1-17-8447/9

1-17-8447 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-8447 Kohtunik Sten Lind Kriminaalasi L.J-i süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
3. septembri
4. a otsus Kaebuse esitaja süüdistatav L.J (ik XXX; viibib Tallinna Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta L.J-i määruskaebus Pärnu Maakohtu
5. septembri
6. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule advokaadi vahendusel Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Pärnu Maakohus mõistis 11.09.2017 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega L.J-i süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas maakohus L.J-ile mõistetud vangistust Pärnu Maakohtu 02.12.2016 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 6 kuu 28 päeva võrra. Liitkaristuseks mõistis maakohus L.J-ile 2 aastat, 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Ühtlasi mõistis kohus L.J-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja kriminaalmenetluse kulud 1 422 eurot. Kohus määras, et väljamõistetud menetluskulud tuleb L.J tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsjatasu 48 eurot jättis kohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 1 1-17-8447 Kohtuotsuse resolutiivosas ära toodud otsuse vaidlustamise korras märkis maakohus: „Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS
8. peatüki
9. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. “
10. L.J esitas maakohtu otsusele määruskaebuse, milles palub temalt väljamõistetud menetluskulusid vähendada, jättes osa nendest riigi kanda ning ajatada menetluskulude tasumine 36 kuule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et L.J-i määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
12. Maakohus on ekslikult märkinud otsuses, et kriminaalmenetluse kulusid on võimalik vaidlustada määruskaebe korras. See oli võimalik enne 29.03.
13. Alates 29.03.2015 näeb KrMS § 245 p 12 ette, et kokkuleppe sõlmimisel tuleb kokkuleppes märkida ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt tähendab see ühtlasi ka seda, et ka kriminaalmenetluse kulude osade kaupa tasumise võimaldamine peab olema ette nähtud kokkuleppes (vt Riigikohtu 11.02.
14. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-16). Kokkuleppemenetluses ei ole kohtul õigust kokkuleppes märgitust kõrvale kalduda. Vastavalt KrMS § 248 lg-le 1 kohus kas kinnitab kokkuleppe või keeldub sellest. Seega saab kohus jätta menetluskulud riigi kanda või määrata nende tasumise osade kaupa ainult vastavalt kokkuleppes kokku lepitule. Kui kokkuleppes sellist võimalust ette nähtud ei ole, ei saa asja lahendav maakohus jätta menetluskulusid osaliselt riigi kanda ega näha ette, et menetluskulud tuleb tasuda osade kaupa. Sarnaselt maakohtuga on kokkuleppega seotud ka kaebust läbi vaatav kohus. Eelneva tõttu ei laiene kokkuleppemenetlusele KrMS § 191 lg-s 1 ettenähtud menetluskulude hüvitamise kohustuse määruskaebe korras vaidlustamise võimalus. Kuna menetluskulude hüvitamise ulatus ja kord on kokkuleppe osa, on KrMS § 318 lg 4 kohaselt ka menetluskulude väljamõistmist võimalik vaidlustada ainult apellatsiooni korras ning ainult siis, kui kaebuses tuginetakse kokkuleppemenetluse regulatsiooni rikkumisele või mõnele KrMS § 339 lg-s 1 nimetatud olulisele menetlusõiguse rikkumisele (vt viidatud Riigikohtu määruse p 5.1 – 5.3). L.J-i kaebuses ei ole tuginetud väitele, et kokkuleppemenetluses on talt menetluskulude väljamõistmisel rikutud oluliselt menetlusõigust. Seega ei vasta esitatud kaebus KrMS § 318 lg 4 nõuetele ning seda ei ole alust ka apellatsioonina menetlusse võtta. 2 1-17-8447
15. Kui seaduse kohaselt ei ole kohtuotsus vaidlustatav, ei anna kohtuotsuses endas olev teistsugune info kohtumenetluse pooltele õigust edasi kaevata. Kaebeõigus on reguleeritud seaduses ja kohtu pädevuses ei ole anda kohtumenetluse pooltele edasikaebeõigust, mida seadus neile ette ei näe (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.02.2008 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-95-07, p 14.2).
16. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p-st 3 ja § 390 lg-st 1, jätab ringkonnakohus L.J-i määruskaebuse läbi vaatamata. 3