lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Andreas Otti Süüdistatav Andreas Sprenger – isikukood 37806306027, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, emakeel eesti keel, xxxharidusega, xxx, e-post xxx, telefon xxxx, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Andreas Sprenger
lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.
lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetav kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 20.09.2023 otsusega nr 1-23-5294 mõistetud raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat. Liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud 3 päeva (17.07.201818.07.2018 ja 22.04.2022) vangistust, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva.
sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Andreas Sprenger ei pane 4 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Andreas Sprengerilt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 146,40 eurot riigituludesse. Kohustada Andreas Sprengerit tasuma väljamõistetud kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 12,20 eurot. 1 Menetluskulud summas 146,40 eurot tuleb tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema ebaseaduslikult tekitas teisele isikule varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isikuna, kes on varasemalt Harju Maakohtu otsusega 1-23-5294 süüdi tunnistatud
Nimelt Andreas Sprenger lõi varalise kasu saamise eesmärgil XXX OÜ-le (registreerimiskood xxxxxxxxx) teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et hiljemalt 03.08.2023 tellis Andreas Sprenger Tallinnas, aadressil xxx xx, XXX OÜ esindusest sõiduautole Citroen C4 Cactus (registreerimismärk XXXXXX) remonditööd – kliimaradiaatori vahetamine. Peale seda, kui töö oli teostatud, palus A. Sprenger esitada arve YYY OÜ-le (registreerimiskood xxxxxxxx) ilma YYY OÜ juhatuse liikme Y teadmata ja nõusolekuta. Tegelikult Andreas Sprenger ei kavatsenudki osutatud teenuste eest tasuda. Peale 03.08.2023 esitas XXX OÜ arve 230036 summas 1100 eurot YYY OÜ-le, mis jäi tasumata. Seega pani Andreas Sprenger eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused 2 Süüdistatava Andreas Sprengeri, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 18.09.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Andreas Sprengeri süüdi tunnistamist
lg 2 p 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes käesoleva kuriteo eest mõistetud karistus kaetuks varasema karistusega ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 4 aastat.
alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.07.2018 kuni 18.07.2018 ja 22.04.2022, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 ja § 65 lg 3 alusel jätta mõistetav vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdlane ei pane 4 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 146,40 eurot. Jätta kaitsetasu summas 43,92 eurot riigi kanda. Kuna käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, siis juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas kriminaalasjas sundraha välja ei mõisteta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks 3 riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.