Obsah (4)

§ 120§ 121§ 64§ 871

Kriminaalasi nr 1-17-8748 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8748 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 120

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti G.U-le liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 20.08.

1. a ja lõppeb 20.10.
2. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid G.U suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla toetab G.U suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Prokurör leiab, et G.U suhtes on täidetud nii formaalsed, kui ka materiaalsed alused käitumiskontrolli kohaldamiseks. Prokurör taotleb G.U suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli 1 aastaks koos lisakohustustega. Süüdimõistetu G.U leiab, et tema suhtes ei ole vaja karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. G.U soovib elama asuda Samaaria Eesti Misjoni turvakodusse ja tema hinnangul on seal kehtestatud reeglid niigi piisavad. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära G.U ja prokuröri, leiab, et G.U suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
4. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused G.U käitumiskontrolli kohaldamiseks. suhtes karistusjärgse

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt 1-aastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega

1. peatüki 1., 2.,
2. või
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. või
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine (p 1) ja ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses (p 2). Pärnu Maakohtu 21.09.
9. a otsusega tunnistati G.U süüdi

§ 120

lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest mõisteti talle

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust (s.o vähemalt kaheaastane vangistus). Seega kannab G.U liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest, mis on sätestatud 9. peatükki 2. jaos, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine (

§ 871lg 1 p 1).

G.U saab mõistetud karistus kantud 20.10.2019.a (

§ 871lg 1 p 2).

Eeltoodust tulenevalt on G.U käitumiskontrolli kohaldamiseks. suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse 3.

§ 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kohus on seisukohal, et G.U suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik ja seda ainuüksi põhjusel, et vabanemise korral puudub G.U kindel elukoht. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise korral tuleb kohtul vastavalt

§ 871lg-le 1 ja § 75 lg 1 p-le 1 määrata kindlaks alaline elukoht.

Kohtule esitatud materjalide kohaselt soovib G.U vabanemisel elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxse (asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seda on G.U kinnitanud ka kohtuistungil. Vaatamata sellele puuduvad materjalides andmed selle kohta, kas G.U on reaalselt võimalik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elama asuda (kas vastavad nõusolekud on olemas). Sellest tulenevalt leiab kohus, et vabanemise korral puudub G.U kindel elukoht. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 2