ja seejärel tegevus puudus. Täpset aega võlgniku maksejõuetuks muutumise kohta on keeruline ajutise menetluse raames anda, võlgniku vastusest tulenevalt tuleks arvestada tegevuse faktilise lõppemise aega 2023.a novembris, sellest järeldub, et püsiv maksejõuetus oli igal juhul selleks ajaks välja kujunenud. Ajutine haldur on käesoleval hetkel tuvastanud, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku 72 960 euro ulatuses, realiseeritav vara, millest tasuda võlausaldaja nõudeid, aga puudub. Vara väärtuseks on 400 eurot ning sellest ei piisa edasise menetluse läbiviimiseks. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste hindamisel on võimalik anda esialgseid järeldusi ja nende täpsustamine saab toimuda edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur vaatles võlgniku konto väljavõtteid ja tehtud rahalisi ülekandeid alates aastast
3. Ajutisel halduril ei ole võimalik käesolevas menetlusstaadiumis piiratud mahtu arvestades lõplikku seisukohta kujundada. Võlgnik on teostanud aegade jooksul sularaha väljavõtmisi, mis võib vajada kassadokumentide ülevaatust, lisaks muude tehingute kontrollimisele. Juhul, kui võlausaldajad soovivad läbi viia põhjalikku analüüsi ning tehingute/raamatupidamise kontrolli, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot. Käesoleval ajal ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara väärtuses, mille realiseerimisel oleks võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulusid. Samuti ei ole võlgnikul vara mille arvel läbi viia pankrotimenetlust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara, mille arvelt oleks võimalik edaspidi võlausaldaja nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Samuti, kuna võlgniku äriühingu tegevus on teadaolevalt lõppenud ja töötajad on vabastatud, ei ole võimalik eeldada, et võlgnikul taolises ulatuses rahalisi vahendeid pikemas perspektiivis võiks tekkida. Tulenevalt eeltoodust on ajutisel pankrotihalduril ainuvõimalik asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Arvestades eeltoodut leian, et esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks

§ 29

lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2500 eurot pankrotimenetluse kuludeks.

1. Kohus tegi 12.02.2024 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti osaühingu Ränikorp pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 2500 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud.
2. 07.03.2024 tegi kohus ettepaneku maksejõuetuse teenistusele osaühingu Ränikorp 5 2-23-17603 pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 02.04.2024 vastuse kohaselt on maksejõuetuse teenistus teinud korduvaid toiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja ei esita ettepanekut algatada osaühingu Ränikorp pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi.
3. Kohus tegi pankrotihaldurile täiendava suulise ja kirjaliku järelpärimise seoses ebaselgusega võlgnikule kuulunud vara – traktor xxx – maksumuse kohta. 23.09.2024 esitas ajutine pankrotihaldur täiendatud aruande tervikteksti. Nimetatus on ajutine pankrotihaldur täiendanud oma seisukohta võlgniku vara tagasivõitmise osas. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste hindamisel on ajutisel pankrotihalduril võimalik anda esialgseid järeldusi ja nende täpsustamine saab toimuda edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur vaatles võlgniku konto väljavõtteid ja tehtud rahalisi ülekandeid alates aastast
4. Ajutisel halduril ei ole võimalik käesolevas menetlusstaadiumis piiratud mahtu arvestades lõplikku seisukohta kujundada. Ajutine pankrotihaldur märgib siinkohal, et võlgnikule varem kuulunud sõidukite juures (aruande p. 4.1) on välja toodud, et 05.01.2021 on võlgnik võõrandanud äriühingule kuulunud traktori xxx, mudel xxx, juhatuse liige M K, kes on pankrotiseaduse mõttes lähikondne. Pangakontol nimetatud ajaperioodil traktori eest tasumist ei nähtu. Seega võib nimetatud tehing kuuluda tagasivõidetavate tehingute alla. Tagasivõitmise tulemuslikkust ja otstarbekust hinnates tuleb arvesse võtta järgnevat: - ajutine pankrotihaldur on esitanud võlgniku esindajale (likvideerijale) täiendava päringu traktori müügi tingimuste ja traktori müügiaegse seisukorra kohta ja kogunud andmeid muudest kättesaadavatest allikatest kõnealuse tehnikavahendi kohta. Likvideerija vastas haldurile, et „juhatuse liikmel M K ei õnnestu arvet leida. Masin oli müügi hetkel remontivajav ja polnud kaua kasutatud. Käigukast ja tagasild katki. Pidi olema siiani remondiootel aga remont väga kallis ja kodanikul raha pole.“; - likvideerija vastusest selgub, et halduri oletus tasumise kohta võib olla õige ja tasumist ei ole ilmselt toimunud, vastasel juhul oleks see dokument esitatud. Mis puutub traktori seisukorda, siis paraku võib ka see olla usutav, kuna tegu on
5. aasta mudeliga. - muudest allikatest ja interneti abil saadud infost nähtub, et olemuselt on tegu on nö minitraktoriga, mille osas on analoogsete andmetega müügikuulutusi võimalik interneti abil leida mitmeid. Samas on enamusel müügikuulutustel hinnainfo puudu, sest hind on igakordselt läbi räägitav. Üksikutel leitud juhtudel on müügihind vahemikus 15-25 tuhat eurot. Siiski tuleb arvesse võtta, et nendel müügikuulutustel tundub, et on tegu kasutamiskõlbulike traktoritega. Juhul, kui on tõene, et konkreetsel traktoril on remontivajavad nii käigukast kui tagasild, võib remondi maksumus ulatuda ca 10 tuhande euroni (info saadud sõidukite remondiga tegelevalt isikult). Lõpliku kindluse vara väärtuse osas annaks konkreetse traktori osas eksperthinnangu tegemine, mida oleks võimalik teostada pankrotimenetluse käigus. Halduri varasema praktika kohaselt oleks võimalikuks ekspertiisi maksumuseks ca 500 eurot. Eeltoodut arvesse võttes võib tehing olla tagasivõidetav kuid tagasisaadava vara väärtus võib kokkuvõttes jääda madalaks. Pankroti väljakuulutamist soovivatel isikutel on võimalik seda kaaluda deposiidi maksmise juures. 6 2-23-17603 Lisaks märgib ajutine pankrotihaldur, et võlgnik on teostanud aegade jooksul sularaha väljavõtmisi, mis võib vajada kassadokumentide ülevaatust, lisaks muude tehingute kontrollimisele. Juhul, kui võlausaldajad soovivad läbi viia põhjalikku analüüsi ning tehingute/raamatupidamise kontrolli, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot. II Kohtu põhjendused
6. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et menetlus OÜ Ränikorp pankroti väljakuulutamiseks tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
2. Võlgniku esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
3. Maksejõuetuse tuvastamine Võlgniku vara väärtuseks on 596.22 eurot. Transpordiameti andmetel on Ränikorp OÜ 4 sõiduki omanik, kuid ajutise pankrotihalduri välja selgitatud andmetel on turuväärtus vaid xxx, xxx, mille eest on pakutud 400 eurot. Võlgniku AS Swedbank arvelduskontode jääk kokku on 195.73 eurot. Võlgniku AS SEB Pank arvelduskonto jääk on 0.49 eurot. Äriregistri teabesüsteemi andmetel puuduvad võlgnikul kehtivaid osalused teistes äriühingutes. Äriregistri teabesüsteemi andmetel puuduvad võlgnikul kehtivaid osalused teistes äriühingutes. Võlgnikule kinnistusregistri andmetel kinnistuid ei kuulu ega ole kuulunud. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku 72 960.16 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustused töötajate ees puuduvad. Maksu-ja Tolliameti andmetel on töötamise registris seisuga 2023.a tehtud töötamise lõpetamise kanded. Täitemenetluste registri andmetel puuduvad võlgniku suhtes menetluses olvad täitemenetlused. Ajutise halduri nimetamise 7 2-23-17603 seisuga puudus võlgnikul majandustegevus ja see on lõppenud hiljemalt 2023 .a novembris, kui on vastu võetud äriühingu likvideerimise otsus. 2023.a oktoobris-novembris on lõpetatud ka viimased töölepingud ja AS-i Swedbank teabenõude vastusest nähtub, et viimased laekumised ja kanded toimusid arvelduskontol 2023.a novembris ja seejärel tegevus puudus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oli nimetatud ajaks välja kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus. Võlgnik ei ole näidanud ülese huvi majandustegevuse jätkamiseks ega ettevõtte tervendamiseks ja on ise esitanud pankrotiavalduse, milles tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 72 960.16 eurot ja puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlgniku majandustegevus on lõppenud ning selle taastamine ei ole reaalne, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt

§ 1

lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 11. Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgniku likvideerija hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks liialt väikest klientide arvu ja seda eriti madalhooajal, talvel. Äriühing teenis viimati kasumit

1. aastal ja edasi on tegutsetud pidevalt kahjumlikult. Müügikäive on pidevalt langenud ja halvast finantsolukorrast tingituna ei saanud ettevõte osaleda enam ehitushangetel ja tellimusi nappis. Ettevõttel tekkis maksuvõlg, mille juhatus ajatas, kuid laenu saada ei õnnestunud, ehitusmaterjalid kallinesid, kõrgemat töötasu ei suudetud töötajatele maksta ja osad töötajad lahkusid. Ajutine pankrotihaldur nõustus võlgniku poolt esitatud seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas. Ajutise halduri nimetamise seisuga võlgnikul majandustegevus puudus ja see on ajutise halduri hinnangul lõppenud hiljemalt 2023 .a novembris, kui on vastu võetud äriühingu likvideerimise otsus. 2023.a oktoobris-novembris on lõpetatud ka viimased töölepingud ja ASi Swedbank teabenõude vastusest nähtub, et viimased laekumised ja kanded toimusid arvelduskontol 2023.a novembris ja seejärel tegevus puudus. Arvestades tegevuse faktilise lõppemise aega 2023.a novembris, siis sellest järeldub, et püsiv maksejõuetus oli igal juhul selleks ajaks välja kujunenud. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ajutise pankrotihalduri täiendavas aruandes väljatooduga, leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsus- ja planeerimiskohustuse rikkumine. Kohtu hinnangul viitab asjaolu, et võlgnikul oli liiga vähe kliente ja seetõttu tekkis kahjum, asjaolule, et võlgnik ei olnud oma majandustegevuse planeerimisel piisavalt hoolas ja jätkas tegevust vaatamata vähestele klientidele ja kulude kasvule. Samuti viitab võlgniku 8 2-23-17603 juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisele asjaoluasjaolu, et võlgniku juhatuse liige ei ole võlgniku vara säilimise tagamisel olnud piisavalt hoolas, kuna Transpordiameti andmetel võlgnikule kuuluvate sõidukite heakorra säilimine pole tagatud ning võlgnikule kuulunud traktori xxx on omandanud võlgniku juhatuse liige ja selle eest tasumist pole võlgniku juhatuse liige tõendanud. Ajutise pankrotihalduri andmetel on võlgnikule kuulunud traktori müügihinnaks 15 – 25 tuhat eurot, kuid väidetavalt olevat traktor remontivajav. Samuti on ajutine pankrotihaldur oma täiendavas aruandes välja toonud, et võlgniku juhatuse liige on välja võtnud sularaha, mille eesmärk pole teada. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul võlgniku juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse ning raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumisele, kuna võlgniku vara seisukord viitab selle hooldamata jätmisele ja võlgniku raamatupidamisest ei nähtu võlgniku juhatuse liikme poolt välja võetud sularaha kasutamise asjaolud.
2. Vara tagasivõitmise võimalused

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste hindamisel on võimalik anda esialgseid järeldusi ja nende täpsustamine saab toimuda edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur vaatles võlgniku konto väljavõtteid ja tehtud rahalisi ülekandeid alates aastast

1. a. Ajutisel halduril ei ole võimalik käesolevas menetlusstaadiumis piiratud mahtu arvestades lõplikku seisukohta kujundada. Ajutine pankrotihaldur on aruandes välja toonud, et võlgnik on 05.01.2021 võõrandanud äriühingule kuulunud traktori xxx mudel xxx, juhatuse liige M K, kes on pankrotiseaduse mõttes võlgniku lähikondne. Pangakontol nimetatud ajaperioodil traktori eest tasumist ei nähtu. Seega võib nimetatud tehing kuuluda tagasivõidetavate tehingute alla. Tagasivõitmise tulemuslikkust ja otstarbekust hinnates tuleb arvesse võtta järgnevat: - haldur on esitanud võlgniku esindajale (likvideerijale) täiendava päringu traktori müügi tingimuste ja traktori müügiaegse seisukorra kohta ja kogunud andmeid muudest kättesaadavatest allikatest kõnealuse tehnikavahendi kohta. Likvideerija vastas haldurile, et „juhatuse liikmel M K ei õnnestu arvet leida. Masin oli müügi hetkel remontivajav ja polnud kaua kasutatud. Käigukast ja tagasild katki. Pidi olema siiani remondiootel aga remont väga kallis ja kodanikul raha pole.“; - likvideerija vastusest selgub, et halduri oletus tasumise kohta võib olla õige ja tasumist ei ole ilmselt toimunud, vastasel juhul oleks see dokument esitatud. Mis puutub traktori seisukorda, siis paraku võib ka see olla usutav, kuna tegu on
2. aasta mudeliga; - muudest allikatest ja interneti abil saadud infost nähtub, et olemuselt on tegu on n.ö minitraktoriga, mille osas on analoogsete andmetega müügikuulutusi võimalik interneti abil leida mitmeid. Samas on enamusel müügikuulutustel hinnainfo puudu, sest hind on igakordselt läbi räägitav. Üksikutel leitud juhtudel on müügihind vahemikus 15-25 tuhat eurot. Siiski tuleb arvesse võtta, et nendel müügikuulutustel tundub, et on tegu kasutamiskõlbulike traktoritega. Juhul, kui on tõene, et konkreetsel traktoril on remontivajavad nii käigukast kui tagasild, võib remondi maksumus ulatuda ca 9 2-23-17603 10tuhande euroni (info saadud sõidukite remondiga tegelevalt isikult). Lõpliku kindluse vara väärtuse osas annaks konkreetse traktori osas eksperthinnangu tegemine, mida oleks võimalik teostada pankrotimenetluse käigus. Halduri varasema praktika kohaselt oleks võimalikuks ekspertiisi maksumuseks ca 500 eurot. Kokkuvõtlikult on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnikule kuulunud traktori xxx müügitehing võib olla tagasivõidetav, kuid tagasisaadava vara väärtus võib kokkuvõttes jääda madalaks. Pankroti väljakuulutamist soovivatel isikutel on võimalik seda kaaluda deposiidi maksmise juures. Täiendavalt on ajutine pankrotihaldur oma aruandes välja toonud, et võlgnik on teostanud aegade jooksul sularaha väljavõtmisi, mis võib vajada kassadokumentide ülevaatust, lisaks muude tehingute kontrollimisele. Juhul, kui võlausaldajad soovivad läbi viia põhjalikku analüüsi ning tehingute/raamatupidamise kontrolli, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot.
3. Pankrotimenetluse raugemine Kohus on lahendis eelnevalt hinnanud võlgniku maksevõimet ja jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti on kohus eelnevalt analüüsinud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ja hinnanud võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus tegi 12.02.2024 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti osaühingu Ränikorp pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 2500 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. 07.03.2024 tegi kohus ettepaneku maksejõuetuse teenistusele OÜ Ränikorp pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 02.04.2024 vastuse kohaselt on maksejõuetuse teenistus teinud korduvaid toiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja ei esita ettepanekut algatada osaühingu Ränikorp pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ Ränikorp vara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ega tuvastada vara tagasivõitmise võimalusi ning esitada vastavaid nõudeid. Kohus leiab, et kuna pankrotivaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude, s.h vara tagasivõitmise ja muude nõuete menetlemise katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid ning maksejõuetuse teenistus ei soovi avaliku huvi puudumise tõttu pankrotimenetluse avalikku uurimist, siis tuleb OÜ Ränikorp pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

10 2-23-17603 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 11