Obsah (8)
§ 71§ 291§ 66§ 15§ 268§ 180§ 179§ 175KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.veebruar 2024 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-23-7416 (kohtueelses menetluses nr 232610507
§ 71lg 1 p 5 alusel.
Prokuröri taotlusel ja
§ 291
lg 1 p 2 alusel võttis kohus tõenditena vastu kannatanu kohtueelses menetluses 9.09.2023 antud ütlused (tl 60-62) ja 11.09.2023 antud ütlused (tl 63-66). Kannatanu 9.09.2023 ütluste kohaselt magas ta 9.09.2023 õhtul koos xxxxx L Jga xxxxxxxx xxxxxxxx . Järsku tõmbas alkoholi tarbinud xxxxxxxxx Q. Jõgeda teda voodist välja, võttis rinnust kinni ja hakkas sõimama telefoni vastu võtmata pärast ja süüdistama xxxxxxxxxxx . Q. Jõgeda lõi kannatanut rusikaga vastu nägu. Kannatanu proovis ennast kaitsta, kuid Q. Jõgeda lõi uuesti rusikatega ja kannatanu kukkus rüseluse käigus põrandale. Q. Jõgeda peksis pikali olevat kannatanut rusikatega pea piirkonda ja mõned korrad jalaga vastu külge. J. TJ tundis peksmise ajal tugevat valu pea piirkonnas. Q. Jõgeda nõudis kannatanu auto Ford Galaxy võtmeid. Kannatanu võtmeid ei andnud. Välja minnes lubas Q. Jõgeda hakata autot lõhkuma. Sellele viitavaid mütsatusi oli kuulda. Siis tuli tuppa kaine autojuht A U, kes palus autovõtmed anda, kuna muidu peksab Q. Jõgeda auto puruks. Kannatanu andis võtmed ja Q. Jõgeda sõitis autoga ära. Kõik see toimus kella 20.20 ajal. Peale seda helistas kannatanu tugeva peavalu tõttu kiirabisse. Kannatanu 11.09.2023 ütluste kohaselt hakkas xxxx xxxxxxxxx Q. Jõgeda 9.09.2023 nende xxxxxx xxxxxxxx xxxxx talus koos sõpradega alkoholi tarvitama, tööd tegema ja sauna kütma. J. TJ läks lõuna paiku koos xxxxxxx Lga oma maakodu xxxxxxxxx xxxxxxx . Kella 16 paiku helistas Q. Jõgeda ja tahtis enda Võrust koju viimist. Kuna J. TJ oli päeval natuke šampust joonud, ei saanud ta enam sõita. Õhtul kella 20 paiku läksid nad koos tütrega ära magama. Natuke peale kella 20.00 ärkas kannatanu Q. Jõgeda kõnetamise peale. Alkoholijoobes Q. Jõgeda hakkas talle ette heitma ühte peretuttavat, kes käis abis niitmas. Kui J. TJ unesegasena voodis istukil oli, lõi Q. Jõgeda teda rusikaga näkku vasakule näopoolele. Löök tabas otsmikku ja kulmu piirkonda. Peale seda tekkis neil omavaheline rüselus – lükkamine ja tõukamine. Rüseluse käigus Q. Jõgeda kannatanut rohkem ei löönud. J. TJ lõi enda kaitseks Q. Jõgedat käega. 9.09.2023 politseile esmastes ütlustes avaldatut (et Q. Jõgeda lõi teda jalaga) kannatanu ei mäleta. Esmaseid ütlusi andes oli kannatanu ehmunud, unine ja pea valutas, mistõttu võis ta anda ebatäpseid ütlusi. Rüseluse lõppedes soovis Q. Jõgeda kannatanule kuuluva auto Ford Galaxy võtmeid ja ähvardas auto puruks lüüa, kui kannatanu ei olnud nõus võtmeid andma. Q. Jõgeda läks välja ja oli kuulda mingeid pauke. Mõne aja pärast tuli tuppa Q. Jõgeda kaine autojuht (kelle nime ei soovi kannatanu avaldada) ja palus võtmed anda, muidu võib asi halvasti lõppeda. J. TJ andis võtmed. Peale seda oli kuulda auto käivitamist ja minema sõitmist. Kuna J. TJ tundis tugevat peavalu, helistas ta kiirabisse. 10-15 minuti pärast saabus politsei ja hiljem kiirabi. Politsei tegi kannatanu näost pilte, kus peaks näha olema paistetus ja turse otsmikul ning vasakul näopoolel. Kiirabi toimetas kannatanu EMO-sse. Süüdistatava Q. Jõgeda ütluste kohaselt (tl 81 pöördel-91 pöördel) 9.09.2023 oli ta oma kodus xxxxx xxxxxxx ja küttis sauna. Hommikul jõi õhtusest võtmisest tekkinud pohmelli pärast õlut. Kui ta proovis xxxxxxx J. TJle ja xxxxxx helistada, keegi kõnet vastu ei võtnud. Kuna Q. Jõgedal oli vaja järgmisel päeval tööle minna ja tööle sõidutab teda xxxxxxx, sõitis Q. Jõgeda tuttava A.Uga xxxxxxxxxx juurde. Oli õhtupoolne aeg ja hakkas hämaraks minema. Kohale jõudes jäi Q. Jõgeda välja suitsu tegema, A käis sees. Kui A välja tuli, läks Q. Jõgeda tuppa. xxxxxxx oli voodis ärkvel. Q. Jõgeda hakkas teda sõimama, et 4
(18)miks telefoni vastu ei võeta, juttu oli ka hommikul autoga tööle saamisest ja sellest, et mingid tüübid tulevad „joogise“ xxxxxxxx juurde. Q. Jõgeda ei taha, et pärast hakatakse mingeid jutte rääkima. Xxxxxxxxx oli päeval Q. Jõgedale ise öelnud, et jõi šampust. Q. Jõgeda viskas xxxxxxxxxle teki näkku ja tuli välja. Q. Jõgeda oli tige, lõi autot paar korda jalaga ja palus Ail toast autovõtmed tuua, mida viimane süüdistatava mäletamist mööda ka tegi. Siis sõitis A minema. Xxxxxxxxx tuli majast välja, hakkas lärmama ja tahtis autost oma asju saada. Q. Jõgeda oli auto kõrval, kui J. TJ teda esimesena ründas – lõi 2 korda rusikaga näkku. Q. Jõgeda lükkas xxxxxxxxx jõuga endast eemale ja xxxxxxxxx kukkus selili. Siis tuli naine uuesti püsti ja tuli uuesti Q. Jõgedat ründama, lüües Q. Jõgedat uuesti kaks korda, peale mida lükkas Q. Jõgeda xxxxxxxxx pikali. Nii toimus see 5-6 korda. Peale neljandat kukkumist istus Q. Jõgeda xxxxxxxxxle kõhu peale, võttis kätest kinni ja seletas oma tuleku põhjust. Niipea kui Q. Jõgeda xxxxxxx lahti laskis, ründas viimane teda uuesti. Viimaks võttis Q. Jõgeda xxxxxxxxxl hommikumantlist kinni, tõmbas teda ukse poole ja pani ise jooksu. Kogu sündmuse käigus Q. Jõgeda ise J. TJt kordagi ei löönud. Kuigi kohtuistungil selgitas süüdistatav erinevalt, kuidas ta xxxxxxx talust lahkus ( kas sõitis ise minema või viis teda keegi tuttav), jäi Q. Jõgeda lõpuks selle juurde, et teda viis ära keegi küla pealt kutsutud tuttav, kelle nime ta ei soovi öelda. Tunnistaja A Ue ütluste (tl 79 pöördel-81) kohaselt viis ta 9.09.2023 õhtupoolikul enda sõiduautoga Q. Jõgeda xxxx-xxxxxxxst xxxxxxxxx.xxxxxxxxx jõudes käis A.U toas Jga mõne sõna juttu rääkimas. J oli voodis teki all, kuid ärkvel. Tuba oli valgustatud. Q. Jõgeda jäi välja. Kui Jga jutt oli räägitud, tuli A.U välja, istus oma autosse ja sõitis minema. Q. Jõgeda jäi hoovi, kus oli Ford Galaxy buss. Seega on süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja A.Ue ütlused kattuvad asjaoludes, et 9.09.2023 õhtul viibis kannatanu xxxxxxx xxxxxxxx talus, kuhu saabus koos A.Uga ka süüdistatav Q.Jõgeda. Ka on süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja A.U ütlused kattuvad asjaolus, et süüdistatava ja A.U xxxxxxxx xxxxxx saabudes oli kannatanu juba toas voodis. Kannatanu ütluste kohaselt heitis ta magama kella 20 paiku ning süüdistatav ja tunnistaja A.U käisid toas veidi hiljem. Süüdistatav ja tunnistaja ei ole osanud täpsustada xxxxxxxx xxxxx jõudmise aega. Nagu kohus edaspidi tuvastab, helistas kannatanu samal õhtul Häirekeskusele kell 20.25, kuid selleks ajaks oli nii A.U kui süüdistatav sündmuskohalt juba lahkunud. Süüdistatav ja tunnistaja A.Ue ütlustest tuleneb, et oli õhtune aeg ja hakkas pimenema. Septembrikuu alguses päike loojub kella 20 paiku. Seega võisid süüdistatav ja tunnistaja A.U xxxxxxxx xxxxx 9.09.2023 õhtul jõuda tõesti veidi peale kella kaheksat nagu on kinnitanud kannatanu. Kuigi süüdistatava ja tunnistaja A.Ue väitel käis esmalt toas kannatanu juures juttu ajamas A.U, pole seda kinnitanud kannatanu. J. TJ on mõlema ülekuulamise käigus kinnitanud, et A.U käis toas peale Q.Jõgedat küsimas auto võtmeid, kui väljast kostus auto lõhkumisele viitavaid hääli. Et A.U käis toast autovõtmeid toomas, on kinnitanud ka süüdistatav, kelle väitel ta tõesti autot paar korda jalaga lõi. Samas auto lõhkumisest ja võtmete toast toomisest tunnistaja A.U ise üldse pole rääkinud. Kuna süüdistatava ja kannatanu ütlused on kattuvad asjaolus, et A.U käis toas J. TJlt auto võtmeid toomas, lükkavad need ümber tunnistaja vastupidise väite. Nagu kohus edaspidi tuvastab, on kannatanu A.Uega seonduvat oma ütlustega sarnaselt (et A.U käis toas üksnes autovõtmeid küsimas ) kirjeldanud vahetult peale juhtunut ka sündmuskohale saabunud politseiametnikule A.Ale , mis samuti suurendab kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kohtu arvates pole ka eluliselt usutav süüdistatava ja tunnistaja A.Ue väide, et tunnistaja käis esmalt kannatanu juures lihtsalt juttu ajamas. Süüdistatava ja tunnistaja A.Ue ütlustest tuleneb, et xxxxxxxx xxxxxxx minekust oli 5
(18)huvitatud Q.Jõgeda mitte A.U. Seega polnud viimasel tegelikult üldse mingit põhjust kohe J. TJga rääkima minna. Selleks tekkis vajadus alles siis, kui Q.Jõgeda hakkas kannatanu autot lõhkuma. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tegelikult ka määravat tähendust, mitu korda A.U toas käis, sest süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja A.Ue kattuvatest ütlustest tuleneb, et A.U süüdistatava ja kannatanu vahel toimunut konflikti nagunii pealt ei näinud. Kannatanu ja süüdistatava ütlused on kattuvad asjaolus, et Q.Jõgeda tuppa tulles tekkis neil esmalt sõnaline konflikt põhjusel, et kannatanu ei olnud vastanud süüdistava telefonikõnele, samuti heitis Q.Jõgeda kannatanule ette, et viimasel käis keegi tuttav abis muru niitmas. Süüdistatava avaldatu ( mingid tüübid tulevad „joogise“ elukaaslase juurde ja ta ei taha, et pärast hakatakse mingeid jutte rääkima) annab alust järeldusele, et süüdistatav kahtlustas xxxxxxxxxxx võimalikus xxxxxxxxxxxx. Nii on sellest aru saanud ka kannatanu, kes on konflikti algust hiljem politseiametnikele kirjeldanud (millel kohus peatub põhjalikumalt edaspidi). Kohus nendib, et vastuolulised on tõendid asjaolu osas, kuidas süüdistatava ja kannatanu vaheline konflikt 9.09.2023 õhtul Xxxxxxxx talus edasi arenes ja kas süüdistatav tarvitas kannatanu suhtes süüdistuses kirjeldatud vägivalda. Kannatanu on esimesel ülekuulamisel kinnitanud, et süüdistav lõi teda toas rusikaga korduvalt pea piirkonda ja mõned korrad jalaga ka kehasse. Edasise menetluse käigus on kannatanu kinnitanud, et süüdistatav lõi teda vaid üks kord rusikaga näkku. Süüdistatav on kannatanu löömist kategooriliselt eitanud, kinnitades vaid korduvalt väljas kannatanu pikali lükkamist, kui viimane süüdistatavat rusikatega lüües ründas. Kannatanu ütlustest tuleneb, et peale süüdistatava sündmuskohalt lahkumist helistas ta Häirekeskusse ning kohale saabusid nii politseiametnikud kui kiirabitöötajad, kes toimetasid kannatanu EMO-sse. Seega võimaldavad süüdistava ja kannatanu vahel 9.09.2023 õhtul Xxxxxxxx talus toimunu kohta järeldusi teha ka kannatanu Häirekeskusele tehtud kõne sisu, kannatanu arstliku läbivaatuse dokumendid, samuti sündmuskohal käinud politseiametnike ütlused ning politsei toiminguid talletanud tõendid. Kannatanu Häirekeskusele tehtud kõne asjaolusid tõendab DVD+Ril asuv häirekeskuse kõnesalvestis „20230909_202540_05501770.mp3“ (tl 51), mida on vaadeldud ja mille kohta on koostatud teabesalvestise vaatlusprotokoll (tl 49-50). Teabesalvestise vaatlusprotokolli kohaselt on kõne häirekeskusele tehtud 9.09.2023 kell 20.25. Helisalvestiselt on kuulda, mis on märgitud ka vaatlusprotokolli, et teataja J.TJ annab teada, et tema mees Qve Jõgeda tuli kallale, peksis teda igale poole. Vastuseks häirekeskuse töötaja küsimusele, kas kallale tuldi jalgade või kätega, vastas J. TJ, et igat pidi, nii palju kui ta torust andis, andis peksa mulle. Üks lastest nägi pealt, kuidas Q. Jõgeda teda peksis. J. TJ soovib kiirabi, kuna ta pea valutab päris kõvasti ja nimetab oma asukoha - Xxxxxxxx küla Xxxxxxxxtalu. Ka annab J. TJ häirekeskuse töötajale teada, et alkoholi tarvitanud Q. Jõgeda võttis tema auto Ford Galaxy ära ja kihutas minema. Kiirabikaardilt (tl 52) nähtub, et 9.09.2023 kell 20.26 on olnud väljakutse, kus teataja J. TJ kaebab peavalu, mees oli tulnud kallale. Kiirabi on jõudnud sündmuskohta xxxxxxxx , Xxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxx kell 21.18. Sündmuskohal kannatanu selgitab, et tema xxxxxxxxx tuli talle magamise pealt kallale, tõmbas üles ja lõi rusikaga ja jalaga korduvalt vastu pead. Löögi tagajärjel kannatanu kukkus. Teadvuse kadu eitab. Sai lööke ka vastu rindkeret. Tuvastatud vigastused: vasakul otsmiku piirkonnas turse, vasaku sarna piirkonnas turse, rindkerel välised vigastused puuduvad. Kannatanu sõnul vasaku otsmiku 6
(18)piirkond valulik, kael valutu. Vigastustele pandud jahe kompress. Ravimina manustatud 1000 mg paratsetamooli. Kannatanu toimetati AS Lõuna-Eesti Haigla EMO-sse. Lõuna-Eesti Haigla AS epikriisist nr L-EP23-22427 nähtuvalt ( tl 53-54) on J. TJ ravil viibinud 9.-10.09.2023 (tl 53-54). Esmalt on epikriisis tehtud ülevaade kiirabikaardile kantud infost. EMO-s on kannatanule lisaks manustatud 100 mg ketprofeeni. EMO-s on kannatanu vigastustena fikseeritud: vasaku rinna all 1 cm pindmine marrastus, otsaesisel rohek vasaku kulmu kohal pehme koe turse, pea keskel kuklamisel pindmine turse. Peale ravimite manustamist muutus kannatanu enesetunne paremaks ning ta lubati rahuldavas üldseisus kodusele ravile. Antud juhised valu raviks ning peatrauma jälgimisleht. Kohus nendib, et Lõuna-Eesti Haigla AS epikriisis nr L-EP23-22427 märgitu kannatanul kindlakstehtud vigastuste kohta on mõneti arusaamatu. Raske on leida tähendust sõnale „rohek“ , mida on kasutatud vasaku kulmu kohal olnud pehme koe turse kirjeldamisel. Kuigi iseenesest võiks see olla lühend sõnast „rohekas“, räägib sellele vastu sõna asukoht lauses. Prokuröri arvates võib olla tegemist sõnaga „rohke“, milles tähed on vahetusse läinud. Ent ka see lausesse hästi ei sobitu. Seetõttu jätab kohus sõna „rohek“ üldse tähelepanuta. Pea keskel oleva pindmine turse puhul võib kohtu arvates küll sõna „kuklamisel“ all mõelda kukla piirkonda. Õiendis (tl 56) sisalduvas väljavõttes andmekogust KILP on kirjeldatud politseile tehtud väljakutse aega, sündmuse asjaolusid ja politsei toimingud. Nii on 9.09.2023 kell 20.26 alguse saanud sündmus seoses lähisuhte vägivallaga aadressil xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx Xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx , kus alkoholijoobes Q.Jõgeda tõmbas xxxxxxxxx J. TJ voodist maha, peksis rusikatega pähe ja jalgadega kehasse, mida nägi pealt kaheksa-aastane tütar. J. TJl esinevad tugevad peavalud ja pea on turses. Kiirabi toimetas kannatanu haiglasse, kus fikseeriti vigastused. Tehtud kannatanu ülekuulamine, kannatanu nägu on fotografeeritud ja olemas vormikaamera salvestis. Andmekogu KILP väljavõttega seoses kohus märgib järgmist. Viimasest nähtub, et see on PPA kasutuses olev andmekogu, mida on täitnud vastutav korrapidaja. Kohtu arvates saab see väljatrükk iseseisvalt tõendada vaid asjaolusid, et 9.09.2023 õhtul ajal viibisid politseiametnikud seoses teatega vägivalla kasutamise kohta kannatanu elukohas, mida kannatanu neile avaldas ja milliseid toiminguid seal tehti. Tegemist pole iseseisva tõendiga selle kohta, et süüdistatav kannatanut süüdistuses kirjeldatud viisil peksis. Tunnistaja A.A ütluste (tl 74 pöördel-76 pöördel) kohaselt sai politsei 9.09.2023 õhtul kella poole üheksa paiku lähisuhte vägivalla väljakutse Xxxxxxxxsse Xxxxxxxx tallu. Tunnistaja sündmuskohale saabudes istus maja ees pingil kummargil asendis J. TJ, kes kurtis peavalu. J rääkis, et magas xxxxxxx , kui tuli xxxxxxxxx Q. Jõgeda, tõmbas teda jalgadest voodist maha. Xxxxxxxxx lõi J. TJt rusikaga näkku, mille tagajärjel ta kukkus ja Q. Jõgeda teda jalaga keha piirkonda. Q. Jõgeda oli vihastanud selle peale, et kannatanu telefonile ei vastanud, lisaks süüdistanud kannatanut petmises naabrimehega, kes käis abiks muru niitmas. Oli näha, et kannatanul pea valutab. See väljendus tema kehakeelest, näoilmest. Kannatanu pigistas silmi kinni ja hoidis kinni peast. Ta oli pinges ja natuke hajameelne. Vasaku silma ümbruses oli turse ja tunnistaja tegi kannatanust kiirabiautos ka foto. Kannatanu mainis, et oli päeval söögi kõrvale võtnud ühe pokaali šampust, kuid joobetunnuseid tal ei olnud. Ka ei tundnud tunnistaja kannatanu juures alkoholilõhna. Kannatanu rääkis, et see pole esimene kord, kui ta on Q. Jõgeda käest peksa saanud. Q. Jõgedat sündmuskohal enam ei olnud. J. TJ jutu järgi olevat Q. Jõgeda tema autoga ära läinud, olles eelnevalt võtit nõudnud ja autot 7
(18)lõhkuma hakanud, kui kannatanu ei tahtnud võtit anda. Seepeale tuli Q. Jõgeda sõber kannatanult võtit küsima, mille viimane ka andis. Kuigi kannatanu ja tunnistaja A.A väitel ning ka andmekogu KILP väljavõttesse on märgitud, et politsei tegi kannatanust sündmuskohal mingi foto, pole sellist tõendit kohtule esitatud. Tunnistaja J.P ütluste (tl 76 pöördel-79) kohaselt tuli 9.09.2023 õhtul 20 või 20.30 ajal politseile väljakutse seoses lähisuhte vägivallaga Xxxxxxxxsse Xxxxxxxxtallu, kus xxxxxxxxx andis xxxxxxx peksa. Tunnistaja sündmuskohale saabudes istus hoovis nuttev J. TJ, kes kaebas peavalu, mistõttu oli teda raske küsitleda. Kannatanu rääkis, et magas xxxxxx toas, kui Q. Jõgeda tiris ta voodist välja, võttis rinnust kinni ja hakkas sõimama, et miks ta telefoni vastu ei võta. Ka süüdistas Q. Jõgeda teda xxxxxxx xxxxxxx kellegagi, kes käis muru niitmas. Q. Jõgeda lõi kannatanut käega vastu nägu ja hakkas siis peksma. Põhilised löögid olid rusikaga vastu pead ja mõned korrad jalaga kehasse, kui kannatanu pikali oli. Hämaras tunnistaja kannatanul vigastusi ei näinud. Kannatanu väitis, et peksmine ei toimunud esimest korda, vaid seda on juhtunud korduvalt. J.P arvates oli kannatanu kaine, alkoholilõhna tema juurest ei tulnud. J.P hoiatas kannatanut, et xxxxxxxxx vastu ei pea ta ütlusi andma ja tegi vormikaamera salvestise, kus kannatanu selgitas uuesti, mis juhtus. Tunnistaja J.P väidet ja andmekogu KILP väljavõttes märgitut vormikaamera salvestise olemasolust kinnitab DVD+Ril (tl 59) asuv patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestis fail P18930 [09.09.2023 20_43_47] MP4, mida on vaadeldud ja mille kohta on koostatud teabesalvestise vaatlusprotokoll (tl 57-58). Videosalvestiselt nähtub ja on kantud ka teabesalvestise vaatlusprotokolli, kuidas 9.09.223 õhtul aadressile xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx Xxxxxxxx küla Xxxxxxxx tehtud väljakutse käigus politseiametnikud vestlevad alates kell 20.43 enam kui nelja minuti vältel kannatanu J. TJga. Kannatanu on avaldanud, et magas xxxxxxx, kui tuli purjus xxxxxxxxx Q.Jõgeda ja ründas teda. Et ta on siin sellepärast, et Tga nikkuda. See on poiss, kes aitas niita. J. TJ kaitses ennast, lükkas xxxxxxxxxxx mitu korda. Ja siis Q.Jõgeda lõi teda, lõi teda, lõi teda. Laps nägi seda. Kannatanu kukkus mitu korda maha, Q.Jõgeda ikka lõi teda. Politseiametniku täpsustavatele küsimustele, kuhu ja kuidas kannatanut löödi, on kannatanu vastanud, et rusikaga pähe ja paar hoopi kehasse. Ka on kannatanu avaldanud, et tundis löömise ajal valu ja pea valutab. Nagu kohus eespool on tuvastanud, saabus Q.Jõgeda Xxxxxxxx tallu 9.09.2023 õhtul veidi peale kaheksat ja kannatanu helistas häirekeskusele kell 20.25. Kannatanu ütluste kohaselt politseipatrull saabus sündmuskohale 10-15 minutit pärast Häirekeskusele tehtud kõnet. See kannatanu väide on kooskõlas ka vormikaamera videosalvestusega, millest nähtuvalt on politseiametnikud sündmuskohal olnud vähemalt juba kell 20.43. Kiirabikaart tõendab, et kiirabitöötajad olid sündmuskohal kell 21.18. Kannatanu 9.09.2023 ütlustest, Häirekeskusele tehtud kõne salvestisest, kiirabikaardis toodust, tunnistajate A.A ja J.P ütlustest ning vormikaamera videosalvestisest tuleneb, et kannatanu on vahetult peale süüdistatavaga toimunud konflikti häirekeskusele tehtud kõnes, sündmuskohal politseiametnikele ja kiirabitöötajatele ning samal ööl toimunud ülekuulamisel kinnitanud, et süüdistatav teda toas korduvalt rusikaga vastu pead lõi ja lõi ka jalaga kehasse. Samas paar päeva hiljem ( 11.09.2023) toimunud ülekuulamisel on kannatanu kinnitanud vaid ühe rusikalöögi toimumist (vasakule näopoolele otsmiku ja kulmu piirkonda), mööndes, et varem avaldatu võis olla ebatäpne tema seisundi tõttu (unine, ehmunud, pea valutas). Küll on kannatanu 11.09.2023 kinnitanud tema ja süüdistatava vahel toimunud rüselemist, kukkumist ja ka seda, et lõi enesekaitseks süüdistatavat. Et ta xxxxxxxxxxx konflikti 8
(18)käigus korduvalt lükkas ja ise korduvalt kukkus, on vormikaamera nähtuvalt kannatanu avaldanud juba vahetult peale juhtunut. videosalvestisest Asjaolu, et kannatanu on vahetult peale juhtunut häirekeskusele tehtud kõnes, sündmuskohal politseiametnikele ja kiirabitöötajatele ning samal ööl toimunud ülekuulamisel kinnitanud, et süüdistatav teda korduvalt rusikaga vastu pead lõi ja lõi ka jalaga kehasse, suurendab kannatanu 9.09.2023 ütluste usaldusväärsust.
§ 66
lg 21 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kannatanu rääkis vahetult pärast temaga juhtunut toimunust politseiametnikest tunnistajatele J.Ple ja A.Ale. Vormikaamera videosalvestiselt oli näha, et kannatanu oli endast väljas ja ilmselgelt veel tajutu mõju all. Juhtunu kirjeldamisel puhkes kannatanu nutma. Puudub alus arvata, et kannatanu sellises olukorras oleks tõde moonutanud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul
§-s 66 lg 21 p 2 sätestatud eeldused täidetud, mistõttu saab kannatanu 9.09.2023 ülekuulamisel väidetu (et süüdistatav teda lõi) tõendatuks lugemisel tugineda ka tunnistajate J.P ja A.A ütlustele. Erinevalt kaitsjast kohus leiab, et tunnistaja J.P ütluste lubatavust kannatanu seisundi kirjeldamisel ja sündmuskohal kannatanult teada saadu osas ei välista
-s 66 lg 2 sätestatu.
66 lg 2 kohaselt kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda muuhulgas uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi. Uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses kriminaalasi on olnud, võib olla kohtumenetluses tunnistajaks tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks. Tõepoolest nähtub kannatanu 9.09.2023 ülekuulamise protokollist, et selle uurimistoimingu on läbi viinud J.P. Samas nähtub ülekuulamise protokollist, et kannatanu ülekuulamine toimus 9.09.2023 kell 22.30-23.
- Ülekuulamise protokollis pole märgitud uurimistoimingu tegemise täpset kohta ( märgitud üksnes xxxxx maakond). Kiirabikaardist nähtuvalt toimetati kannatanu sündmuskohalt haiglasse 9.09.2023 kell 21.
- Lõuna-Eesti Haigla AS epikriisist nr L-EP23-22427 nähtub, et kannatanu kirjutati haiglast välja 10.09.2023 kell 00.
- Seega toimus kannatanu ülekuulamine haiglas. Kannatanu tegi kõne häirekeskusele, sellele reageerisid patrullpolitseinikud sh J.P. Sündmuskohale saabudes tegutsesid nad korrakaitseseaduse alusel. Tunnistaja J.P kohtuistungil antud ütlused ei käsitle kannatanu ülekuulamisel avaldatut, vaid puudutavad asjaolusid, milline oli kannatanu seisund ja mida kannatanu avaldas väljakutset teenindanud politseipatrullile sündmuskohal s.o haldusmenetluse käigus. Varasemate ütluste muutmist 11.09.2023 ülekuulamisel on kannatanu põhjendanud asjaoluga, et need on ebatäpsed, kuna ta oli 9.09.2023 õhtul unine, ehmunud, pea valutas. Kohus ei pea neid põhjendusi arvestatavaks. Nii kiirabikaardis kui epikriisis on märgitud, et kannatanu on adekvaatne ja kontaktne. Sündmuskohal tehtud vormikaamera salvestiselt nähtuvalt on kannatanu täiesti ärkvel ega tundu unine. Nagu kohus eespool tuvastas, algas kannatanu 9.09.2023 ülekuulamine kell 22.
- Selleks ajaks oli kannatanu ärkvel olnud juba mitu tundi, kuna süüdistatava ja kannatanu vaheline konflikt leidis aset peale kella kaheksat õhtul. Eluliselt ei ole usutav, et kannatanu kuni ülekuulamiseni vahepeal uinus kui tal pea valutas. Kohus ei sea kahtluse alla kannatanu väidet valutavast peast. Peavalu on kannatanu järjekindlalt kurtnud kogu 9.09.2023 õhtu - nii Häirekeskusele tehtud kõnes, sündmuskohale 9
(18)saabunud politseiametnikele kui kiirabitöötajatele. Tunnistajate A.A ja J.Pütluste kohaselt kannatanu seisund mõnevõrra tema küsitlemist raskendas. Samas nähtub kiirabikaardist ja epikriisist, et kannatanule manustas juba kiirabi kell 21.30 1 g paratsetamooli, mille tulemusena kannatanu enda väitel valu taandus 7 pallilt 4-le pallile. Peale selle manustati talle EMO-s veel 100 mg ketprofeeni. Kuna kannatanu oli enne ülekuulamist saanud ravimeid ja tema enda väitel peavalu vähenes, leiab kohus, et tema ütluste sisu ei saanud 9.09.2029 õhtul toimunud ülekuulamise ajal mõjutada halb tervislik seisund. Eluliselt on usutav, et langemine füüsilise vägivalla ohvriks võib inimesele mõjuda ehmatavalt. Samuti võib menetlustoimingutes osalemine tekitada stressi. Ent kohus ei näe mõistlikku põhjust, miks sellisesse olukorda sattumine peaks iseenesest mõjutama kannatanut andma ebaõigeid ütlusi. Süüdistatav on viidanud asjaolule, et xxxxxxxxx oli 9.09.2023 „joogine“ s.o alkoholi tarbinud, kuna viimane seda varem ise ütles, samuti poleks kannatanu kaine peaga süüdistatavat rünnanud. Et ta 9.09.2023 päevasel ajal oli šampust joonud, on kannatanu kinnitanud ka oma 11.09.2023 ütlustes, samuti avaldanud tunnistaja A.Ale. Samas ei ole tunnistajad A.A ega J.P märganud mingeid kannatanu alkoholijoobele viitavaid tunnuseid. Midagi kannatanu võimalikule alkoholijoobele viitavat pole märgitud ka kiirabikaarti ja epikriisi, kus tavapäraselt sellist asjaolu märgitakse. Kohus leiab, et kuna kannatanu juures pole alkoholi tarvitamise tunnuseid märganud politseiametnikud ega tervishoiutöötajad, ei saanud kannatanu vaatamata 9.09.2023 päevasel ajal toimunud alkoholitarvitamisele olla enam õhtul alkoholijoobes nagu on väidab süüdistatav. Seega ei mõjutanud kannatanu 9.09.2023 õhtul avaldatut tema päevane alkoholi tarbimine. Kannatanu on läbivalt kogu 9.09.2023 õhtu (nii Häirekeskusele tehtud kõnes, sündmuskohale saabunud politseiametnikele kui kiirabitöötajatele) kinnitanud, et süüdistatav lõi teda korduvalt. Ütlusi on ta muutnud paar päeva hiljem. Kannatanu 11.09.2023 ütlustest nähtub, et selleks ajaks oli ta süüdistatavaga juba oma kodus kohtunud. Kohtu arvates järeldub kannatanu menetluslikust käitumisest ( sh ka kohtus ütluste andmisest keeldumine) soov xxxxxxxxx oleva süüdistatava olukorda leevendada, pisendades viimase süüd. Samas on kannatanu jäänud siiski selle juurde, et vähemalt ühel korral süüdistatav teda rusikaga näkku lõi. Kuna kannatanu loobus kohtus ütluste andmisest süüdistatava huvides, ei õõnesta ütluste andmisest keeldumise fakt iseenesest kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsust. Kohus möönab, et kannatanu keeldumise tõttu ei olnud võimalik maakohus vahetult selgitada, mis põhjusel ta oma ütlusi muutis. Prokuröri kohtuvaidluses avaldatuga nõustudes ka kohus leiab, et vaatamata sellele on antud juhul võimalik tugineda kriminaalmenetluslikule kogemusele. Viimast silmas pidades saab üldistavalt öelda, et lähisuhtevägivalla puhul tuleb praktikas väga sageli ette seda, et kohtueelses menetluses vägivallaepisoodidest avatult rääkinud kannatanu kas distantseerib end varasematest ütlustest või keeldub sootuks ütluste andmisest. Põhjusteks on sageli sõltuvus süüdistatavast, andestamine ja leppimine või hirm süüdistatava ees. Kannatanu oma 11.09.2023 ütlustes on muuhulgas süüdistatavat iseloomustanud vägagi positiivselt – kainena pole temaga kunagi konflikte, käib ilusasti tööl, läbisaamine on hea. Kannatanu on avaldanud muuhulgas arvamust, et peale juhtunut on tekkinud väike hirm. Samas ei soovi kannatanu süüdistatava karistamist vangistusega. Kannatanu avaldatus väljendub kohtu hinnangul ühelt poolt hirm süüdistatava ees, teisalt siiski ka temale andestamine. 10
(18)Kuigi esineb rida asjaolusid, mis muudavad usaldusväärseks just kannatanu 9.09.2023 antud ütlused, sunnib kannatanu poolt menetluse käigus oma ütluste muutmine siiski kriitiliselt suhtuma ka tema 9.09.2023 avaldatusse. Kohtupraktikas on kinnistunud põhimõte, mille järgi võivad kohtus vahetult ristküsitletud inimese ütlused olla osaliselt usaldusväärsed. Sama kehtib maakohtu arvates ka kohtueelses menetluses antud ja
§ 291lg 1 p 2 alusel vastu võetud ütluste kohta.
Antud olukorras peab kohus kannatanu kehalise väärkohtlemise ulatuse kindlaksmääramisel eriti olulisteks kannatanu arstliku läbivaatuse käigus kindlakstehtut. Kannatanu arstliku läbivaatuse käigus on tal olnud silmnähtavaid vigastusi näos - vasaku otsmiku piirkonnas (kulmu kohal) turse, kiirabikaardi kohaselt lisaks turse ka vasaku sarna piirkonnas. Samas pole kiirabikaardis midagi märgitud kuklal oleva turse ja vasaku rinna all oleva marrastuse kohta. Kuna kannatanu esmane arstlik läbivaatus toimus sündmuskohal kiirabiautos, tegemist oli pimeda ajaga, loeb kohus usaldusväärsemaks EMO-s kindlakstehtu – s.o kannatanul oli vasaku otsmiku piirkonnas (kulmu kohal) turse, kuklal turse ja vasaku rinna all marrastus. Turset kannatanu vasaku silma piirkonnas nägi ka tunnistaja A.A. Kannatanu näos olev vigastus ja selle asukoht (vasaku kulmu kohal turse) on kooskõlas kannatanu menetluse käigus läbivalt esitatud väitega, et süüdistatav teda rusikaga näkku otsmiku piirkonda lõi. Kannatanu arstlik läbivaatus toimus lühikest aega pärast kannatanu ja süüdistatava vahel toimunud konflikti. Seega puudub igasugune alus arvata, et kannatanu sai selle vigastuse kusagilt mujalt. Rusikalöögist võib olla tingitud turse kuklal. Samas nii kannatanu 9.09.2023 ütlustest kui sündmuskohal politseiametnikele avaldatust (mis nähtub vormikaamera salvestiselt) ja süüdistatava ütlustest tuleneb, et kannatanu nendevahelise rüseluse käigus kukkus (süüdistatava väitel peamiselt selili). Seega võib kannatanu kuklas olev vigastus olla tekkinud ka kukkumise tagajärjel. Seetõttu ei pea kohus usaldusväärselt tõendatuks, et kannatanu kuklal oleva vigastuse tekitas just süüdistatava löök. Süüdistus ei sisalda etteheidet, et süüdistatava löökide tagajärjel kannatanu kukkus ja kukkumine tekitas valu või tervisekahjustuse. Kannatanu rindkerel oleva marrastuse (vasaku rinna all) võib kohtu arvates iseenesest tekitada jalaga sellesse piirkonda löömine. Samas on kannatanu 9.09.2023 rääkinud, et jalaga löögid tabasid vastu külge. Ka vormikaamera salvestiselt nähtub, et jalalöökidest rääkides kannatanu osutab käega enda külje suunas. Kuna marrastuse asukoht pole kooskõlas kannatanu 9.09.2023 ütlustega, kuhu süüdistatav teda lõi, pole usaldusväärselt tõendatud, et selle vigastuse tekitas süüdistatav. Samas kannatanu külje piirkonnas pole arstliku läbivaatuse käigus vigastusi kindalaks tehtud. Seega süüdistatava toimepanduga usaldusväärselt seostatavaks tervisekahjustuseks on süüdistuses loetletutest kohtu hinnangul üksnes kannatanu vasaku otsmiku piirkonnas (kulmu kohal) kohal olev turse. Sellise vigastuse olemasolu kogumis kannatanu 9.09.2023 ja 11.09.2023 ütlustega, samuti tunnistajate J.P ja A.A ütlustega võimaldab kohtu arvates lugeda usaldusväärselt tõendatuks, et süüdistatav lõi kannatanut 9.09.2023 õhtul Xxxxxxxxmtalus vähemalt ühel korral rusikaga vastu pead (täpsemalt otsmiku piirkonda).
§ 15
lg 3 näeb ette, et kohtuotsus ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega
§ 66lõikes 2-1 nimetatud isiku ütlustele.
Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kohtuotsus tugineb tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja lahendamise 11
(18)seisukohalt määrava või otsustava tähendusega (RKKKo 3-1-1-89-12, p 20; 3-1-1-41-13, p 10; 1-17-11682/102, p 23). Riigikohus on pidanud lubatavaks seda, kui
§ 15
lg-s 3 nimetatud tõendil on kuriteo tuvastamisel küll oluline kaal, kui kohtuotsus tugineb veel mingitele tõenditele, mis toetavad
§ 15lg-s 3 nimetatud ütlusi arvestataval määral.
Seejuures võivad n-ö toetavad tõendid olla ka kaudsed (RKKKo 3-1-1-93-15, p 67). Ainsaks otseseks tõendiks, mis kinnitab süüdistatava poolt kannatanu löömist, on kannatanu kohtueelse menetluse käigus antud ütlused. Politseiametnikest tunnistajate ütlused osas, mida kannatanu neile avaldas ( et süüdistatav kannatanut lõi) on
§ 66lõikes 2-1 p 2 nimetatud tõend.
Tegemist on seega
§-s 15 lg 3 nimetatud tõenditega, mistõttu peab käesolevas asjas kaaluma, kas süüdimõistvat otsust on võimalik üldse teha
§-s 15 lg 3 sätestatud põhimõtet rikkumata. Erinevalt kaitsjast kohus leiab, et see on võimalik. Kohtupraktikas on asutud seisukohale (Tartu Ringkonnakohtu 19.02.2018 otsus 1-17-2167, p 27), et
§ 15
lg 3 kohaldamisel tuleb muu hulgas arvestada ka põhjust, miks süüdistatav ega kaitsja ei saanud tõendiallikat üle kuulata, samuti andmeid, mis võimaldavad hinnata tõendiallika usaldusväärsust. Kohtulahend ei või kunagi rajaneda üksnes
§ 15lg-s 3 nimetatud tõenditel.
Toetavate tõendite olemasolul võib aga
§ 15
lg-s 3 nimetatud tõendite osakaal olla seda suurem, mida rohkem on andmeid nende tõendite usaldusväärsuse kohta. Euroopa Inimõiguste Kohus on olukorras, kus süüdistataval polnud võimalik keskseks tõendiallikaks olnud kannatanut küsitleda, lugenud kannatanu ütlustele rajaneva süüdimõistmise lubatavuse kasuks kõnelevaks asjaoluks ka seda, et kannatanu rääkis juhtunust vahetult pärast sündmust kahele sõbrale, kes mõlemad andsid ristküsitlusel ütlusi, kusjuures kannatanu poolt sõpradele räägitu erines politseile antud ütlustest vaid vähesel määral (Al-Khawaja ja Tahery vs. Ühendkuningriik, EIK otsus 15. detsembrist 2011, p 156). Kannatanu J.TJ loobus kohtus ütluste andmisest süüdistatava huvides. Nagu kohus eespool tuvastas, on usaldusväärsed kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused osas, et süüdistatav teda vähemalt ühel korral rusikaga lõi juba ainuüksi seetõttu, et kannatanu avaldas seda vahetult peale juhtunut häirekeskusele tehtud kõnes, sündmuskohal politseiametnikele ja kiirabitöötajatele. Kannatanu ütluste usaldusväärsusele viitavad asjaolud vähendavad mõnevõrra osakaalu, mis peab
§ 15lg 3 nõuete järgimiseks tõendikogumis olema n-ö toetavatel tõenditel.
Käesoleval juhul pole kannatanu ütlused ja vahendlike tunnistajate ütlused Q. Jõgeda süüditunnistamise ainsaks ega valdavaks aluseks. Lisaks kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustele ja kohtuistungil ülekuulatud politseiametnikest (vahendlike) tunnistajate ütlustele võimaldavad süüdistatava poolt kannatanu löömise lugeda tõendatuks ka muud tõendid – eelkõige kannatanu arstliku läbivaatuse dokumendid, millest nähtuvalt oli kannatanul 9.09.2023 õhtul vasaku kulmu kohal olev turse. Samuti kinnitavad vigastuse olemasolu tunnistaja A.A ütlused, mis kannatanu seisundi kirjeldamise osas pole
§ 66lõikes 2-1 p 2 nimetatud tõend.
Asjaolu, et süüdistatav kannatanut 9.09.2023 õhtul lõi, tõendab kaudselt ka järgnev. Et süüdistatava ja kannatanu vahel oli 9.09.2023 õhtul konflikt (telefonikõnele mittevastamise ja võimaliku xxxxxxxx teemadel), mis läks ka füüsiliseks, on lisaks kannatanule kinnitanud tegelikult ka süüdistatav. Kannatanu ja süüdistatava ütlused on kattuvad asjaolu, et toimus vastastikune tõuklemine, rüselemine), peale selle lõi kannatanu 12
(18)ka ise süüdistatavat. Omavaheline füüsiline kontakt konfliktses olukorras muudab äärmiselt tõenäoliseks võimaluse, et käiku lasti ka rusikad sh ka süüdistatava poolt. Süüdistatav on kinnitanud, et oli ise väga tige ning oli eelmisel ning ka sel päeval alkoholi tarvitanud. Süüdistatava enda väide ( et oli eelmisel õhtul ja ka 9.09.2023 alkoholi tarvitanud) suurendab kannatanu ütluste usaldusväärsust, et õhtul Xxxxxxxxtallu oli süüdistatav veel tuntavalt joobes. Seda vaatamata asjaolule, et tunnistaja A.Ue arvates Q. Jõgeda joobes ei olnud. Nagu kohus eespool tuvastas, jättis A.U kohtus rääkimata sellegi, kuidas Q. Jõgeda kannatanu autot hakkas lõhkuma ja tunnistaja toas võtme järgi käis, kuigi seda on kinnitanud nii süüdistatav kui kannatanu. Kuna A.U teadmata põhjusel pole soovinud kõike 9.09.2023 toimunust avaldada, on alust kahelda ka tema väites Q. Jõgeda seisundi kohta. Üldiselt teadaolevalt väheneb alkoholi mõjul inimese enesekontrolli võime, mis omakorda suurendab vägivaldselt käitumise ohtu. Tartu Maakohtu 29.04.2019 otsusest (tl 27-28) nähtuvalt on Q. Jõgeda ka varem teist inimest rusikaga näkku löönud. Seega pole sellist laadi vägivalla kasutamine Q. Jõgeda puhul midagi erakordset. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuses (et ta 9.09.2023 õhtul kordagi kannatanut ei löönud) annab alust kahelda süüdistatava seisund juhtunu ajal, tema varasem elukäik ja käitumismuster. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et varem sarnast vägivalda kasutanud, alkoholi tarvitanud ja tige süüdistatav kannatanuga tekkinud konflikti ajal ise kannatanut kordagi ei löönud. Erinevatest tõenditest tulenev asjaolude kogum (süüdistatava ja kannatanu vahel oli konflikt, mille käigus nad rüselesid, kannatanu ka ise lõi süüdistatavat, süüdistatav oli alkoholi tarbinud ja tigedas meeleolus ja on ka varem teist inimest rusikaga näkku löönud, kannatanul oli juhtunu järgselt näos rusikalöögile iseloomulik vigastus) toetab kohtu arvates kannatanu väidet, et süüdistatav teda 9.09.2023 õhtul vähemalt ühel korral rusikaga vastu pead (otsmiku piirkonda) lõi. Karistusregistri teatis (tl 24-26) ja Tartu Maakohtu 29.04.2019 otsuse väljatrükk tõendavad, et Q.Jõgedat on karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi s.o teise inimese korduva kehalise väärkohtlemise eest ja see karistus on kehtiv. Seega on tema poolt 9.09.2023 toimepandu vaadeldav korduva kehalise väärkohtlemisena. Süüdistatava ja kannatanu 11.09.2023 ütlustest tulenevalt on nad xxxxxxxxxd, neil on xxxxxxxx xxxxxxx ja nad xxxxxxx xxxxxx ka xxxx .aasta septembris. Seega on süüdistatava poolt 9.09.2023 toimepandu näol tegemist kehalise väärkohtlemisega lähisuhtes. Kohtu arvates on süüdistatav täitnud ka subjektiivse süüteokoosseisu. Kannatanu näkku löömise näol on tegemist olnud süüdistatava tahtliku tegevusega. Kuigi süüdistatava ja kannatanu ütluste kohaselt nad konflikti käigus rüselesid, ei tulene kummagi ütlustest, et kannatanu sai süüdistatava rusikaga kogemata pihta. Kannatanul tervisekahjustuse teke annab alust järeldusele, et löök näkku oli üsna tugev. Seega on eluliselt usutav, et löögi ajal tundis kannatanu valu. Valu ja võimaliku tervisekahjustuste tekkimine oli süüdistatavale ettenähtav, kuna see on taolise löögi tavapärane tagajärg. Lüües kannatanut rusikas käega näkku pidas süüdistatav vähemalt võimalikuks ja möönis kannatanule valu ja tervisekahjustuse tekitamist. Kohus leiab, et Q. Jõgeda on kannatanu kehalise väärkohtlemise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. 13
(18)Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et varem teise inimese kehalise väärkohtlemise korduvalt toime pannud ja selle eest Tartu Maakohtu ja 29.04.2019 kohtuotsusega nr 1-192433 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistatud isikuna (karistus kehtiv) Q. Jõgeda 09.09.2023 kella 20.10 paiku xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx Xxxxxxxx külas Xxxxxxxx talus lõi tahtlikult xxxxxxxxxxx J.TJt ühel korral rusikaga vastu pead (otsmiku piirkonda), põhjustades J.TJle valu ja tervisekahjustuse - vasaku otsmiku piirkonna turse. Süüdistatava süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib Q. Jõgeda toimepandu KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi. Süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi Tunnistaja S-S.Ju (J) kohtueelse menetluse käigus antud ütluste kohaselt (tl 22-23, mille kohus võttis vastu tõendina
§ 291-1 alusel) sai ta 14.10.2023 koos patrullpolitseinik H.
Kga tööl olles väljakutse xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx , kus sõitvat ringi joobes juht. Kella 23.44 paiku xxxxxxxxx xxxxx talu hoovis andsid nad sõidukile Ford Galaxy registreerimismärgiga xxx xxx peatumismärguande. Sõiduki juhiks osutus Q. Jõgeda, kellel olid nähtavad alkoholijoobe tunnused ning tal puudus juhtimisõigus. Süüdistatava ütluste (tl 81 pöördel-91 pöördel) kohaselt läks ta kunagi (kuupäeva ei mäleta, kuid oli pime aeg) kodu lähistele külavaheteele autoga sõitma. Enne sõitma asumist oli ta joonud rummi ja saunas õlut ning ta sai ise aru, et on purjus. Mootorsõiduki juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnud. Süüdistatav ei tea, mis talle pähe lõi ja miks ta küla vahele sõitma läks. Pea ees saunast tiiki hüppamisest läks pilt eest ära. Pilt tuli tagasi ette, kui sõitis enda hoovi peale ja politseiauto sõitis tema taha ja andis peatumismärguande. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 16) nähtuvalt 14.10.2023 kell 23.44 xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx on PPA patrullpolitseinik H.K kõrvaldanud Q. Jõgeda sõiduki Ford Galaxy registreerimisnumbriga xxx xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p-de 2, 3 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (punkt 2), kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (punkt 3) kuni asjaolude äralangemiseni. Hinnates kogumis tunnistaja S.-S. Ju ja süüdistatava ütlusi, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses toodut, loeb kohus tõendatuks, et Q. Jõgeda juhtis 14.10.2023 kella 23.44 paiku xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx sõidukit Ford Galaxy registreerimismärgiga xxx xxx . Kohtu hinnangul on tõendid on kattuvad asjaoludes, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas Q.Jõgeda sõidukit Ford Galaxy registreerimisnumbriga xxx xxx juhtis. Tunnistaja S.-S. Ju ütluste kohaselt andsid nad sõidukijuhile peatumismärguande kella 23.44 paiku xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxx hoovis. Süüdistatav ise on mootorsõiduki juhtimist kodu lähistel külavaheteel kinnitanud, kuigi pole mäletanud sündmuse kuupäeva ja kellaaega. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on Q. Jõgeda kõrvaldatud sõiduki Ford Galaxy registreerimisnumbriga xxx xxx juhtimiselt 14.10.2023 kell 23.44. Kuna nii tunnistaja kui süüdistava ütlustest tuleneb, et politseiametnikud jõudsid Q. Jõgeda juhitud sõidukile järgi hetkel, kui see sisenes oma kodu hoovi, toimus sõiduki juhtimine vahetult enne süüdistatava sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist s.o 14.10.2023 kella 23.44 paiku nagu on märgitud süüdistuses. Liiklusregistri väljatrüki ( tl 18) kohaselt on sõiduk Ford Galaxy registreerimismärgiga xxx xxx M1 kategooria sõiduk ja see kuulub J TJle. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14
(18)13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 5 kohaselt on M1 kategooria sõiduk mootorsõiduk. Seega juhtis Q. Jõgeda 14.10.2023 kella 23.44 paiku mootorsõidukit. Tunnistaja S.-S. Ju ütluste kohaselt Q. Jõgeda tunnistas, et oli enne sõitma asumist tarvitanud alkoholi. Q. Jõgeda toimetati politseibussi, kus tal tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 1,05 mg/l kohta (lõplik mõõtetulemus). Tõendusliku alkomeetri väljatrükist (tl 15) nähtuvalt mõõdeti 14.10.2023 kella 23.58-00.03 ajal xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARBK-0036 (taatlustunnistus TTRC-23-00073) Q. Jõgeda väljahingatavas õhus alkoholisisaldust ja lugemiks jäi 1,15 mg/l. Arvestades laiendmääramatust 0,10 mg/l, loeti lõplikuks mõõtetulemuseks 1,05 mg/l. Q. Jõgeda on allkirjastanud korrakaitseseaduse § 38 õigused (tl 14), millega on kinnitanud, et talle on selgitatud tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki ning on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. Q. Jõgeda on ise oma ütlustes tunnistanud, et samal õhtul, mil politsei tema sõidukile tema hoovi järgnes, oli ta enne mootorsõiduki juhtima asumist tarvitanud alkoholi, täpsemalt rummi ja õlut. Kohus on eespool tuvastanud, et Q. Jõgeda juhtis mootorsõidukit 14.10.2023 kella 23.44 paiku. Kohtu hinnangul tõendavad tunnistaja S.-S. Ju ütlused, süüdistatava ütlused ja tõendusliku alkomeetri väljatrükk, et peale Q. Jõgeda mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamist kontrolliti tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldust ning see oli vähemalt 1,05 mg/l. Lõplik alkoholisisaldus Q. Jõgeda väljahingatavas õhus on kindlaks tehtud tõendusliku alkomeetriga mootorsõiduki juhtimise lõpetamisest ca 15 minutit hiljem sündmuskohal politseibussis. Olemasolevad tõendid ei viita asjaolule, et Q. Jõgedal olnuks peale sõiduki juhtimise lõpetamist ja enne joobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga võimalik alkoholi tarvitada. Vastupidi, tunnistaja S.-S. J ütluste kohaselt Q. Jõgedal puudus võimalus tarvitada alkohoolseid jooke alates sõiduki peatamisest kuni alkoholijoobe tuvastamiseni. Seega saab asuda seisukohale, et mootorsõiduki juhtimise ajal, s.o 14.10.2023 kella 23.44 paiku oli Q. Jõgeda väljahingatavas õhus alkoholi vähemalt 1,05 mg/l. Seega Q. Jõgeda juhtis mootorsõidukit joobeseisundis liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 mõttes, mille kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Q. Jõgeda rikkus liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Alkoholisisaldus Q. Jõgeda väljahingatavas õhus (1,05 mg/l) ei ole piiripealne, millest alates hakkab kriminaalvastutus. Alkoholisisalduse määr annab iseenesest juba alust järeldusele, et Q. Jõgeda tarbitud alkoholikogus ei saanud olla väga väike. Süüdistatava enda kinnitusel enne sõiduki juhtima asumist tarvitas ta alkoholi, s.o õlut ja rummi ning tegelikult ta tollest ööst väga palju ei mäleta Ka asjaolu, et Q. Jõgeda 14.10.2023 sündmusi täpselt ei mäleta (ise seostab ta seda küll peale sauna pea ees tiiki hüppamisega), viitab sellele, et tarbitud alkoholikogus ei saanud olla väike. Alkoholi tarvitamise aega (enne sõiduki juhtima asumist) ja kogust (mis Q. Jõgeda seisundist tulenevalt ei saanud olla väike) arvestades sai Q. Jõgeda ka ise aru, et on mootorsõidukit juhtima asudes lubamatus joobeseisundis. Kohtu arvates pani Q. Jõgeda mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise toime otsese tahtlusega. Liiklusregistri väljatrükist (tl 17) nähtuvalt on 16.10.2023 teostatud päring liiklusregistrisse süüdistatava isikukoodi järgi ning vastuseks on saadud, et andmeid ei leitud. Kohtuistungil prokurör selgitas, et päring on tehtud Q. Jõgeda juhtimisõiguse kohta ning kuna tal 15
(18)juhtimisõigus puudus, kuvas register vastuseks, et andmeid ei leitud. Ka tunnistaja S.-S. Järvpõllu ütluste kohaselt selgus sündmuskohal, et Q. Jõgedal juhtimisõigust ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt oli Q. Jõgeda juhtimiselt kõrvaldamise põhjuseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine. Süüdistatav on ka ise oma ütlustes kinnitanud, et tal juhtimisõigust ei ole kunagi olnud. Eeltoodu tõendab, et Q.Jõgeda juhtis 14.10.2023 kella 23.44 paiku xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx mootorsõidukit Ford Galaxy registreerimismärgiga xxx xxx lisaks alkoholijoobes olekule ka omamata mootorsõiduki juhtimise õigust Liiklusseaduse § 94 lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtides 14.10.2023 mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, rikkus Q. Jõgeda seega ka LS § 90 lg 1 p 1, mille kohaselt on mootorsõiduki juhtimine juhtimisõigust omamata keelatud. Tegemist pole küll süüdistatavale etteheidetava kuriteo koosseisulise asjaoluga, ent iseloomustab tema süü suurust. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Q.Jõgeda 14.10.2023 kella 23.44 paiku xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx juhtis tahtlikult mootorsõidukit Ford Galaxy registreerimismärgiga xxx xxx , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,05 mg/l kohta. Q.Jõgeda rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 90 lg 1 p 1. Süüdistatava süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib Q. Jõgeda toimepandu KarS § 424 lg 1 järgi. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehalise väärkohtlemise episoodis loeb kohus Q. Jõgeda süüd keskmisest väiksemaks. Kohus on vähendanud süüdistuse mahtu ja lugenud tõendatuks kannatanu löömise vaid ühel korral. Süüd suurendab asjaolu, et esineb mitu kuriteokoosseisu kvalifitseerivat tunnust – vägivallateo korduv toimepanemine ja lähisuhe. Selles episoodis karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi kannatanu ütlustest tuleneb, et sündmust nägi pealt ka alaealine laps, pole sellise raskendava asjaolu olemasolu (kuriteo toimepanemine alaealise juuresolekul - KarS § 58 p 13) süüdistusaktis märgitud ega viidanud sellele ka prokurör kohtuistungil. Samuti ei arutanud kohus raskendava asjaolu olemasolu pooltega kohtuistungil. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks raskendava asjaoluga arvestada (
§ 268lg 6).
Karistusregistri teatisest (tl 24-26) nähtuvalt omab Q. Jõgeda käesoleval ajal vaid ühte kehtivat karistust kehalise väärkohtlemise eest, kuid teda on ka varem korduvalt samaliigiliste kuritegude eest karistatud (Tartu Maakohtu 15.11.2017 ja 28.01.2015 otsustega). Seega on vägivalla kasutamine inimsuhetes süüdistatavale omane käitumismuster. Uue vägivalla kasutamisega seotud kuriteo toimepanemine osutab asjaolule, et süüdistatav varasematest karistustest pole mingeid järeldusi teinud. Seetõttu ei saa Q. Jõgedat karistada kehalise 16
(18)väärkohtlemise eest kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega. Süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist arvestades peab kohus põhjendatuks karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud vangistust. Kohus loeb Q. Jõgeda süüd joobes juhtimise episoodis keskmiseks. Süüd suurendab asjaolu, et alkoholisisaldus Q. Jõgeda väljahingatavas õhus olnud mitte piiripealne, millest alates hakkab kriminaalvastutus joobes juhtimise eest, vaid suurem. Samas ei olnud see ka ülisuur. Kuid lisaks mootorsõiduki joobes juhtimisele pani Q. Jõgeda toime ka teise raske liiklusseaduse rikkumise - juhtis mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Selles episoodis esineb karistust kergendav asjaolu - süü puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava ütluste kohaselt ta ei tööta ja tema sissetulekuks käesoleval ajal on üksnes xxxxxxxxxxxxx xxx eurot. Rahalise karistuse tasumiseks vajalike vahendite puudumine muudab kaheldavaks rahalise karistuse mõistmise ka joobes juhtimise eest, kuna see võib jääda tasumata. Seetõttu peab kohus vajalikuks mõista karistuseks ka selle kuriteo eest vangistuse. Süü suurust, karistust kergendava asjaolu olemasolu ja raskendavate asjaolude puudumist arvestades peab kohus põhjendatuks karistuseks mõista 9 kuud vangistust. Kuna tegemist on eriliigiliste kuritegudega, peab kohus KarS § 64 lg 1 alusel põhjendatuks moodustada liitkaristuse üksikkaristustest raskema suurendamise teel. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 19) nähtuvalt Q. Jõgeda oli kahtlustatavana kinni peetud 14.-16.10.2023. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus Q. Jõgeda eelvangistuses viibitud aja tema karistusaja hulka. Tartu Maakohtu 11.12.2020 määrusega (tl 29-30 pöördel) pöörati täitmisele Q. Jõgedale Tartu Maakohtu 29.04.2019 otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust, kuna ta rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Tartu Maakohtu 9.12.2021 määrusega (tl 31-35) Q. Jõgeda vabastati Tartu Maakohtu 29.04.2019 otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 11.12.2020 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15.03.2023, allutades süüdimõistetu katseajaks käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli raames kohustati Q. Jõgedat järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 9 sätestatud kohustusi. Tartu Maakohtu 13.03.2023 määruse (tl 36-37 pöördel) sisust nähtub, et kuna Q. Jõgeda rikkus katseajal taas korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, esitas Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond kohtule taotluse Q. Jõgeda karistuse täitmisele pööramiseks. Kuna esines ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, katseaja lõpuni polnud enam kaua aega, ei pidanud kohus siiski põhjendatuks vangistust täitmisele pöörata. Q. Jõgeda varasemate katseaegade kulg, kus korduvate käitumiskontrolli nõuete rikkumiste tõttu vangistus pöörati täitmisele, samuti esines käitumiskontrolli rikkumisi peale vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, teeb kaheldavaks süüdistava sobivuse allutamiseks kriminaalhooldusele. Vaatamata sellele peab kohus siiski võimalikuks jätta mõistetava vangistuse hetkel tingimisi täitmisele pööramata. Seda peamiselt asjaolu tõttu, et katseaegade jooksul Q. Jõgeda uusi kuritegusid toime ei pannud. Seetõttu võib eeldada, et seda ei juhtu ka uuel määrataval katseajal. 17
(18)Süüdistatava isikust tulenevate riskide maandamiseks on vajalik ta KarS § 74 sätete alusel allutada uuesti käitumiskontrollile. Katseaegadel korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumised, mootorsõiduki joobes juhtimine 14.10.2023 ja ka 9.09.2023 toimepandud kuriteole eelnenud ajal alkoholi tarvitamine annavad alust järeldusele, et süüdistatavale on omane alkoholi tarbida. Kalduvus alkoholi tarvitada suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Seega on kohane määrata kohustus, mis seda ohtu maandaks s.o KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus alkoholi mitte tarvitada. Kuna Tartu Maakohtu 9.12.2021 määruse sisust nähtub, et Q. Jõgeda on varem erinevates sotsiaalprogrammides osalenud, ei pea kohus enam otstarbekaks määrata prokuröri taotletud sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused
§ 180
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega
175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis
§ 179lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära.
Vabariigi Valitsuse 8.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2024 töötasu alamäär kuus on 820 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 820, s.o 1230 eurot.
§ 175
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 1067,42 eurot (177,60 eurot – tl 42-45; 39,60 eurot – tl 46-48; 850,22 eurot – tl 93-96).
§ 180lg 1 alusel mõistab kohus Q.
Jõgedalt välja 1200 eurot (sh sundraha 700 eurot ja riigi õigusabi tasu ja kulu 500 eurot) riigituludesse. Arvestades menetluskulude suurust, süüdistatava regulaarse sissetuleku väiksust, x alaealise lapse ülalpidamise vajadust, peab kohus
§ 180
lg 3 alusel võimalikuks jätta osa kulusid riigi kanda (sundraha 530 euro ulatuses ning riigi õigusabi tasu ja kulu 567,42 euro ulatuses) ja määrata süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude tasumise ositi pikema aja jooksul. Kohtumenetluse käigus on tõendina asja juurde võetud süüdistusakti punktis 5 loetletud andmekandjad Häirekeskuse kõnesalvestisega ja patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestisega ( tl-d 51, 59). Kuna need on niikuinii juba toimikus, puudub vajadus salvestiste asja juurde jätmise kohta otsustuse tegemiseks (RKKKo 1-18-5732/226, p 125). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 18
(18)