alusel kahtlustatavana kinni peetud alates 28.09.2020 kell 16:05 Leelo Viil Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 233 – 238, § 175 lg 1 p 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313 kohus o t s u s t a s:
lg 1 p 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista I.P-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu sundraha 405,00 eurot ja kaitsjatasu summas 249,60 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 54,55 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „I.P , 1-20-, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend Mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx, mis on paigutatud 28.09.2020 Rahumäe tee 6/1 Tallinn, parklasse tagastada kohtuotsuse jõustumisel sõiduki omanikule või tema poolt volitatud isikule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav 22.10.
alusel tuleb karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes süüdistatavale karistuseks 8 kuu pikkuse vangistuse. I.P-le mõistetud karistust tuleb kooskõlas KarS § 65 lg 2 s uurendada eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud, kuid kandmata 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega. Prokurör palus I.P-le mõista liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus mille kandmise alguseks lugeda KarS § 68 lg 1 alusel 28.09.2020. Prokurör leidis, et asitõendiks oleva sõiduauto võib tagastada selle seaduslikule omanikule või viimase poolt volitatud isikule. Süüdistatava seisukoht: I.P tunnistas kohtuis tungil oma süüd ja selgitas, et ta ei saanud eelmisel korral päris täpselt aru, mis juhtuma hakkab, kui paneb toime uue kuriteo. Katseajaga seonduv oli talle küll selge, kuid võimalik karistus talle teada ei olnud, seda ta ainult aimas. Süüdistatav selgitas, et tegelikult on tal diabeedi tõttu alkoholi tarvitamine keelatud, kuid ta jõi, sest vend suri 30 päeva tagasi. I.P märkis, et ta on valmis alkoholi tarvitamisest loobuma, kui talle pannakse selline lisakohustus ja ta on võimeline tegema ühiskondliku kasulikku tööd. Süüdistatav kahetses, et ta ei arvestanud järgneva karistusega ja tegi väga suure vea. I.P sõnul ei ole tal juhtimisõigust – ta käis autokoolis, kuid eksam jäi sooritamata. Vangi ta minna ei taha, tal on kindel töökoht ja tal on vaja hoolitseda oma haige ema eest, kes on tema ülalpidamisel. Süüdistatav palus viimast võimalust, so vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. 4 Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud ning tõendid lubatavad. Kaitsja hinnangul on küsitav kas kaitsealune peaks minema kandma reaalset vangistust. Kaitsja arvates ei olnud I.P süü suur: süüdistatav ei plaaninud sõita pikka vahemaad, vaid tegi ümber maja tiiru. Politsei ei pidanud I.P kinni ohtlike manöövrite tõttu vaid sellepärast, et mootorsõidukil puudus tehnoülevaatus. Kaitsealusel ei olnud soov tihedasse liiklusesse suunduda, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et isiku suhtumine oleks olnud läbinisti eelmist kohtuotsust eirav. Ainult üks eelnev kuritegu ei näita veel isiku hoiakuid, eluviise, seaduse eiramist ja käitumismalli. Kaitsja märkis, et kaitsealune on korralik tööinimene, kes hoolitseb vanemate eest ja palus asendada I.P-le mõistetud vangistus ühiskondliku kasuliku tööga. Kohtu seisukoht:
lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks;
Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et I.P süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi. I.P tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ja jäi varasemate ütluste juurde. Kohtueelses menetluses selgitas I.P (tlk 19-20) et ta juhtis 28.09.2020 mootorsõidukit xxxx r/n xxxx, kuid ta oli eelnevalt ära joonud 0,5l veini. Ta remontis seda autot ja tahtis kontrollida sõiduki tehnilist seisundit. Politsei pidas ta kinni, kui ta oli ca 50m sõitnud ning tal paluti puhuda alkomeetrisse. Milline oli alkomeetri näit, seda ta ei tea, kuid talle selgitati, et ta on joobes ja viidi politseijaoskonda, kus pidi puhuma tõenduslikku alkomeetrisse. Viimase näitu talle jaoskonnas ei näidatud ja anti paberid allkirjastamiseks. Süüdistatav selgitas, et ta ei tarvita reeglina alkoholi, ta jõi sel korral, sest pool aastat tagasi suri vend. Tunnistaja A. F. selgitas (tlk 15-16) et ta oli 28.09.2020 graafikujärgses patrullis koos patrullpolitseinik M. J.. Nad märkasid Tammsaare teel liikuvat mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx, millel puudus tehnoülevaatus ja kindlustus. Juht parkis sõiduki Laki tn 29 ja nad pidasid juhi peale sõidukist väljumist kinni. Sõiduki roolis oli I.P (isikukood XXX) kes oli joobes (1,62 mg/l) ja juhtimisõiguseta. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tlk 7) järgi kontrolliti 28.09.2020 I.P kainust indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 plus (nr A427291) ja selle näit oli positiivne, so 1,62 mg/l. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (tlk 4-6) nähtub, et 28.09.2020 kella 16.05 ajal peeti A.H. Tammsaare tee 112 juures kinni I.P (ik XXX). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tlk.14) kohaselt kõrvaldati I.P 28.09.202o sõiduki xxxx r/n xxxx juhtimiselt, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, samuti oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et isik oli joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri väljatrüki nähtub, et 28.09.2020 allutati süüdistatav joobe tuvastamisele. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr ARDM-0085 lõplik lugem oli 1,42 mg/l. Mõõtmise viis läbi selleks pädev mõõtja, kes kasutas joobe tuvastamiseks nõuetekohast mõõteseadet (tlk 8-13). Eeltoodu alusel on süüdistatava I.P ja tunnistaja A. F.i ütlustega ning tõendusliku alkomeetri mõõtetulemusega tõendatud, et I.P juhtis süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles joobeseisundis. Kohus ei saa märkimata jätta, et I.P selgitus on 5 paljasõnaline selle kohta, et talle ei näidatud mõõtetulemust. Süüdistatav on allkirjastanud nii indikaatorvahendi kasutamise protokolli kui tõendusliku alkomeetri tuvastamise protokolli, mõlemas dokumendis on näit fikseeritud. I.P on varem kriminaalkorras karistatud KarS § 424 lg 1 alusel ja seega on tema tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi. I.P-le süüks arvatava kuriteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kohtu hinnangul on I.P käitumises tuvastatud otsene tahtlus. Juues pool tundi enne rooli asumist 0,5l veini, pidi ta aru saama, et on alkoholijoobes, kuid asus vaatamata sellele mootorsõidukit juhtima. Seega pani süüdistatav teo toime otsese tahtlusega. Karistus Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud kuni 4 aasta pikkune vangistus. Kohtu hinnangul puudub asjas karistust kergendav asjaolu, so kahetsus, kuna I.P kahetsus ei tundu kohtule siiras; isik on püüdnud nii eeluurimisel kui ka kohtuistungil oma tegu õigustada ning püüdnud leida ennast õigustavad vabandusi (nt selgitanud, et ta ei teadnud midagi oma käitumise võimalikest tagajärgedest, tal ei olnud kavatsust sõita pikka maad vt tlk 34-35). Kohtu arvates ei esine asjas ka kergendava asjaoluna süü tunnistamist, nagu leidis prokurör. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt loetakse kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamisele ilmumist, mis tähendab süüteo toime pannud isiku vabatahtlikku, st enda algatusel pöördumist kohtuvälise menetleja poole, kohtueelse uurimise asutusse, prokuratuuri või kohtusse ning kõigi talle teadaolevate süüteo asjaolude täielikku avaldamist, mis hõlbustab süüteo avastamist (RKKK 3-1-1-23-96; 3-1-1-13-97). Kohtu hinnangul ei ole I.P iseseisvalt süü ülestunnistamisele ilmunud, vaid tunnistas süüd pärast kinnipidamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. I.P süü on keskmisest suurem. Arvestada tuleb asjaoluga, et I.P juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, tuvastatud joobe mõõtetulemus ei olnud nn kriminaalse joobe miinimumi lähedane vaid oluliselt suurem. Samuti ei ole süüdistatavale omistatud juhtimisõigust, so ta ei oleks ka kainena tohtinud sõidukit juhtida. Kuivõrd kaitsja ja süüdistatav taotlesid I.P-le karistuseks ühiskondlikku kasulikku tööd, siis tõusetub vältimatult küsimus, kas I.P suhtes on võimalik karistusena kohaldada ühiskondlikku kasulikku tööd, so kas nimetatud karistus on piisav uute kuritegude ärahoidmiseks. Kohus, hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, leiab, et I.P suhtes ei ole ühiskondlik kasulik töö otstarbekas. I.P on varem kriminaalkorras karistatud samalaadse teo eest ning pelgalt kolme kuu möödumisel on ta pannud toime uue samalaadse rikkumise. Arvestades I.P süü suurust on karistuse eesmärk täidetav üksnes reaalse vangistusega. Kohtu hinnangul vastab I.P süü suurusele ja karistuse eesmärkidele 9 kuu pikkune vangistus, mida lühimenetluse sätteid arvestades tuleb vähendada 1/3 võrra. Kuivõrd I.P on teo toime pannud temale määratud katseajal, siis tuleb mõistetud karistus liita eelmise, so 30.06.2020 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega, mis on 5 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus. Kohus leiab, et I.P suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine.
lg 1 6 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.
lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.
lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka
Kohtu arvates on uute kuritegude toime panemise oht I.P puhul keskmisest kõrgem: isik on teiskordselt asunud alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima. Süüdistatav on näidanud, et alkoholi tarvitades ei suuda ta teadvustada endale, et tuleb mootorsõiduki juhtimisest hoiduda. Eeltoodu alusel leiab kohus järgmist:
lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud.
lg 1 p 4 , 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on
lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 876,00 eurot.
lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus
Kuivõrd I.P nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. I.P-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 249,60 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud.
lg kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 sätte kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Esmalt märgib kohus, et käesolevas asjas puudub nii osaline kui ka täiesulatuses menetluskulude riigi kanda jätmise alus. I.P on täisealine ning töövõimeline isik. Samas leiab kohus, et käesolevas asjas on põhjendatud maksimaalne menetluskulude ajatamine. 7 Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, samuti seda, et isik kannab reaalset vangistust, on kohtukulude kohene tasumine raskendatud. Selle kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb I.P-lt välja mõista sundraha 405,00 eurot ja kaitsjatasu 249,60 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 654,60 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Igakuise makse suurus on seega vähemalt 54,55 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimikus. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: Kriminaalasja juurde on asitõendiks võetud mootorsõiduk xxxx r/n xxxx, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri parklas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Kohtu hinnangul puudub süüteo vahendi konfiskeerimise vajadus. Seega tuleb sõiduauto
lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada selle omanikule või vastutavale kasutajale. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.