← Eesti

2-23-6973/16

Obsah (7)§ 333§ 652§ 660§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-6973 Tsiviilasi VIIMA COM OÜ hagi TYCOON OÜ vas

§ 333

lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta.

  1. Hageja esitas 08.03.2024 vastuväite kohtu tegevusele. Nimelt 14.02.2024 Harju Maakohtu määrusele, mille resolutsioonist nähtub, et kohus jätab rahuldamata hageja taotluse ekspertiisi läbiviimiseks. Hageja hinnangul tulnuks ekspertiisiläbi viia.
  2. Kohus on väljendanud kõiki enda seisukohti tõendite kogumata jätmise osas vastavas määruses ja jääb nende seisukohtade juurde. Võltsituse vastuväide on hageja poolt piisavalt põhistamata.
  3. Kohus selgitab, et tõenditaotluse rahuldamata jätmist on maakohus juba põhjendanud, täiendava vastuväite esitamine ei anna menetlusele midagi juurde.

§ 652

eristab menetlusnormi rikkumisi, millele saab tugineda vaid eelneva vastuväite esitamisel (lg 6), uute asjaolude ja tõendite esitamise lubatavuse küsimusest (lg-d 2-5). Tõendi vastuvõtmisest keeldumise korral ei ole võimalik esitada vastuväidet kohtu tegevusele. Samadele seisukohtadele on jõudnud Riigikohus enda lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12 (p 26). Hagejal on võimalus vaidlustada maakohtu määrust apellatsioonkaebuses (

§ 660lg 2).

Eeltoodud põhjustel kohus vastuväidet sisuliselt ei lahenda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

  1. Vaidlustamata asjaoludel on hageja kostja osanik. Hagejal on osanikuna õigus üldkoosoleku otsust vaidlustada.
  2. Pooled ei vaidle hääletuse kokkukutsumise üle. Hageja leiab, et otsused on tühised põhjusel, et TYCOON OÜ osaniku V Vi 18.04.2023 käsitsi kirjutatud allkirjad otsuste hääletuse seisukohtadel on võltsitud. Nimelt viidi hääletus läbi koosolekut kokku kutsumata ja kumbki osanik sai esitada enda seisukoha. Hageja on esitanud võltsituse vastuväite. Kohus leiab, et võltsituse vastuväide on põhistamata. Kohus ei viinud asjas vastavalt hageja taotlusele läbi ekspertiisi. Kohus leiab, et V. V on kehtivalt hääletanud otsuse poolt ja otsused on seega häälteenamusega 2000 häält vs kostja 500 häält vastu võetud.
  3. Kohus ei tuvastanud ka otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid. Hageja leidis, et eelnõus eitatud selgitused, miks on vaja muuta TYCOON OÜ põhikirja ja suurendada osakapitali on paljasõnalised ning otsitud. Ta oli seisukohal, et kuna osanike vahel on tekkinud konflikt, tahab enamusosanik väikeosanikust vabaneda. Osakapitali suurendamine on tema hinnangul otseselt tingitud osanike vahelisest konfliktist ning selle eesmärgiks on hageja “väljasulatamine“ osanike ringist. Ta leiab, et vastu võetud otsused on vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega. 4
  4. Kohus märgib, et enamusosaniku häälteenamusega vastuvõetud otsusega osakapitali suurendamine võib iseenesest olla kehtetuks tunnistatav, kui enamusosanik lähtub enda, mitte osaühingu huvidest. Seejuures on osakapitali suurendamine sissemaksega on õigustatud vaid juhul, kui osaühingul on tegelik täiendava omakapitali vajadus (vt Ühinguõigus I

(2015), äärenr 1427). Kohtu hinnangul ei ole otsus kehtetu põhjusel, et see ei olnud piisavalt põhjendatud. Seadus ei näe sellise otsuse puhul ette põhjendatuse künnist ega sätesta, millised materjalid tuleks sellisele eelnõule lisada. Käesoleval juhul ei ole hageja esile toonud, põhistanud ega tõendanud ka sisulisi asjaolusid, mis kummutaksid vaidlustatud otsuste eelnõus nimetatud osakapitali suurendamise põhjuseid ega toonud esile ega põhistanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et enamusosanik lähtus osakapitali suurendamise üle otsustades enda, mitte äriühingu huvidest. Seevastu on kostja veenvalt põhistanud, et enamusosanikul ei ole vajadust oma osalust suurendada, kuna talle kuulub juba nagunii enamusosalus (80%) ning selle suurenemisel ei oleks enamusosaniku hääleõigusele olulist tähtsust. Samuti on kostja veenvalt põhistanud, et osanike otsuste vastuvõtmine oli äriühingu huvides vajalik, et äriühing saaks täita oma kohustused. Laenukohustuse olemasolu kinnituseks on kostja esitanud
  1. ja
  2. a majandusaasta aruanded ja pangaga sõlmitud laenu asjaolusid kinnitavad tõendid (dtl 103-105, 232–285, 296–310). Kostja on esitanud väited, et otsuste vastuvõtmise vajaduse (sh osakapitali suurendamise vajaduse) tingis kostja ja Šveitsi panga vahel sõlmitud pikaajaline laenuleping, mida kostja enda raskest majanduslikust olukorrast tulenevalt enam täita ei suutnud. Nimelt väidab kostja, et algne laen oli väljastatud ligemale 10 000 000 euro peale, et finantseerida kinnisvaraarendust ning aastatega on laen vähenenud ca. 3 300 000 eurole. Viimast väidet on kostja ka tõendanud (dtl 103-105). Nimetatud summa on viimase kokkuleppe kohaselt pikendatud 1 aasta võrra – s.o.
  3. a võrra. Pikendamise kokkuleppe tingimuste kohaselt tuleb kostjal pangale tagasi maksta igas kvartalis 833 500 eurot, millele lisandub intress (dtl 103-105). Kostja on esitanud kohtule TYCOON OÜ 2022.a majandusaasta aruande, millest nähtuvalt oli tema kahjum 2022.a -3,419 miljonit eurot ja omakapital 2022.a lõpu seisuga -2,252 miljonit eurot (dtl 232285).
  4. Kostja on veenvalt põhistanud, et äriühingul oli kinnisvaraturu jahenemise tingimustes raskendatud tema arendatavate korteriomandite võõrandamine. Samal ajal pidi äriühing tasuma
  5. a igas kvartalis laenuandjale laenu tagasimaksena 833 500 eurot (lisandub intress) ning vajas likviidse vara puudumise tõttu selleks lisaraha. Selles olukorras ei ole kohtul alust pidada hageja põhistust äriühingu enamusosaniku ja juhatuse liikme heade kommete vastase käitumise ning hageja tahtliku kahjustamise osas põhjendatuks. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks olnud võimalik laen katta muul moel kui osanike poolsete täiendavate sissemaksetega. Ta küll viitab asjaolule, et kostjal on kinnisvara, mida oleks võimalik realiseerida, kuid ei ole tõendanud, et kinnisvara oleks õnnestunud reaalselt müüa ja sellest saadavate vahendite arvel laenu tagasi maksta. Samuti jätab ta tähelepanuta ning ei ole ümber lükanud kostja väidet, et äriühingu kohustused ületavad vara.
  6. Täiendavalt tugineb hageja enda lõplikes seisukohtades väitele, et suurosanik ei ole teinud täiendavat sissemakset vastavalt osanike otsusele. Kohtu hinnangul ei ole otsuse reaalsel täitmisel selle kehtivuse tuvastamisel tähtsust. Kohus hindab otsuse kehtivuse tuvastamisel ainult asjaolusid, mis esinesid otsuse vastuvõtmise ajal. Täiendavalt märgib kohus, et kui sissemakseid õigeaegselt ei tasutud ega osasid tähtaegselt ei märgitud, on märkimine ebaõnnestunud ja osakapitali reaalne suurendamine ära jäänud, st otsusest ei ole tekkinud hagejale negatiivseid tagajärgi.
  7. Kohus ei tuvastanud otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid (sh ei tuvastanud kohus, et otsused oleksid vastuolus hea usu põhimõtte ja/või heade kommetega) ja leiab, et otsused on kehtivad. Kohus jätab hagi rahuldamata. 5 Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
  8. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt

§ 162lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.

30.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 06.03.2024 (vt dtl 470, 471). Nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 70 eurot ja õigusabikulud 3145 eurot.

  1. Kostja on tasunud riigilõivu 70 eurot hagi tagamise määrusele määruskaebuse esitamisel. Määruskaebus rahuldati. Kohus leiab, et tasutud riigilõivu näol on tegu põhjendatud kuluga ja mõistab selle hagejalt välja.
  2. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus (185 eurot, millel lisandub käibemaks) on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu) ning esindaja kvalifikatsiooni, on kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus rahuldab taotluse õigusabikulude osas vastavalt taotlusele 3145 euro ulatuses. Kokku mõistab kohus kostjalt menetluskuludena välja seega 70 + 3145 = 3215 eurot.
  3. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.