Obsah (7)

§ 18§ 54§ 45§ 46§ 47§ 49§ 44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-12366 Tsiviilasi K T maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Pankr

§ 18lg 10).

Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (

§ 54lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Harju Maakohtu menetluses on K T (võlgnik) maksejõuetusvavaldus. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Võlgniku sissetulekust ei piisa igakuiste jooksvate kulude ja võlakohustuste eest tasumiseks. Tema igakuiseks sissetulekuks on 1185 eurot, kuid kohustusi on 36 950,73 eurot. Vara tal puudub. Võlgnik palub kuulutada välja füüsilise isiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui

-s ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 2.1. Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pildeni. Usaldusisiku 07.09.2024 aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi eeldatavalt 37 066,75 eurot (võlanõuded enamjaolt tarbijakrediidiandjate ees). Igakuiseks sissetulekuks on töötasu keskmiselt 1220 eurot ja peretoetus 160 eurot. Maksejõuetuse algatamise seisuga ei ole võlgniku nimele sõidukeid registreeritud, kuid võlgnikule kuulus kuni 30.05.2024 xxx, mis on võõrandatud (võimalik väärtus 6000 eurot) ning kuni 15.12.2023 xxx, mis on samuti võõrandatud (võimalik väärtus 4900-13 000 eurot). Võlgniku pensionikonto saldo on 3948,17 eurot, ta on esitanud avalduse pensioniosakute 2 tagasivõtmiseks, avaldus on menetluses. Võlgnikule kuuluvad mitmed pangakontod, millel arestitav jääk puudub. Muu vara kohta andmed puuduvad. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last. Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et võlgnik on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga – võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 37 066,75 eurot. 2.2.

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel.

§ 45

lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine. Usaldusisiku hinnangul ei pruugi olla põhjendatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Usaldusisik toob välja, et märkimisväärne osa laenuna saadud rahast kulus võlgnikul online-kasiinodes (xxx xxx, xxx xxx). Nii näiteks kulutas võlgnik kasiinodes

1. aasta oktoobris üle 1000 euro, novembris 450 eurot ja detsembris ligikaudu 3000 eurot. Samal kuul müüs võlgnik maha sõiduauto xxx ning lisaks on võtnud muid väikelaene. Hasartmängukulutused jätkusid ning
2. aasta maiks ulatusid võlgniku kasiinokulutused juba 4800 euroni. Võlgnik selgitas kohtule ärakuulamisel, et ta on Maksu- ja Tolliametis endale hasartmängu piirangud peale pannud (alates 18.09.2024 kolmeks aastaks). Samuti selgitas võlgnik, et on pöördunud abi saamiseks psühholoogi poole nimetatud probleemiga tegelemiseks. Ärakuulamise järgselt on kohus seisukohal, et võlgnikul on pigem siiras soov oma kohustusi täita. Ta on võtnud tarvitusele meetmed tal esineva võimaliku sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning ärakuulamisel antud selgitustest järeldus, et võlgniku soov tegeleda enda kehva majandusliku olukorra parandamisega on tegelik, sh ta mõistis, et kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb tal võlgnevusi tasuda. Tulenevalt ärakuulamisel antud selgitustest ei esine kohtu hinnangul

§ 45lg-s 3 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid.

2.3. Kohus leiab, et võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim viis on pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks ning kohtu hinnangul on põhjendatud algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus (vt p 2.2). Seega tuleb

§ 18lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning Pankr

S § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 2.4. Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Svetlana Pilden on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Seega nimetab kohus võlgniku pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (

§ 46

lg 1).

§ 46

lg-st 3 tulenevalt tuleb usaldusisikul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal.

1. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas. 3
2. Kohus avaldab pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1 ja 2).
3. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed (PankrS § 35 lg 1). Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine (PankrS § 36 lg 6).
4. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 47

lg-te 1 ja 2 järgi on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada. 7. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, kuid võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47lg-d 3-7).

Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (

§ 46lg 2).

8. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg 1).

Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda, kuid see tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Kohus võib asjaolusid arvestades (eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses) vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka ühe aasta möödumist menetluse algatamisest (

§ 49lg 3).

Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44). Menetluskulud 9.

Usaldusisikul on

§ 54

lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste 4 hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused PankrS ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja

§ 45

lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks (

§ 54lg 2).

9.1. Usaldusisik on esitanud tasunõude 8 töötunni eest kokku 1040 eurot (130 eurot tund), millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos taotlusega ka tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud (

§ 54lg 4).

Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku taotlusel ja

§ 54lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Kuivõrd büroo on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus ka käibemaks (PankrS § 65 lg 11). Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1268,80 eurot (sh käibemaks).

§ 54lg 2 ja Pankr

S § 23 lg 4 alusel mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult. 9.2. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara ning tema sissetulek ei ole piisav kandmaks usaldusisiku kulusid. Seega leiab kohus, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara ega ka võlgniku arvel kanda. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et usaldusisiku tasu tuleb lähtudes

§ 54lg-st 2 ja Pankr

S § 23 lg-st 4 hüvitada riigi vahenditest. Kohus lähtub usaldusisiku tasu riigivahendite arvelt hüvitamisel PankrS § 23 lg-tes 4 ja 51 ettenähtud piirmääradest. 05.02.2021 justiitsministri määrus „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so 66 eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 8 töötunni eest ning menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär antud juhul 528 eurot (8 tundi x 66). Arvestades menetlusabi saamiseks ettenähtud piirmäärasid, on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada usaldusisiku tasu 528 euro ulatuses (lisandub käibemaks 116,16 eurot) riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu ülejäänud osas, so 624,64 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgnikult. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 5