Obsah (4)

§ 118§ 114§ 117§ 38

4-19-4119 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud lahend Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Menetlustoiming Harju Maakohus, Tallinna ko

§ 118lg 2 p-st 1 kohus otsustas: 1.

Jätta K.R-i kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja tähtaeg ennistamata.

1. Jätta menetlusaluse isiku K.R-i kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti
2. juuli
3. a otsusele väärteoasjas nr 410119009380 läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitanud isikule. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. K.R esitas Harju Maakohtusse
5. juulil 2019 kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti
6. juuli
7. a otsusele väärteoasjas nr
10. augustil 2019 esitas K.R kaebuse tähtaja ennistamis eks, põhjendades seda sellega, et ta sai munitsipaalpolitseist otsuse kätte
11. juulil 2019 ja esitas kaebuse Harju Maakohtusse
12. juulil
13. Ei saa kahjuks aru, miks on kohus märkinud esitamise kuupäevana
14. juuli 4-19-4119
15. Munitsipaalpolitseis peab olema paber, kus on kirjas, et ta sai otsuse kätte
16. juulil
17. Sellest tulenevalt palub isik tähtaja ennistamist ja väärteo arutamist.
19. augustil 2019 esitas K.R uue taotluse tähtaja ennistamiseks, põhjendades seda järgnevalt. Tähtaja ennistamine on vajalik seoses Eestist äraolekuga, sest menetlusalune isik saabus tagasi enda andmetel
20. juulil 2019 ja tõi kaebuse samal päeval kohtumajja. Kahjuks võisid kuupäevad segamini minna ja
21. juuli 2019 võis olla päev, mil kaebus tegelikult toodi. Kokkuvõttes taotleb isiku kaebuse tähtaja ennistamist seoses äraolekuga. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. 5.

§ 114

lg 4 näeb ette, et kaebus väärteoasja üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsuse nr 3-1-1-99-10 p-s 16 asuti seisukohale, et kaebetähtaja arvutamisel tuleb lähtuda sellest, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise ajast.
3. Väärteoasjas
4. juunil 2019 koostatud väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja otsus oli K.R-i jaoks kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
5. juulist 2019, mistõttu kaebuse esitamise viimane kuupäev oli
6. august
7. Väärteotoimikust nähtub, et menetlusalune isik andis väärteoprotokollile allkirja väärteoprotokolli koopia saamise ja talle

§-st 19 tulenevate menetlusaluse isiku õiguste tutvustamise kohta. Seega oli K.R teadlik sellest, mis ajal oli otsus kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Väärteoprotokolli on märgitud, et isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja otsus väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuvälise menetleja

1. juuli
2. a otsuses on selgitatud selle vaidlustamise korda, muu hulgas on märgitud, et otsuse peale võib esitada kaebuse maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t kaebuse esitamise viimane päev oli
3. juuli
5. K.R esitas maakohtule aga kaebuse
6. juulil 2019, s.o pärast kaebetähtaja möödumist. Seejärel esitas K.R maakohtule kaks tähtaja ennistamise taotlust. 7.
7. Tulenevalt

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. KrMS § 172 lg 2 kohaselt kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

§ 117

lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. augusti 4-19-4119
2. a otsus asjas nr 3-1-1-55-10, p 12). Praegusel juhul ei ole kaebus esitatud tähtaegselt ja kohtule on esitatud kaks tähtaja ennistamise taotlust. 7.
3. Esimeses ennistamise taotluses väidab K.R, et tema on kindel, et viis kaebuse Harju Maakohtusse just
4. juulil 2019 ja ta ei tea, miks kohtutemplil on kirjas
5. juuli 2019, seega esitas ta kaebuse õigeaegselt. Kohus juhib tähelepanu kohtuvälise menetleja otsusele, kus on märgitud, et K.R sai otsuse kätte
6. juulil 2019 ja selle kohta on ka isiku allkiri. Seega on ülimalt kaheldav, et menetlusalune isik esitas kaebuse päev enne kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamist. K.R vaidles sellele vastu, väites, et ta sai otsuse kätte juba
7. juulil
8. Isegi kui menetlusalune isik sai otsuse kätte juba
9. juulil 2019, ei muuda see olukorda ka põhjusel, et kohus vaatas kohtumaja videosalvestusi ja tuvastas, et K.R sisenes Harju Maakohtusse
10. juulil 2019 kell 14.57 kella 15 ajal ja esitas kohtukantseleisse kaebuse. Vastavast asjaolust teavitas kohus telefonitsi ka kaebajat. Selle asjaolu teadasaamisel esitas K.R uue ennistamise taotluse, kus väitis, et ta oli
11. juulil 2019 hoopis välismaal, mistõttu esitas kaebuse tõepoolest
12. juulil
13. Samas ühtegi tõendit isik välismaal viibimise kohta kohtule esitanud ei ole ega nimetanud isegi välisriigi nime, mistõttu kohtul ei ole võimalik seda väidet kontrollida. Seega ei ole isiku äraolek Eestist tõendamist leidnud. Samuti leiab kohus, et iga äraolek ei ole automaatselt käsitatav sellise objektiivse asjaoluna, mis tingiks kaebetähtaja ennistamist

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 172 lg 2 tähenduses, kui menetlusalune isik oli teadlik väärteomenetluse toimumisest ja ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäevast, mis leidis kohtu hinnangul praegusel juhul tõendamist. K.R ei ole selgitanud, miks oli äraolek hädavajalik ja kuidas see takistas kaebuse esitamist, võttes arvesse, et kaebuse esitamine kohtule on võimalik ka meilitsi või posti teel. Seega leiab kohus, et isiku taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. 8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 118

lg 2 p-st 1, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale, sest kaebus esitati pärast

§ 114lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja kohus jättis kaebetähtaja ennistamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik