2-19-17635/105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-19-17635 Tsiviilasi AML Services Limited hagi Tootem OÜ ja Ahti Tilga pankrotihalduri Sirje Taela vastu nõude tunnustamiseks Ahti Tilga pankrotimenetluses Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2023 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AML Services Limited apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 23. aprill ja 18. juuni 2024 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): AML Services Limited (Malta Vabariigi registrikood: C 72048), esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Vastustajad (kostjad):

Tootem OÜ (rk: 12294260), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Ahti Tilga pankrotihaldur Sirje Tael RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2023 otsus muutmata.

2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus AML Services Limited kanda.

3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. AML Services Limited (hageja) esitas 11.11.2019 maakohtule Tootem OÜ (kostja I) ja Ahti Tilga pankrotihalduri Sirje Taela (kostja II) vastu hagi, milles palus tunnustada hageja nõuet 155 635 eurot A. Tilga pankrotimenetluses teise järgu nõudena.

Hagiavalduse kohaselt sai A. Tilk hageja õiguseellaselt OÜ-lt Walton ajavahemikus 01.01.2013 kuni 20.05.2019. a 155 635 eurot, sh 2013. aastal 42 400 eurot, 2014. aastal 23 160 eurot, 2015. aastal 26 335 eurot, 2016. aastal 17 840 eurot, 2017. aastal 20 000 eurot, 2018. aastal 18 800 eurot ja 2019. aastal 7100 eurot. 04.07.2019 kuulutati välja A. Tilga pankrot (tsiviilasi nr 2-19-6613). OÜ Walton esitas 29.07.2019 A. Tilga pankrotimenetluses nõude 155 635 eurot. 11.10.2019 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja I OÜ Walton nõude täies ulatuses, kostja II esitas vastuväite nõudesummale 109 735 eurot. OÜ Walton loovutas oma nõude A. Tilga vastu hagejale.

Hageja leiab, et OÜ-l Walton oli sõlmitud A. Tilgaga suuline laenuleping. Laenu üleandmine toimus osadena vastavalt vajadusele. Hageja nõuab laenu tagastamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 alusel. Alternatiivselt nõuab hageja raha tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1). Nõue muutus sissenõutavaks A. Tilga pankroti väljakuulutamisega.

2.Kostja I hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on nõude omanik. OÜ Walton juhatuse liikme kinnitus nõude loovutamise kohta ei ole piisav. Erikontroll teises kohtuasjas kinnitas, et OÜ Walton kättesaadavateks osutunud andmetest ei nähtu ei nõude olemasolu, selle loovutamist ega selle eest tasu saamist.

Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 159 lg 1 p-st 4 ja lg-st 4 on laenulepingu sõlmimine äriühingu ja tema juhatuse liikme vahel keelatud, selline leping on tühine ja laenu ei saa tagasi nõuda VÕS § 396 lg 1 alusel. Laenulepinguid ei ole kajastatud OÜ Walton majandusaasta aruannetes.

Ka OÜ Walton erikontroll kinnitas, et laenusuhet OÜ Walton ja A. Tilga vahel ei ole tekkinud.

Samuti ei kohaldu alusetu rikastumine. Hageja ei ole selgitanud, millise olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena on A. Tilk võtnud OÜ Walton kontolt aastaid järjepidevalt raha, ega tõendanud, et ta tahtis A. Tilga rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud/langes hiljem ära. Kõik sularaha väljavõtmisest tulenevad alusetu rikastumise nõuded, mis on toimunud enam kui kolm aastat enne hagi esitamist, on aegunud. Väljamaksete puhul on tegemist dividendimaksete ja/või juhatuse liikme tasumaksetega või OÜ Walton tegevuskulude katmiseks kulunud summadega. Sellised summad ei ole tagasinõutavad.

2 3. Kostja II toetas kostja I seisukohti. Ei ole tuvastatav, et hageja oleks nõude omanik.

Alternatiivselt leidis kostja II, et juhatuse liikmega sõlmitud laenuleping on tühine, alusetust rikastumisest tulenev nõue põhjendamata ja osaliselt aegunud. Tegemist on dividendimaksete ja/või juhatuse liikme tasumaksetega või äriühingu tegevuskulude katmiseks kulunud summadega.

MAAKOHTU LAHEND 4. Tartu Maakohus jättis 31. oktoobri 2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole pooled seadnud kahtluse alla seda, et A. Tilk OÜ Walton juhatuse liikmena on endale kuulunud äriühingu kontolt võtnud 2013.–2019. a jooksul süstemaatiliselt erinevaid rahasummasid kokku 155 635 eurot. Kostjad on möönnud, et A. Tilgal juhatuse liikmena oli pädevus OÜ Walton raha pangaautomaadist välja võtta. Raha edasise kasutamise kohta ei ole andmeid esitatud. Hageja lähtub eeldusest, et A. Tilk on kogu raha kasutanud OÜ-ga Walton mitteseotud eesmärkidel ja raha tuleks seetõttu tagastada. Ühtegi tõendit oma nõude kinnitamiseks ei ole hageja esitanud.

OÜ Walton pangakontodelt ei nähtu väljavõetud raha edasine kasutamine. On ebaselge, kas neid summasid kasutati nt juhatuse liikme tegevuse tasustamisel, oli tegemist laenusummade väljamaksmisega, raha kulus äriühingu tegevuse käigushoidmisele vms.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud nõudeõiguse omandamist OÜ-lt Walton. Kostjad on seadnud selle asjaolu kahtluse alla ja esitanud järjekindlalt taotlusi nõudeõiguse loovutamist tõendava dokumendi väljanõudmiseks. Kostja I taotluse alusel on koostatud erikontrolli läbiviimise akt. Sellest nähtub, et kohtu määratud pädevale isikule ei ole nõude loovutamise dokumenti ega seda kinnitavaid raamatupidamisdokumente esitatud. Puuduvad andmed sularaha liikumise ja kulutamise kohta. Puudub mõistlik alus seada kahtluse alla erikontrolli teostaja vandeadvokaat H. Villersi arvamust. Ka praeguses menetluses on hageja esitanud üksnes OÜ Walton endise juhatuse liikme H. Liivati kinnituse nõudeõiguse loovutamise kohta.

Teates ei ole täpsustatud loovutamise aega, tasu ega muid tingimusi. H. Liivatil juhatuse liikmena võis olla pädevus nõude loovutamiseks, kuid eluliselt ei ole usutav selle vormistamine üksnes suuliselt kirjaliku dokumendi puudumisel. Samuti muudab loovutuse ebausutavaks (muude tõendite puudumisel) asjaolu, et H. Liivat on teatise digiallkirjastanud 06.12.2019, hagi on aga esitatud 11.11.2019.

Samas kohus leidis, et nõudeõiguse loovutamise tõendamatus ei muuda olematuks nõudeõiguse olemasolu OÜ-l Walton. OÜ Walton juhatuse liige on aastatel 2013–2019 võtnud äriühingu kontolt korduvalt ja süstemaatiliselt erinevates summades sularaha. Juhatuse liikme valdusesse sattunud sularaha edasise kasutamise kohta andmed puuduvad. Kohtupraktika kohaselt tuleb vaidluse korral äriühingu juhatuse liikmel tõendada äriühingule kuuluva vara õigupärast käsutamist. Kostjad ei ole sellekohaseid tõendeid sisuliselt esitanud. Kohtule on esitatud üksnes OÜ Walton majandusaasta aruanded aastate 2013–2017 osas, millest ei nähtu nõuet juhatuse liikme vastu. Hageja ei ole aruannete õigsust kahtluse alla seadnud. Samas ei ole hageja ega tema õiguseellane esitanud täiendavaid andmeid OÜ Walton juhatuse liikme poolt sularaha kasutamise kohta. Kohtul puudub mõistlik alus kahelda aruannete õigsuses, kuna need on olnud pikka aega avalikult kättesaadavad ja nende õigsust ei ole keegi vaidlustanud. Ka erikontrolli aruandes on tuginetud majandusaasta aruannetele perioodil 2013–2017.

Juhatuse liikme poolt äriühingu kontolt sularaha väljavõtmist tuleb käsitleda tegevusena äriühingu tavapärase majandustegevuse raames, mille eesmärgiks on eelduslikult äriühingu huvides tehingu või rahalise toimingu sooritamine. Selleks võib olla nt äriühingu hankijatele tasumine, äriühingu kulude katmine, palga- või dividendimakse jmt. Kuna selliseid asjaolusid 3 ei ole tuvastatud, tuleb asuda seisukohale, et taolisi tehinguid äriühingu huvides ei olnud ning A. Tilgal tuleb saadu tagastada.

Hageja on püstitanud erinevaid õiguslikke konstruktsioone raha tagasinõude õigustamiseks. Nii on selgitatud, et A. Tilk olevat võtnud OÜ-lt Walton laenu aastate jooksul kokku 155 635 eurot.

Ka võis A. Tilk alusetult rikastuda väljavõetud raha arvelt. A. Tilk võis juhatuse liikmena tekitada kahju enda juhitud ja osaliselt temale kuulunud äriühingule. Samas ei ole sisuliselt ja usutavalt põhjendatud ega esitatud ühtegi asjakohast tõendit, mis hageja väiteid kinnitaksid.

Kuigi seadust kohaldab kohus, tuleb poolel oma väited esitada usutaval ja kontrollimist võimaldav viisil, et kohtul oleks võimalus menetlusosalise versioone pidada usutavaks ja loogiliseks. Hageja ainuke tõendatud väide puudutab A. Tilga poolt sularaha väljavõtmist OÜ Walton kontolt. Kuna hageja ei ole rohkem tõendeid esitanud, siis ei saa sisuliselt millegagi ümber lükata kostjate vastuväiteid nõudele.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. AML Services Limited esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2023 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1)ei ole kostjad vaidlustanud hageja väidet, mille kohaselt andis OÜ Walton A. Tilgale aastatel 2013–2019 üle 155 635 eurot. OÜ Walton ja A. Tilga vahel oli laenusuhe. Kokkulepet, et A. Tilk võib raha endale jätta, poolte vahel ei olnud.

Kohus on ekslikult leidnud, et ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kogu väljavõetud raha kasutati A. Tilga poolt OÜ-ga Walton mitteseotud eesmärkidel ja tuleks tagastada.

Toimikus on A. Tilga sellekohane kinnituskiri;

2)ei ole hageja ja OÜ Walton vaheline nõude loovutamise leping suuline. Hagiavalduses puudub vastav väide. Mõistetamatuks jääb, miks muudab loovutuse ebausutavaks OÜ Walton juhatuse liikme H. Liivati 06.12.2019 digitaalselt allkirjastatud nõude loovutamise kinnitus.

Kinnitus allkirjastati hageja soovil ning esitati vastuseks kostja I taotlusele jätta hagi läbi vaatamata;

3)oli A. Tilgal kohustus saadud raha OÜ-le Walton tagastada. Eeskätt laenulepingu alusel, kuid kui kohus tuvastab laenulepingu tühisuse, siis kohaldub TsÜS § 84 lg 1 ja A. Tilgal on kohustus raha tagastada VÕS § 1028 lg 1 alusel. Seadust kohaldab kohus. Hageja jaoks ei oma tähtsust, kas raha tagastamise alus on laenuleping (VÕS § 396 lg 1), alusetu rikastumine (VÕS § 1028 lg 1), juhatuse liikme vastutus äriühingu ees (ÄS § 187 lg 2, VÕS § 115 lg 1), kahju hüvitamine (VÕS § 15 lg 2) või deliktiõigus (VÕS § 1043; § 1045).

A. Tilga poolt raha saamist tõendavad konto väljavõtted. Tõsiseltvõetav ei ole kohtu seisukoht, nagu välistaks/muudaks äriühingu ja juhatuse liikme vahelisi nõudeid see, kas ja kuidas on raha saanud juhatuse liige järginud aastaaruande koostamisel raamatupidamisreegleid;

4)on hageja esitatud teatega tõendanud nõudeõiguse kehtiva omandamise OÜ-lt Walton. Asjas ei oma tähtsust, mis tingimustel hageja nõude omandas. Loovutamise kehtivus ei eelda võlgniku nõusolekut ega informeerimist. Kostja I ei ole võlgnik, kes saaks keelduda kohustuse täitmisest ja nõuda nõude loovutamise dokumendi esitamist VÕS § 172 alusel. Nõude loovutamisest teatamisele ei ole kehtestatud vormi- ega sisunõudeid. Pankrotihaldur on üks kostjatest ning hagiavalduse kättetoimetamisega teavitati haldurit nõude loovutamisest.

H. Liivati kinnituskiri ei pea sisaldama infot loovutuse aja, tasu ega muude tingimuste kohta.

4 6. Tootem OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1)on kohus õigesti järeldanud, et hageja ei ole tõendanud nõudeõiguse omandamist OÜ-lt Walton. Maakohtu 04.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-244 kohustati OÜ Walton juhatuse liiget H. Liivatit võimaldama OÜ Walton erikontrolli läbiviijal tutvuda kõikide dokumentidega, mis puudutavad OÜ Walton poolt A. Tilga vastu olevat nõuet ja selle loovutamist Malta äriühingule AML Services Limited. H. Liivat mingeid andmeid erikontrolli läbiviijale ei esitanud. H. Liivat väitis, et ta on kutsutud juhatuse liikme kohalt tagasi. Praeguses asjas väidab H. Liivat, et nõue loovutati Malta äriühingule, kuid taas ei ole selle kohta muid tõendeid peale H. Liivati 06.12.2019 teatise, mis on digiallkirjastatud peale hagi esitamist.

Seega puudub info, millal väidetavalt on lepitud kokku nõude loovutamises. Hagi esitamise ajal ei olnud olemas isegi teatist nõude loovutamise kohta. Ka apellatsioonkaebusele ei ole lisatud tõendeid nõude omandamise kohta ja hageja positsioon jääb arusaamatuks – kas hageja räägib nõude suulisest või kirjalikust nõude omandamise lepingust.

Kostja I arvates on nõude loovutamise eesmärk haarata kontroll A. Tilga pankrotipesa üle, st kunstlikult näidatud nõue on väidetavalt loovutatud Malta äriühingule, kes on osalemas pankrotimenetluses võlgnikumeelse võlausaldajana;

2)kuna OÜ Walton nõudeavalduses tugineti vaid laenulepingust tulenevale nõudele, sai OÜ Walton loovutada samuti vaid laenulepingust tulenevat nõuet. Hageja on hakanud tuginema alternatiivselt ka alusetule rikastumisele. Esiteks ei ole näha, et hageja oleks omandanud alusetust rikastumisest tuleneva nõude, teiseks on kohus põhjendatult märkinud, et hagi esitamisel on hageja seotud kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni §-ga 107, mille kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul;

3)ei saanud OÜ Walton ja A. Tilga vahel olla laenusuhet. ÄS § 159 lg 1 kohaselt osaühing ei või anda laenu oma juhatuse liikmele, lg 4 järgi on vastavat keeldu rikkuv tehing tühine.

Järelikult ei saa äriühing esitada oma endise juhatuse liikme A. Tilga vastu laenulepingu täitmise nõuet ehk nõuda laenu tagastamist VÕS § 396 lg 1 järgi. Halduri andmetel ei ole laenulepinguid kajastatud OÜ Walton majandusaasta aruannetes. OÜ Walton erikontrolli aruande järgi võib erikontrolli läbiviijal olemasoleva informatsiooni põhjal asuda seisukohale, et laenusuhet OÜ Walton ja A. Tilga vahel ei ole kunagi tekkinud;

4)ei saa hageja nõue tuleneda ka alusetust rikastumisest. Hageja ei ole selgitanud, millise olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena on A. Tilk võtnud OÜ Walton pangakontolt aastaid erinevaid rahasummasid, ega tõendanud, et ta tahtis A. Tilga rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud/langes hiljem ära.

Erikontrolli aruande kohaselt ei ole erikontrolli läbiviijale esitatud kuludokumente OÜ Walton kontolt 01.01.2013–31.12.2019 võetud 155 645 euro kohta. Sularaha on OÜ Walton kontolt välja võetud (eelduslikult juhatuse liikme poolt), kuid puuduvad andmed, kas sularaha anti üle OÜ Walton kassasse või kasutati seda muul viisil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

8.OÜ Walton esitas A. Tilga pankrotimenetluses 155 635 euro suuruse nõude. 11.10.2019 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul jäeti OÜ Walton nõue täies ulatuses rahuldamata.

11.11.2019 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus tunnustada 155 635 euro suurust nõuet A. Tilga pankrotimenetluses II järgu nõudena. Hageja kinnitas, et ta omandas nimetatud nõude 5 OÜ-ga Walton sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel pärast nõuete kaitsmise koosolekut.

Hageja on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et tema ja OÜ Walton vaheline nõude loovutamise leping oli sõlmitud kirjalikult.

Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud nõude omandamist ja jättis seetõttu hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

9.VÕS § 171 lg-st 1 tulenevalt on võlgnikul õigus tugineda mh asjaolule, et loovutamist ei ole toimunud (loovutamislepingut ei ole sõlmitud). Praegusel juhul on tegemist nõuete tunnustamisega ning nii võlgniku pankrotihalduril kui OÜ-l Tootem oli õigus OÜ Walton nõudele vastuväiteid esitada.

Kostjate peamine vastuväide hagile on see, et hageja ei ole vaidlusalust nõuet omandanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole nõude omandamist tõendanud.

Vastavalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatule peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja nõue põhines nõude loovutamise lepingul, siis oli hageja kohustuseks tõendada, et ta omandas vaidlusaluse nõude loovutamise teel OÜ-lt Walton.

Kuigi VÕS § 164 lg 1 kohaselt on loovutamisleping vormivaba, on hageja kinnitanud, et nõude loovutamise leping, mille alusel ta omandas OÜ-lt Walton vaidlusaluse nõude, sõlmiti kirjalikult. Samas ei ole hageja nimetatud lepingut kohtule esitanud. Ringkonnakohus tegi 23.04.2024 istungil hagejale täiendavalt ettepaneku nõude loovutamise lepingu esitamiseks, kuid hageja seda ei esitanud. Asja materjalidest nähtub veel see, et tsiviilasjas nr 2-20-2046 määrati OÜ Waltoni suhtes erikontrolli läbiviimine ning erikontrolli aruande kohaselt (II kd, tl 100-102) ei esitatud erikontrolli läbiviijale dokumente nõude loovutamise kohta. Samas nähtub erikontrolli aruandest, et OÜ Walton pangakonto väljavõtetest ega majandusaasta aruannetest ei nähtu nõude olemasolu, loovutust ega nõude loovutamise tasu laekumist pangakontole.

Lisaks eelnevale kinnitas hageja ringkonnakohtu istungil, et talle ei ole teada nõude loovutamise lepingu sõlmimise aeg, lepingu tingimused ning põhjus, miks loovutamisleping sõlmiti. Kuigi hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et loovutamisleping oli tasuline, ei osanud hageja nimetada tasu suurust. Tõendeid, mis kinnitaksid tasu maksmist OÜ-le Walton, ei ole esitatud ka ringkonnakohtule.

Kuna kostjate peamine vastuväide hagile oli see, et loovutust ei ole toimunud ning hageja ei ole esitanud kirjalikku nõude loovutamise lepingut (mille olemasolule ta tugineb), siis ei ole nõude loovutamise tõendamiseks piisav OÜ Walton juhatuse liikme H. Liivati kinnitus, et A. Tilga pankrotimenetlusse 29.07.2019 esitatud nõue on loovutatud AML Services Limitedile. Sellises olukorras oleks hagejal vastuseks kostjate vastuväitele olnud võimalik taotleda H. Liivati vande all ülekuulamist, et selgitada välja nõude loovutamise lepingu sõlmimise asjaolud (lepingu sõlmimise aeg ja põhjus, tasu suurus, loovutuse saaja isik jms). Hageja on jätnud sellise võimaluse kasutamata ning ka see asjaolu kinnitab ringkonnakohtu arvates maakohtu järeldust, et nõude loovutamist ei ole tegelikult toimunud.

Kostjate vastuväidete kohaselt viitab nõude loovutamise ebausutavusele ka see, et 11.10.2019 võlausaldajate üldkoosolekul esindas võlgnikku M. Lentsius ning sama esindaja esindab praeguses menetluses hagejast võlausaldajat. Ringkonnakohtu arvates kinnitab ka see asjaolu koos teiste eelmärgitud faktiliste asjaoludega maakohtu järeldust nõude loovutuse mittetoimumisest.

10.Kuna asjas on tõendatud, et hageja ei ole vaidlusaluse nõude omanik, siis puudub vajadus anda hinnangut OÜ Walton poolt A. Tilga pankrotimenetlusse 29.07.2019 esitatud nõudele.

11.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

6 Maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud ning seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras. (allkirjastatud digitaalselt) 7

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.