Obsah (8)

§ 11§ 15§ 139§ 168§ 175§ 4§ 7§ 9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 20. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-23-6035 T

) § 15 lõikest 1 tuleneva nõude ärinime ainuõiguse kaitseks. Hageja nõuet tuleb koos teiste nõuetega menetleda hagimenetluses. Ainuõigus ärinimele on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstav õigus. Ärinime ainuõiguse rikkumisel saab VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuda rikkumise lõpetamist. Hageja kasutab ärinime OÜ RASKEVEOD.EE. Kostja kasutab ärinime R.L Raskeveod OÜ. Kostja ärinimi ei ole hageja ärinimest eristatav, sest nende ärinimede sarnasus ja segiajamise tõenäosus on suur. Seda kinnitab hagejale Forklift OÜ arve nr 218544 esitamine. Kostja ärinimi koosneb hageja ärinime domineerivast osast, s.o sõnast "raskeveod". Hageja ja kostja 3 ärinimed erinevad sisuliselt tähtede "R.L" osas. See ei anna ärinimele

§ 11lg 2 mõttes eristatavust.

Täiendit R.L vaadatakse tsiviilkäibes koos sellele järgneva osaga. Kostjal oli tegevust alustades võimalik äriregistrist kontrollida, kas soovitud ärinimi võib rikkuda teiste isikute õigusi. Kostjal oli võimalik valida ärinimeks muu nimi, mis ei oleks olnud hageja ärinimes oleva sõnaga "raskeveod" äravahetamiseni sarnane.

§ 11

lg 2 näeb ette, et äriühingu nimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest.

§ 15lg 1 kohaselt on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele.

Nendest sätetest tuleneb keeld kasutada äriühingu ärinimega lubamatult sarnast ärinime. Selle kohustuse rikkumine on VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 sätestatud õigushüve rikkumine. Rikkumine on kostja tegevusega põhjuslikus seoses. Kostja kasutab ärinime lubamatult. Kostja ärinime äriregistrisse kandmine ei tähenda, et hageja õigust ärinimele ei rikutud. Registripidaja tegevus ei legitimeeri ärinime lubamatut kasutamist. Kohus ei ole ärinime õiguskaitseks esitatud hagi lahendamisel seotud registriosakonna tehtud kandemäärusega (RKTKo 2.02.2006, 3-2-1-157-05, p 11). Nii hageja kui ka kostja tegevusalana on äriregistris märgitud "kaubavedu maanteel". Raskeveod ei ole tegevusalana määratletud. Sõna "raskeveod" ei sisaldu kostja ärinimes seega viitena kostja tegevusalale. Tegemist ei ole valdkonda kirjeldava tähisega. Teised äriühingud peale kostja ei ole registreerinud hageja ärinimele sarnast ärinime, milles sisaldub sõna "raskeveod". Kostja ärinimi ei ole hageja ärinimest seega eristatav. Kostja rikkus

§ 15lõikest 1 tulenevat hageja ainuõigust ärinimele.

Hageja nõue keelata kostjal oma ärinimes sõna "raskeveod" kasutamine on VÕS § 1055 lg 1 alusel põhjendatud. Ärinimi sisaldub äriühingu põhikirjas (

§ 139lg 1 p 1).

Põhikirja muutmine on osanike pädevuses (

§ 168lg 1 p 1).

Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele tuleb lisada osanike otsus põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokoll või hääletusprotokoll ja põhikirja uus tekst (

§ 175lg 2).

Kohus saab kohustada kostjat muutma põhikirja ja esitama äriregistri pidajale ärinime muutmise avalduse. Tegemist on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 183 lg 1 järgse täitedokumendiga (RKTKo 30.03.2006, 3-2-1-4-06, 40). Kuna kostja rikkus

§ 15

lõiget 1, on hageja nõue kohustada kostjat muutma põhikirja ja esitama äriregistri pidajale ärinime muutmise avaldus põhjendatud. Hageja domeeninimi on www.raskeveod.ee. Kostja domeeninimi on www.raskeveod.com. Kostja domeeninimes sisalduv sõna "raskeveod" on identne hageja domeeninime ja ärinimega. Kostja kasutab äritegevuses sõna "raskeveod" veokitel ja Facebookis enda reklaamimisel. See, kas kostja kasutab domeeninime www.raskeveod.com, ei ole oluline. Kostja võib eksitada domeeninime kasutamisel kolmandaid isikuid. Domeeninimi www.raskeveod.com võimaldab kostjal kasutada õigustamatult hageja ärinime. Hageja nõue kohustada kostjat tegema tippdomeeni ".com" haldajale allkirjastatud tahteavaldus domeeninime www.raskeveod.com hagejale tasuta üleandmiseks on põhjendatud. Kohustuse täitmata jätmise korral tuleb asendada kostja tahteavaldus domeenist www.raskeveod.com hageja kasuks loobumiseks kohtuotsusega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5). Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 4 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uues koosseisus läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Teenust kirjeldava sõna ärinimes kasutamine ei riku ärinime eristatavuse nõuet. Ärinime eristatavuse kriteeriumi rikkumine ei ole sellise lisatähise kasutamine, mis viitab äriühingu tegevusalale või valdkonnale ja mis sisaldub teiste äriregistrisse kantud äriühingute nimedes. Raskeveos on üks kaubaveo liikidest. Raskeveod on üldlevinud sõna nii vedude korraldamisel kui ka seaduse tekstis (liiklusseaduse § 2 p 63, majandus- ja kommunikatsiooniministri
2. septembri
3. a määruse nr 114 § 1). Maakohtu järeldus, et kuna EMTAK-i registris ei ole tegevusala "raskeveod", ei ole tegemist tegevusvaldkonda kirjeldava tähisega, ei ole õige. EMTAK-i kood on statistilise ja informeeriva tähendusega. Ärinimes sõna "raskeveod" kasutamise keelamine piirab ebaproportsionaalselt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 31 ja 29 sätestatud ettevõtlus- ja tegutsemisvabadust. Kostja ei saaks sel juhul viidata oma ärinimes põhitegevusalale. Kui sõna "raskeveod" ei saaks ärinimes kasutada, ei saaks seda sõna kasutada ka mujal tegevuses. Üldlevinud ja seaduses kasutatava sõna kasutamise õiguse hageja jaoks monopoliseerimine ei vasta seaduse mõttele. Kuivõrd kostjal ei ole keelatud oma ärinimes kasutada sõna "raskeveod", ei ole kostjal keelatud kasutada sama sõna oma domeeninimes. Maakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Maakohus ei vastanud kostja väitele, et ärinimes üldkasutatava ja tegevusvaldkonda kirjeldava sõna kasutamiseks ainuõiguse andmine ei ole seaduslik.
4. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kostja ei tõendanud, et sõna "raskeveod" on samastatav õigusaktides kasutatud sõnaga "raskeveos" või et tegemist on tavakasutuses üldlevinud sõnaga. Maakohus ei saanud arvestada tõenditega, mida kostja ei esitanud. Kostja ärinimi ei ole hageja ärinimest selgesti eristuv. Ärinimi, mis kasutab tegevusvaldkonda kirjeldavat sõna, peab olema teistest ärinimedest eristuv. Kostja poolt kasutatud laiendil R.L ei ole ärinimede eristamise funktsiooni. Poolte ärinimede sarnasus on tekitanud poolte tehingupartnerites juba segadust. Sõna "raskeveod" ei ole tegevusvaldkonda kirjeldav tähis. Tegevusalad määratletakse EMTAK-i koodide kaupa. Mõlema poole tegevusalaks on märgitud EMTAK-i kood "kaubavedu maanteel". Sõna "raskeveod" ei ole tegevusalana määratletud. Sõna "raskeveod" kostja ärinimes ei viita seega kostja tegevusalale.

§ 4lg 5 järgi on kostja tegevusala kaubavedu maanteel.

Kostjal on tegevusluba tegevusalal veosevedu. Sõna raskeveod kostja ärinimes kasutamise keelamine ei riku kostja põhiseaduslikke õigusi. See ei piira ebaproportsionaalselt kostja õigust tegeleda ettevõtlusega. Hagejal on õigus nõuda kostja domeeninimes hageja ärinime kasutamise lõpetamist. Kui jätta domeeninimede laiendid kõrvale, on poolte domeeninimed identsed. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Ringkonnakohus siiski täiendab alljärgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi küsimustes, kas sõna "raskeveod" saab olla üldse ärinimede eristatavuse alus ning millisel alusel saab kostjat kohustada domeeninime üleandmiseks. Ühtlasi vastab ringkonnakohus ka apellatsioonkaebuse väidetele.
3. Hageja palub keelata kostjal oma ärinimes sõna "raskeveod" kasutamine. Kostja leiab, et see ei ole põhjendatud, kuna tegemist on üldkasutatava ja tegevusvaldkonda kirjeldava sõnaga, mille ärinimes kasutamist ei saa keelata. 8.
4. Ettevõtjal on

§ 15lõikest 1 tulenevalt ainuõigus oma ärinimele.

Tegemist on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstava õigusega. Kõnealuse õiguse rikkumise korral saab ettevõtja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1046 lg 1 ja § 1055 lg 1 alusel nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist ja sellest hoidumist. 8.2. Ettevõtja ainuõigus oma ärinimele tähendab muuhulgas seda, et ettevõtjal on õigus keelata teistel äriühingutel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv sõna, juhul kui selle kasutamine välistaks ärinimede selgesti eristatavuse

§ 11lg 2 mõttes (RKTKo 2.02.2006, 3-2-1-157-05, p 13). Juriidilise isiku nimi peab teda eristama teistest isikutest (Ts

ÜS § 30). Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ja seal broneeritud ärinimedest (

§ 11lg 2).

Ringkonnakohus iseenesest nõustub kostjaga, et ärinime eristatavuse aluseks ei ole ärinimes sisalduv üldsõnaline viide tegevusalale või tegevusvaldkonnale, milles äriühing tegutseb, ja mis sisaldub ka teistes äriregistrisse kantud äriühingute nimedes (nt sõna "ehitus"). Kuivõrd selline üldsõnaline viide ei ole ärinimede eristatavuse alus ega välista seetõttu ka ärinimede eristatavust

§ 11

lg 2 mõttes, ei saa äriühing

§ 15

lõikest 1 tulenevalt keeleta teistel äriühingutel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv eelnimetatud üldsõnaline viide. 8.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga siiski selles, et sõna "raskeveod" on üldsõnaline viide tegevusalale või tegevusvaldkonnale, mis ei saa olla ärinimede eristatavuse alus. Sõna "raskeveo-" on Eesti õigekeelsussõnaraamatu (ÕS 2018) kohaselt kasutatav üksnes eesliitena (nt raskeveoauto). Sõna "raskeveod" ei sisaldu Eesti õigekeelsussõnaraamatus (dtl 103). Seaduse tekstis kasutatakse mõistena sõna "raskeveos" (vt liiklusseadus § 2 p 63 ning majandus- ja taristuministri
2. septembri
3. a määrus nr 114 "Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad"). Mõiste raskeveos mitmuse vorm on sõna "raskeveosed", mitte sõna "raskeveod". Sõnad "raskeveod" ja "raskeveos" ei ole seega samad. Sõna "raskeveod" ei kasutata Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel äriühingute tegevusaladele viitamiseks (dtl 100). Äriregistri andmetel kasutatakse sõna "raskeveod" üksnes hageja ja kostja ärinimedes. Teised juriidilised isikud ei kasuta seda sõna oma nimedes (dtl 101 – 102). Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sõna "raskeveod" on eesti keeles kasutusel üldise tegevusalale või tegevusvaldkonnale viitava sõnana, kuigi maakohus viitas, et kostjal tuleb esitada tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks (dtl 85). Kohus ei saa hagimenetluses ise tõendeid koguda (TsMS § 5 lg 2). Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma poolte esitatust. Kohus ei saanud lugeda asjaolu, et sõna "raskeveod" on üldsõnaline viide tegevusalale või tegevusvaldkonnale, TsMS § 231 lg 1 järgi ka üldtuntuks, kuna hageja esitatud tõenditest järeldub, et see ei ole nii. 6 Ringkonnakohus leiab asjas esitatud tõendite põhjal seega, et sõna "raskeveod" ei ole üldsõnaline viide, mida tavapäraselt kasutatakse tegevusalale või tegevusvaldkonnale viitamiseks ja mis sisaldub ka teistes äriregistrisse kantud juriidiliste isikute nimedes peale kostja ärinime. Tegemist ei ole seega sellise sõnaga, mis ei saa olla poolte ärinimede eristatavuse aluseks

§ 11lg 2 mõttes. 8.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ja kostja ärinimed on eksitavalt sarnased ega korda Ts

MS § 654 lg 6 alusel maakohtu vastavaid põhjendusi. Kostja poolt hageja ärinimes sisalduva sõna "raskeveod" enda ärinimes kasutamine muudab hageja ja kostja ärinimed

§ 11lg 2 mõttes eksitavalt sarnaseks.

Kostja rikub sellise tegevusega hageja ainuõigust ärinimele (

§ 15lg 1).

Kostjal ärinimes sõna "raskeveod" kasutamise keelamine on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1046 lg 1 ja § 1055 lg 1 järgi seega õiguspärane. 8.

1. Kostjal oma ärinimes sõna raskeveod kasutamise keelamine ei tähenda, et kostja ei saa oma ärinimes kasutada sõnu, mis viitavad kostja põhitegevusalale. Ringkonnakohus selgitas ülal, et ärinimes ei ole keelatud kasutada üldsõnalist viidet tegevusalale või tegevusvaldkonnale, milles äriühing tegutseb, ja mis sisaldub ka teistes äriregistrisse kantud äriühingute nimedes (vt käesoleva otsuse p 8.2). Kohus keelas kostjal oma ärinimes sõna "raskeveod" kasutamise, kuna see sõna ei ole esitatud tõenditest nähtuvalt selline üldsõnaline viide tegevusalale või tegevusvaldkonnale. Kostjale jääb õigus kasutada teisi eesti keeles olemasolevaid üldisi kostja tegevusalale viitavaid sõnalisi tähiseid. Kostja väited tema ettevõtlus- ja tegutsemisvabaduse ebaproportsionaalse piiramise kohta ei ole seega põhjendatud.
2. Hageja palub kohustada kostjat tegema tippdomeeni ".com" haldajale allkirjastatud tahteavalduse domeeninime www.raskeveod.com hagejale tasuta üleandmiseks. Kostja leiab, et kostjal ei saa keelata kasutada oma domeeninimes sõna "raskeveod", kuivõrd selle kasutamist ei saa keelata kostja ärinimes. 9.
3. Ringkonnakohus leiab, et äriühingu

§ 15

lõikes 1 sätestatud ainuõigus oma ärinimele tähendab muu hulgas seda, et äriühingul on õigus keelata teistel äriühingutel kasutada endi domeeninimedes äriühingu ärinimes sisalduvaid selliseid tähiseid, mis on ärinime eristatavuse aluseks

§ 11lg 2 mõttes.

Ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (

§ 7

). Ärinime üheks funktsiooniks on anda ettevõtjale võimalus tegutseda ärinime all nii, et tema ja tema tegevus oleksid käibes kolmandatele isikutele selgelt eristatavad teistest ettevõtjatest ja nende tegevusest (vt koostoimes

§ 9lg 1, § 10, § 11, § 12 lg 1, § 15 lg 1).

See funktsioon ei ole piiratud n-ö reaalse maailmaga, vaid hõlmab ka Internetti. Domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid sellel on lisaks tehnilisele funktsioonile ka muud ülesanded. Domeeninimi viitab selle omajale ja mõjutab nt Interneti kasutajaid külastama just seda veebilehekülge. Domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni (vt RKTKo 30.03.2006, 3-2-1-4-06, p 49). Domeeninime omadustest tulenevalt loob domeeninimes ärinime kasutamine kolmandatele isikutele seega mulje, justkui ettevõtja, kelle ärinimi domeeninimes kajastub, ja veebileht, kuhu domeeninimi viib, oleksid seotud. Ärinimega identse või eksitavalt sarnase domeeninime registreerimine ja kasutamine kitsendab seega ärinime omaja võimalusi tegutseda Internetis enda ärinime all nii, et tema ja tema tegevus oleksid kolmandatele isikutele selgelt eristatavad teistest ettevõtjatest ja nende tegevusest. Kuivõrd ärinimega identse domeeninime registreerimise korral ei ole ärinime omajal enam võimalik sama tippdomeeni alla enda ärinime registreerida ning seega Internetis enda nime all tegutseda, piisab ärinime omaja õiguste kitsendamiseks enamasti ka ärinimega identse või eksitavalt sarnase domeeninime registreerimisest (kaubamärgi ja domeeninime kohta on Riigikohus leidnud sarnaselt, vt RKTKo 30.03.2006, 3-2-1-4-06, p 50). Ärinimega identse 7 või eksitavalt sarnase domeeninime registreerimine ja kasutamine rikub seega

§ 15lõikest 1 tulenevat ainuõigust ärinimele.

9.2. Hagejal on

§ 15lg 1 järgi ainuõigus oma ärinimele OÜ RASKEVEOD.EE.

Kuivõrd täiend OÜ on iga osaühingu puhul kohustuslik (

§ 9

lg-d 2 ja 3), on hageja ainuõigusega kaitstud hageja ärinime eristuv osa, s.o RASKEVEOD.EE (hageja ärinime eristatavuse kohta vt käesoleva otsuse p 8.3). Kuivõrd täiendid www ja .com on seda tüüpi domeeninime kohustuslikud osad, on kostja domeeninime (www.raskeveod.com) eristuv osa samuti sõna "raskeveod". Hageja ärinime ja kostja domeeninime www.raskeveod.com eristuvad osad koosnevad seega suures osas samast sõnalisest tähisest. Selline sarnasuse aste võib luua kolmandates isikutes eksliku mulje, justkui oleks hageja see, kes kasutab domeeninime www.raskeveod.com. Eksliku mulje tekkimise oht on käesolevas asjas eriti tõenäoline, kuna hageja ja kostja tegutsevad samas tegevusvaldkonnas. Kostja poolt domeeninime www.raskeveod.com registreerimine välistab lisaks hageja jaoks võimaluse tähistada Internetis ennast ja oma tegevust oma ärinime kaudu nii, et see oleks kolmandatele isikutele selgelt eristatav teistest juriidilistest isikutest ja nende tegevusest. Kostja poolt hageja ärinimega eksitavalt sarnase domeeninime registreerimine ja kasutamine rikub seega hageja

§ 15lõikest 1 tulenevat ainuõigust tähistada oma ärinimega ennast ja enda tegevust.

See rikkumine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastane (vt TlnRgKo 28.09.2012, 2-11-53200). Hageja võib VÕS § 1055 lg 1 alusel seega nõuda kostjalt kahju tekitava käitumise lõpetamist ja sellest hoidumist, s.o domeeninime www.raskeveod.com registreeringu lõpetamist. 9.

1. Tippdomeen ".com" on üldine tippdomeen (generic top-level domain, gTLD), mille registreerimisega tegelevad ICANN’i (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers) poolt akrediteeritud registripidajad. Tippdomeeniga ".com" domeeninime registreerija ja ICANN’i poolt akrediteeritud registripidajate vahelisi suhteid reguleeritakse registreerimislepingu alusel (vt https://www.icann.org/resources/pages/registrars-0d-201202-25-en). Registreerija on akrediteeritud registripidajaga sõlmitud registreerimislepingust tulenevalt muuhulgas seotud UDRP-iga (Uniform Domain Name Dispute Resolution Policy), mis näeb ette tingimused domeeninime registreerija ja kolmanda isiku vaheliste domeeninime registreerimise ja kasutamisega seotud vaidluste puhuks. UDRP-i punkti 3 alapunktide a ja b järgi saab registripidaja domeeninime registreeringu tühistada, selle üle anda või teha selles muudatusi domeeninime registreerija või tema esindaja nõusolekul või pädeva kohtu otsuse esitamisel, mis kohustab vastava toimingu tegemiseks (https://www.icann.org/resources/pages/policy-2012-02-25-en). Kohus saab käesolevas tsiviilasjas panna siduvaid kohustusi kostjale, mitte tippdomeeni ".com" registripidajale. Kostja poolse hageja õigusi kahjustava käitumise, s.o hageja õigusi rikkuva domeeninime registreeringu lõpetamiseks, saab seega kohustada kostjat tegema VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1055 lg 1 alusel tippdomeeni ".com" haldajale tahteavalduse domeeninime www.raskeveod.com registreeringu tühistamiseks või hagejale üle andmiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja kohustamine domeeninime www.raskeveod.com registreerimise tühistamise tahteavalduse tegemiseks ei ole sobiv viis hageja suhtes kahju tekitava käitumise lõpetamiseks. Kui kostja teeb registreeringu tühistamiseks tahteavalduse, võivad kolmandad isikud registreerida hageja ärinimega eksitavalt sarnase domeeninime enne, kui hageja saab selle ise registreerida. Kostja kohustamine domeeninime www.raskeveod.com registreerimise tühistamise tahteavalduse tegemiseks ei pruugi seega tuua kaasa hageja õiguste rikkumise lõppemist. Seetõttu on põhjendatud kohustada kostjat tegema tippdomeeni ".com" haldajale domeeninime www.raskeveod.com hagejale üleandmise tahteavaldus, kuna sel viisil kostja poolt hagejale kahju tekitava käitumise lõpetamine lõpetab ka hagejale kahju tekkimise (analoogse asja kohta vt: RKTKo 8 30.03.2006, 3-2-1-4-06, p 52). Kuna kostja on kohustatud viimati nimetatud tahteavalduse tegema, asendab kohtuotsus kostja vastavasisulise tahteavalduse (TsÜS § 68 lg 5).
2. Kuna ringkonnakohus ei muutnud maakohtu otsust hagi rahuldamise kohta, ei ole TsMS § 162 lõikest 1 tulenevalt põhjendatud muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.
3. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (kaebuse esitaja) kanda. Hageja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt esindajatasu 1124 eurot 82 senti (käibemaksuta). Hageja esindaja ajakulu oli kokku 6 tundi 37 minutit. Hageja esindaja tunnitasu oli käibemaksuta 170 eurot. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks üksnes apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Ringkonnakohus võtab hageja menetluskulude kindlaksmääramisel seega aluseks need hageja esindaja tehtud menetlustoimingud, mille hageja esindaja tegi apellatsioonkaebusele vastamiseks ja edasises apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus ei võta arvesse enne apellatsioonkaebuse esitamist tekkinud vastaspoole menetluskuludele vastuväidete koostamise ja esitamise ajakulu. Ringkonnakohus määrab TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust ja mahtu, on hageja esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses tehtud toimingute osas vajalik ja põhjendatud 5 tunni 47 minuti ulatuses. Hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 170 eurot käibemaksuta ei ületa oluliselt sarnase õigusteenuse eest keskmiselt tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Hageja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud seega 983 euro 17 sendi ulatuses. Ringkonnakohus märgib hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 9