KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 06. september 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-110396 Tsiviilasi Aktiva

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 152,48 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Inbank AS lepingu üles 27.10.2023 ning loovutas nõuded hagejale 30.10.

2. Kohus jättis hagi 20.05.2024 määrusega käiguta. Juhuks kui vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine jääb tuvastamata, tegi kohus hagejale ettepaneku, et hageja esitaks võlaõigusseaduse (

) § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse.

1. Hageja esitas 10.06.2024 puuduste kõrvaldamise. Hageja täpsustab, et kostja kasutas krediiti kokku 2291,13 eurot. Kostja tasus krediidilepingu kestvuse jooksul kokku 3,22 eurot, millest 2,13 eurot läks põhiosa katteks ja 1,09 eurot läks intressile. Seega oli kostjal tasumata põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga s.o 27.10.2023 summas 2289 eurot. Hageja on esitanud ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
2. 11.06.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas hagimaterjalid ja 11.06.2024 määruse kostjale kätte e-posti teel 26.06.
3. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 10.07.
4. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
5. Kohus edastas 22.07.2024 hagejale kohtunõude intressinõude täpsustamiseks.
6. Hageja esitas vastuse 01.08.2024, milles hageja märgib, et juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, siis loobub hageja intressinõudest kostja vastu. Kohtuotsuse põhjendused
7. Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9. Kohus juhindub antud asja lahendamisel

§ 396

lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva 3

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 12.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja Inbank AS 02.03.2023 makselahenduse lepingu nr XXXXXXXXXXX krediidilimiidiga 4000 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Inbank AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. 13.

§ 416

lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja on 10.06.2024 esitatud menetlusdokumendis selgitanud, et kostjal oli võlgnevus tasumata täielikult aprilli-, juuni-, juuli- ja augustikuu osamaksed. Maikuu osamakse oli tasutud osaliselt summas 3,22 eurot. Inbank AS saatis kostjale 05.10.2023 kirja läbi Omniva kirjakeskuse (e-tähtkiri), milles andis kostjale täiendava tähtaja s.o 19.10.2023 võlgnevuse tasumiseks. Sama kirjaga hoiatati kostjat, et juhul kui kostja nimetatud tähtpäevaks (s.o 19.10.2023) võlgnevust täielikult ei tasu, on Inbank AS-il õigus lepingud ülesöelda. 27.10.2023 saatis Inbank AS kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kohus loeb 27.10.2023 edastatud e-tähtkirjaga tõendatuks, et laenuandja edastas kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmiseks ja lepingu ülesütlemiseks e-postile reirist@gmail.com, mida kostja kasutab ka käesolevas menetluses. Seega on leping nr XXXXXXXXXXX kehtivalt üles öeldud. 14.

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt nähtub, et kostjale edastati 30.10.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja Inbank AS vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest Aktiva Finance Group OÜ-le. Kostjale edastatud teatest nähtub, et nõue on loovutatud 30.10.2023. 15.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

1. jaanuariks ja
2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 02.03.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. XXXXXXXXXXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 15,31% aastas (kolmekordne määr 45,93%). Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli lepingu nr XXXXXXXXXXX intressimäär 12% aastas ja krediidi kulukuse määr 20,29% aastas. Seega ei ole 4

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud, millest nähtub, et Inbank AS on omandanud teabe lähtudes

§ 4031

4 lgdest 2 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 1837,33 eurot, igakuiste kohustuste summa 200 eurot, lisaks oli lepingust tulenev kuutasu 12,90 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 1624,43 eurot (1837,33-212,90). Seega oli kostja krediidivõimeline. Hageja rõhutab, et leping oli sõlmitud märtsis 2023, ning kostja oli krediidivõimeline lepingu sõlmimisel. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võlausaldaja arvates võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja selgitab 10.06.2024 esitatud menetlusdokumendis, et klient esitab krediiditaotluse, millega küsitakse kliendilt andmeid regulaarsete sissetulekute ja kohustuse kohta. Otsuse tegemisel lähtutakse kliendi poolt antud regulaarsest sissetulekust ning sissetuleku andmeid päritakse välistest registritest (EMTA või Pensionikeskuse kaudu). Kliendi igakuiste kohustustena võetakse arvesse kliendi poolt taotlusel esitatud andmed ning Inbank AS-iga sõlmitud varasemad kehtivad krediidilepingud. Vajadusel küsitakse täiendavalt ka pangakontoväljavõtet. Hagiavaldusest, vastusest kohtunõudele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Krediidiandja oleks pidanud kostja sissetuleku tuvastamiseks kontrollima ka pensioniregistri või EMTA-st tulenevaid andmeid ning hindama kas nimetatud andmed langevad kokku kostja esitatuga. Hageja ei ole kohtule kostja konto väljavõtet esitanud. Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Hageja esitatud vastustest vastutustundliku laenamise põhimõtte osas ei selgu, kuidas on võlausaldaja kostja kohustusi kogumis hinnanud ning arvestanud laenu andmisel. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034

lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Üksnes laenutaotluses märgitud võimaliku sissetuleku ning kohustuste suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Puuduvad tõendid, et krediidiandja oleks ka sisuliselt kontrollinud kostja sissetulekuid, 5

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. 17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eeltoodut tulenevalt tuleb hagejal esitada kohtule

§ 4034

lg-s 7 sätestatud ümberarvestus juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Riigikohus on 2-21-13098 lahendi p-s 24 selgitanud, et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Hageja esitas kohtule 10.06.2024 ümberarvestuse. Hageja märgib, et ümberarvestuse käigus lähtus hageja lepingu üldtingimuste p. 8.3, mis näeb ette, et minimaalse tagasimakse protsendimäär on IN Pay Standard Kaardi puhul 3%. Kostjal toimus lepingu ülesütlemine 27.10.2023. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabelehe 3 jaos sätestatule: “Krediidiga seotud kulud” on laenujäägi tagastamise aeg 1 aasta, mis toimub võrdses osas (1991,75/12=165,98). Seega pidi kostja tasuma igakuiselt põhiosajäägi summas 165,98 eurot (va viimane osamakse summas 107,99 eurot). 18.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja 10.06.2024 esitatud menetlusdokumendi p-st 1.1 nähtub hageja põhivõlgnevuse kujunemine. Põhivõlgnevus oli lepingu ülesütlemise seisuga s.o 27.10.2023 2289 eurot. Kostja tasus krediidilepingu kestvuse jooksul kokku 3,22 eurot, millest 2,13 eurot läks põhiosa katteks ja 1,09 eurot läks intressile. Kohus arvestab kogu kostja poolt tasutud summa põhivõla katteks. Kuna kostja on kasutanud krediiti kokku 2291,13 eurot ning teinud tagasimakseid kokku 3,22 6

§ 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“ Hageja märkis oma 01.08.2024 vastuses kohtule, et juhul kui kohus leiab, et 7

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Kuna viivis on

§ 113

lg 1 alusel suurem, kui lepingus kokkulepitud määr, s.o 12%, rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks viivis lepinguga ettenähtud määras s.o 12% aasta. Hageja on esitanud nõude välja mõista viivis alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates, s.o 28.10.2023 kuni hagi esitamiseni 17.05.2024 intressiga võrdses määras, so 12% aastas summas 152,48 eurot. Kohus rahuldab hageja viivise nõude osaliselt. Kohtuotsuse tegemise ajaks on põhivõla osamaksed sissenõutavaks muutunud alates 15.05.2023 kuni 15.08.2024, s.o kokku summas 1865,96 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda viivist põhivõla summalt s.o 1865,96 eurolt perioodi 28.10.2023 kuni 06.09.2024 eest summas 192,82 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus välja osamaksed alates 15.09.2024 kuni 15.11.2024, s.o kokku summas 421,95 eurot. Kuivõrd ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus saada sissenõutavaks muutunud põhivõlalt viivist, rahuldab kohus hageja edasiulatuva viivise nõude lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 12% aastas. Iga tagasimakse muutub sissenõutavaks tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast. Seega mõistab kohus hageja kasuks välja tasumata põhiosalt viivised alates 28.10.2023 kuni 06.09.2024 eest summas 192,82 eurot ning rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis lepinguga kokkulepitud määras 12% aastas, kuid mitte põhivõlga ületavas summas. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude hagi esitamise seisuga summas 139,90 euro ulatuses. 21.

§ 4034

lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja

§ 4034lg 7 teise lause alusel nõuda ka muid tasusid.

Seega jätab kohus hageja nõude võla sissenõudmiskulude 50 euro osas rahuldamata.

1. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2287,91 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivise perioodi 28.10.2023 kuni 06.09.2024 eest summas 192,82 eurot.
2. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
3. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
4. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind on 2854,22 eurot. 8

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

1. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
2. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 9