) nõudeid. Vaatamata regulaarsetele maksetele nõude vabatahtlikuks täitmiseks, ei teavitanud kohtutäitur võlgnikku enampakkumise toimumisest ja müüs korteriomandi ebaproportsionaalselt väikse nõude katteks, kahjustades sellega võlgniku õigusi ja huve. 2 Hagejale ei ole seaduses nimetatud dokumente kätte toimetatud. Ta ei olnud teadlik vara ümberhindamisest, enampakkumise toimumisest ega vara müügist ning tal puudus võimalus täitemenetluses oma õigusi kaitsta. Kohtutäitur saatis 2021. a enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti, kohtutäituri lisatasu ja täitekulu väljamõistmise otsused aadressile XXXXXXXXX (X talu), kus hageja ei ela juba enam kui 10 aastat; XXXXXXX saabusid dokumendid 1. juunil 2021.
ei nõua enampakkumise toimumise teate võlgnikule kättetoimetamist, kuid võlgnikku tuleks enampakkumisest informeerida. Teade enampakkumise toimumise kohta toimetati hagejale kätte avalikult. COVID-19-st tingitud reisipiirangud on vääramatu jõud, mis ei võimaldanud hagejal vahetult kohtutäituriga ühendust võtta. Kohtutäituri / tema bürooga on olnud kontaktis nii hageja telefoni teel kui tema tütar e-kirja ja telefoni vahendusel. Eelnevalt ja ka hiljem saatis kohtutäitur hagejale posti aadressil XXXXXXX. Arusaamatuks jääb, mis takistas kohtutäituril hagejat täitemenetluse käigust ja enampakkumistest teavitamast. Dokumentide avalik kättetoimetamine on erandjuht, mida rakendati põhjendamatult. Kohtutäitur korraldas enampakkumise hagejat teavitamata, mille tulemusel jäi hageja võimaluseta vältida korteriomandi müüki. Hagi läbivaatamata jätmine oleks põhjendamatu. 7. Kohtutäitur palus jätta hagi läbi vaatamata, läbivaatamise korral rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtutäitur ei ole eiranud
Täitedokumendist tulenev kostja III nõue oli 2874 eurot 25 senti, lisandusid täitemenetluse läbiviimise kulud 1152 eurot 42 senti. Kohtutäitur proovis aastaid rahuldada nõuet võlgniku muu vara arvelt. Kinnisvara realiseerimine oli ainus võimalus rahuldada nõue enne selle aegumist
lg-st 6 tulenevalt õigus tugineda sellele, et sissenõude pööramine ei olnud põhjendatud. Teades kavatsusest müüa korteriomand, oli hagejal võimalik seda võla tasumisega vältida. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 eeldused olid täidetud ja dokumentide avalik kättetoimetamine põhjendatud. Kohtutäituri büroo töötaja (kuller) tegi
lg-st 4 ja sellest, et võlgnik ei viibinud Eestis ega teatanud oma Soome aadressi ja muud kättetoimetamise viisid ei saanud olla tulemuslikud. Hageja viide ringkonnakohtu 2. juuni 2022 otsusele on asjakohatu, selles ei käsitletud enampakkumisest teavitamist. Enampakkumise nurjumise akti ja vara allahindamise kohta seisukoha nõude võis
jaanuaril 2021 e-postiga. Seadus ei määra, kui suure nõude rahuldamiseks on lubatud kinnisasja enampakkumisel müüa. Samas kulus kogu müügitulem hageja kohustuste täitmisele: täiteasjas nr 084/2011/2763 rahuldati nõudeid kokku 1024 eurot 3 senti – kostja III nõue 455 eurot 29 senti, täitemenetluse kulud 568 eurot 74 senti (ca 40% tulemist); lisaks rahuldati 1575 euro 97 sendi ulatuses kohtutäitur Aive Kolsari menetluses olevaid nõudeid Aive Kolsari väljastatud rahalise nõude arestimise aktide alusel. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest seda ei esitatud kõigi puudutatud täitemenetluse osaliste vastu, mistõttu ei ole võimalik hagi rahuldamise korral õigussuhet ümber korraldada nende suhtes ühtemoodi kehtivalt. Tekkida ei saa olukorda, kus enampakkumise kehtetuks tunnistamisel läheb asi tagasi võlgniku omandisse, kuid õigussuhet, millest lähtuvalt on ostjal õigus saada müügihind tervikuna tagasi, täies ulatuses kohtulikult ümber ei kujundata. Kostja II ei ole avaldanud, kellelt ja millist summat ta enampakkumise kehtetuks tunnistamise korral soovib saada. Seega ei ole selge, millisel viisil ja kuidas ta soovib hagi rahuldamise korral olemasolevat õiguslikku olukorda kohtulikult ümber kujundada.
lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest alates, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. 4 Esitatud ei ole andmeid, et korteriomand oleks müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või et korteriomandi arestimine oleks olnud tühine. Hageja nimetab enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisena enampakkumise toimumisest teda isiklikult teavitamata jätmist, mis rikub tema õigusi ja on vastuolus hea usu põhimõttega, ning seda, et kohtutäitur eiras hea usu põhimõtet, sest hageja täitis võlga vabatahtlikult ja regulaarselt. Dokumendid, mis
lg 1 kohaselt tuli enne enampakkumisel müümist kätte toimetada, toimetati hagejale kätte. Hageja sai
, § 137 järgi tuleb enampakkumise kuulutuse sisust võlgnikule ja sissenõudjale teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Seega ei pea kohtutäitur enampakkumise teadet võlgnikule kätte toimetama, kuigi see võib olla mõistlik.
lg 4 kohaselt edastatakse teade või muu dokument, mida ei pea kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil.
lg 2 kohaselt peab enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg olema vähemalt 20 päeva, kui kohus ei määra teisiti. Kohtutäitur andis hagejale teada 19.–
§-le 153 ei ole asjakohane, see reguleerib enampakkumise kuulutuse avaldamist, mis ei ole samastatav
Hageja ei suutnud tasuda võlga pikemat aega, samas oli ta juba enne enampakkumist püüdnud saavutada kokkulepet võla tasumiseks osade kaupa ja selle ebaõnnestumisel asunud vabatahtlikult regulaarselt võlga tasuma, mille tulemusena oli enampakkumise toimumise ajaks enamik nõudest tasutud. Võla jääk oli korteriomandi väärtusega võrreldes marginaalne. Kohtutäitur ei kontakteerunud võlgnikuga ja piirdus formaalsete reeglite pealiskaudse järgimisega. Kohtutäituril oli enam kui üheksa aastat aega tegeleda nõude täitmisega. Soov täita suurkliendi nõue enne aegumistähtaja saabumist ei õigusta enampakkumise läbiviimisega kiirustamist ja sellega võlgniku huvide eiramist. 11. Kohtutäitur palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti ega rikkunud menetlusnorme, otsus on õige ja põhjendatud. Hageja väide, et ta avaldas soovi sõlmida kokkulepe võla ositi tasumiseks, on tõendamata ega vasta tõele. Väär on väide, et hageja tasus aastatel 2020 ja 2021 võlga vabatahtlikult, vabatahtliku täitmise tähtaeg oli ammu möödunud. Sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei viinud pika aja jooksul nõude täielikult rahuldamiseni, sh ei võimaldanud võlgnik vastuolus hea usu põhimõttega pöörata sissenõuet sõidukile ega esitanud vara nimekirja. Võlgnik ei pakkunud välja muid võimalusi nõude rahuldamiseks. Kohtutäituril oli alust arvata, et kinnisvara realiseerimine on ainus võimalus rahuldada nõue enne selle aegumist. Müüdud korteriomand ei olnud hageja elukoht. Müük ei olnud ebaproportsionaalne abinõu.
lg-st 3 tulenevalt on kohtutäituril õigus ja kohustus määrata, millise võlgniku vara vastu ja millises järjekorras sissenõue pöörata, et sissenõudja nõuded saaksid mõistliku aja jooksul täidetud. 6 Hageja on
lg 6 alusel minetanud õiguse tugineda asjaolule, et sissenõuet ei oleks tohtinud korteriomandile pöörata. Kui sissenõude pööramine rikkus õigusvastaselt hageja õigusi, pidanuks ta tulenevalt
Hageja etteheide seoses enampakkumisest teatamisega on alusetu. Võlgnikule on vastavalt seadusele toimetatud kätte täitmisteade ja arestimisakt. Seadus ei näe ette, et võlgnikku tuleb enampakkumisest teavitada kindlal viisil ja vormis. Kohtutäitur avaldas enampakkumise teate 20. jaanuari 2021 Ametlikes Teadaannetes (kohtutäituri 8. septembri 2021 vastuse lisa 20), lähtudes
lg-st 4 ja sellest, et talle teatavakssaanu kohaselt ei viibinud võlgnik sel ajal enam Eestis, vaid elas ja töötas Soomes, ega olnud teatanud oma Soome aadressi. Kohtutäitur ei pidanud muid dokumentide edastamise viise tulemuslikuks ega pidanud tegema muude edastamise viisidega seotud toiminguid. Seejuures ei olnud optimaalsem dokumentide postkasti jätmine aadressil XXXXXXX, kus hageja teadaolevalt tegelikult ei viibinud, ega saatmine eposti aadressil, mida hageja tegelikult ei kasuta. Kohtutäituri büroost oli hagejaga korduvalt suheldud nii telefonikõnede kui tekstisõnumite teel, kuid hageja ei teatanud kohtutäiturile ühtegi Soome aadressi ega e-posti aadressi, kuhu toimetada dokumente. Hagejale oli korteriomandile sissenõude pööramine ja enampakkumisel müük teada hiljemalt
) nõudeid. Rikkumiseks nimetab hageja seda, et enampakkumise teate edastamise viisiks valis kohtutäitur avalikult teatavaks tegemise, samuti seda, et hageja oli asunud võlgnevust vabatahtlikult vähendama, kuid talle ei tehtud ettepanekut maksegraafikus kokkuleppimiseks. 16. Ringkonnakohus märgib, et
-i normid ei nõua enampakkumise teate võlgnikule kättetoimetamist, piisab enampakkumise teate edastamisest (
lg 3 ja § 153 lg 2), mida kohtutäitur võib
Kohtutäitur andis hagejale teada 19.–
Hageja ei ole vaidlustanud, et ta alates 2020 septembrist elas ja töötas Soomes, samuti viibis ta 2021. aasta alguses Soomes. Hageja enda väitel käis ta Eestis ebaregulaarselt. 7 Rahvastikuregistrisse kantud elukohas XXXXXXX hagejat kätte ei olnud võimalik saada, kuna ta ei elanud seal. Oma elukohta Soomes hageja täiturile ei avaldanud ning ka rahvastikuregistris puudub märge hageja teise elu- või viibimiskoha kohta. Rahvastikuregistrisse kantud e posti aadressi XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX kaudu hageja dokumente vastu ei võtnud. Hageja tütar keeldus hagejale dokumentide edastamisest. Kohtutäitur nimetas maakohtu menetluses kõik teadaolevad hageja kontaktandmed, loetles mitu korda suhtles hageja ja tema tütar kohtutäituriga telefoni teel, mitmel korral saadeti materjalid e-kirjaga, mitmel korral jäeti dokumendid hageja elukohaks märgitud korteri postkasti ja kuidas kuller püüdis hagejale korduvalt dokumente kätte toimetada. Hageja ei ole vaidlustanud, et ta oli teadlik täitemenetluse toimumisest, samuti sellest, et võla katteks oli arestitud üks hagejale kuulunud neljast korteriomandist, mida hageja ei kasutanud elamiseks. Hageja nõustus, et enne enampakkumist oli talle kättetoimetatud kohtumäärus, mis andis kohtutäiturile õiguse siseneda arestitud korteriomandisse selle hindamise eesmärgil. Hagejale oli tagatud oma õiguste kasutamine täitemenetluses. Õigus tutvuda täitetoimikuga, pöörduda kohtutäituri poole, esitada avaldusi, sõlmida võlausaldajaga kokkuleppeid ja saada informatsiooni täitemenetluse käigust. Hageja võlgnikuna oli teadlik XXXXXXX korteriomandi arestimisest, ta ei täitnud vabatahtlikult nõuet, ei esitanud vara nimekirja ega võimaldanud arestida sõiduautot. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidega on tõendatud, et võlgnik hoidis ilma mõjuva põhjuseta kõrvale täitedokumentide vastuvõtmisest ning täitemenetluses osalemisest. Täitemenetluses tuleb võlgniku huve arvestada, see on eelkõige tagatud võlgniku teavitamise kohustusega, mida kohtutäitur täidab dokumentide kättetoimetamise kaudu. Samas tuleb täitemenetluses arvestada ka teiste isikute huve, sh sissenõudja huve ning võlgnik peab kaasa aitama efektiivsele menetlusele. Asjas puudub vaidlus, et hageja ei saanud kätte eelnevalt e-posti kaudu saadetud teateid, samuti ei elanud ta oma elukohas, seega ei oleks nende kättetoimetamisviiside kasutamine teate edastamisel toonud hagejale kaasa soovitud eesmärki. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses nimetanud, millist edastamise viisi oleks kohtutäitur käesoleval juhul pidanud kasutama. Apellant ütleb vaid, et kohtutäitur ei püüdnudki hagejat enampakkumise läbiviimisest teavitada, kuid viitab sealjuures vaid varasemale kohtupraktikale. Apellatsioonkaebuses märgib hageja uue e-posti aadressi XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, mida ta varasemas menetluses ei ole nimetanud. Ringkonnakohus leiab kokkuvõtvalt, et käesolevas asjas oli põhjendatud kohtutäituri otsus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.