← Eesti

2-24-7517/6

Obsah (9)§ 331§ 444§ 468§ 162§ 165§ 174§ 139§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr Tsiviilasi 2-24-7517 HOOVI Rent

§ 3311 lg 51 sätestatud korras 2.

juulil 2024 ja kostjale II KÄPO-s kättetoimetatud

  1. juulil
  2. Seega on kostjad teadlikud kirjaliku vastamise kohustusest. Kostjad ei ole kohtu määratud ajaks (
  3. juuliks 2024) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 2 5.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud

§ 165lg 3 järgi solidaarselt kostjate kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 1050 eurot ja lepingulise esindaja kulud 606 eurot 34 senti (käibemaksuga). Kooskõlas

§ 174

lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

§ 139

lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 1050 eurot.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja taotleb õigusabikulude hüvitamist hagi ja hagi tagamise taotluse koostamise, kohtumäärustega ja kohtunõudega tutvumise, kompromissiettepaneku, e-mail kliendile ja asjaolude täpsustamise ning menetluskulude nimekirja koostamise eest 606 eurot 34 senti (ajamahuga 3, 33 h, tasumääraga 140 eurot tund ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et praegusel juhul on osutatud õigusteenus asja keerukust ja mahtu arvestades olnud põhjendatud ning vajalik. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 1656 eurot 34 senti (1050+ 606 eurot 34 senti). Vastavalt hageja taotlusele peavad kostjad hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.