KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- august
- a, Tallinn Väärteoasja number 4-23-1718 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Inna Ombler ja Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi Z.R-i väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
- juuni
- a otsus Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja menetlusalune isik Z.R (ik XXX; ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses), apellatsioon Politsei- ja Piirivalveamet Istungi toimumise aeg
- august 2023 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Ivan Moskalenko RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu
- juuni 2023 otsus muutmata.
- Teha maakohtu otsuses täpsustus, mille kohaselt tuleb Artor Z.R asuda aresti kandma hiljemalt
- septembril
- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses aadressil Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/
- Tähtaegselt aresti kandmisele mitteasumise korral kohaldada Z.R-i suhtes sundtoomist aresti kandmiseks.
- Jätta menetlusaluse isiku apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1
(3)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur koostas
- mail 2023 väärteoprotokolli selle kohta, et
- mail 2023 kella 15.10 ajal juhtis Z.R Tallinnas, Tartu mnt 49 juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selliselt rikkus Z.R liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1, 3 ja pani toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo.
- Harju Maakohus tunnistas
- juuni 2023 otsusega Z.R-i süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 20 päeva aresti. Kohus määras otsuses, et arest tuleb ära kanda hiljemalt
- augustiks
- Apelleeritud osas on kohtuotsuse põhjendused kokkuvõtlikult järgmised. Maakohus leidis, et kuigi LS § 201 lg 2 võimaldab karistada rahatrahvi või arestiga, on Z.R-i karistusandmeid arvestades kergemaliigilise karistuse kohaldamise võimalused tänaseks ammendunud. Kohus viitas, et. Z.R on kehtivad väärteokaristused LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 ettenähtud liiklusalaste väärtegude ja NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning karistuseks mõisteti talle arest 20 päeva. See asendati üldkasuliku tööga ja on täidetud
- oktoobril
- Lisaks sellele on Z.R karistatud ka kriminaalkorras vangistusega. Kohus tõi välja, et Z.R on peale viimase väärteokaristuse veel 3 väärteokaristust ja need karistused on kehtivad seetõttu, et määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Maakohus järeldas Z.R-i isikuandmete põhjal, et ta ei tööta ehk tal puudub ka legaalne sissetulek. Kohus tõi välja, et Z.R kinnitas istungil ka ise, et ta ei tööta. Alles kohtuvaidluses hakkas Z.R väitma, et tal on töökoht ja tal on katseaeg, kuid tööandjat ei nimetanud, väites, et töötab mitteametlikult. Kohus leidis kokkuvõtlikult, et väited töökoha ja sissetuleku kohta jäid paljasõnaliseks. Lisaks arvestas kohus, et Z.R pani uue väärteo toime kuus kuud pärast eelmise väärteootsusega määratud üldkasuliku töö sooritamist. Z.R on põhjendanud rahatrahvide tasumata jätmist sellega, et ta ei tea, mis trahvidega on tegemist. Maakohut ei veennud need väited samuti, sest kohus tõi välja, et tegemist oli väärteootsustega, mis tähendab, et need koostati Z.R-ile kohapeal ja anti talle ka kätte. Seega pidi Z.R maakohtu hinnangul ise teadma, mille eest teda on karistatud. Kohus järeldas, et rahatrahv kui karistusliik on seni jäänud Z.R-i puhul tulemuseta ja ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Samuti järeldas kohus Z.R-i karistusandmetest, et teda ei ole suunanud õiguskuulekusele ka vangistus ega üldkasulik töö. Eelneva tõttu on maakohtu hinnangul võimalik Z.R karistada vaid arestiga, kuivõrd vaid see võiks sundida teda loobuma üüte süütegude toimepanemisest. Z.R-i väited, et aresti kohaldamise korral ta kaotaks töö, on maakohtu hinnangul sisutühjad, sest Z.R on järjekordselt lubadeta sõites olnud teadlik, et selline tegevus on jätkuvalt karistatav. See tähendab, et Z.R pidi arvestama, et kui ta samalaadseid õigusrikkumisi jätkab, siis lõpuks talle mõistetakse ka arest. KarS § 56 lg-le 1 viidates leidis maakohus, et Z.R-i süü on keskmine, mis tingib tema karistamise sanktsiooni keskmises määras. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kohus arvestas, et Z.R on varemgi karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta sõitmise eest. Maakohtu hinnangul näitab Z.R-i käitumine, et ta eirab liiklusnõudeid järjekindlalt ja teadlikult. Kuigi Z.R ei ole kehtivat juhtimisõigust, jätkab ta juhina liikluses osalemist. Sõiduki juhtimise keeldu ei pea ta oluliseks. See viitab Z.R-i teadvale õigusvastasele liikluskäitumisele. Kohus leidis, et arvestades Z.R-i karistusandmeid ja suhtumist, tuleb selleks, et karistus täidaks oma eesmärki, mõista talle keskmist sanktsioonimäära ületav arest. Üldpreventsiooni arvestades leidis kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada teiste liiklejate turvatunnet. Eripreventiivselt arvestas kohus, et järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. 2
(3)APELLATSIOONIMENETLUS
- Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni menetlusalune isik Z.R, kes taotleb otsuse tühistamist karistuse osas ja palub karistada end rahatrahviga või asendada arest üldkasuliku tööga. Apellatsioonis märkis Z.R , et kaitsjat ta ei soovi, kuid soovib osa võtta ringkonnakohtu istungist. Apellatsioonis selgitab Z.R, et maakohtu mõistetud karistus on liiga range ja see võib tingida talle töökoha kaotuse. Z.R ei teadnud, mis tõendeid ta peab esitama. Ta soovibki esitada tõendeid, et ta on töötanud ja tasunud rahatrahve. Tegelikult töötas ta juba maakohtu otsuse tegemise ajal, kuid mitteametlikult. Samuti soovib Z.R teada, mis trahvid on tal tasumata. Lõpetuseks lubab Z.R, et sõidab tulevikus autoga ainult siis, kui tal on juhiluba.
- Tallinna Ringkonnakohus määras
- juuli 2023 määrusega Z.R-i apellatsiooni läbivaatamisele
- augusti 2023 istungil. Z.R-ile ei õnnestunud kutset istungile kätte toimetada. Kohtuväline menetleja sai kutse kätte ja ilmus istungile. Tallinna Ringkonnakohtu
- augusti 2023 istungil palus kohtuvälise menetleja esindaja vaadata Z.R-i apellatsioon läbi tema osavõtuta ja jätta maakohtu otsus Z.R-i karistamises 20 päeva arestiga muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Maakohtu otsus jääb muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Z.R-i apelatsioon jääb rahuldamata.
- Z.R-i apellatsioonist tulenes, et ta soovib selle läbivaatamist ringkonnakohtus istungil. Apellatsioonikohus tuli Z.R-i sellisele soovile vastu, vaadates tema edasikaebust läbi
- augusti 2023 istungil. Menetlusalune isik Z.R jäi aga ringkonnakohtu püüdlustele vaatamata tabamatuks. Z.R-i elukohas, mille ta on märkinud apellatsioonis, ei õnnestunud postiasutusel kutset üle anda, sest kedagi seal ei viibinud. Apellatsiooni kohaselt Z.R eposti ei kasuta. Apellatsioonis on märgitud telefoninumber, kuid sellele korduvalt ja erinevatel päevadel helistades ei õnnestunud samuti Z.R-iga ühendust saada. Rahvastikuregistris märgitud Z.R-i telefoninumbrile vastas naisterahvas, kes teatas, et on Z.R-i ema ja selgitas, et ka tema ei saa Z.R-iga ühendust.
- Tallinna Ringkonnakohus on oma praktikas väärteoasjas 4-16-3845 sarnasel juhul leidnud, et väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 90 lg 1 eesmärk ei ole takistada asja arutamist ja lahendi tegemist, kui kolleegium on tuvastanud piisavad asjaolud, mille tõttu on põhjust arvata, et isik oma passiivsuse ja kohtupoolse kontakti vältimisega on asunud takistama asja läbivaatamist mõistliku aja jooksul ning seejuures olnuks esitatud apellatsiooni pinnalt põhimõtteliselt võimalik asja arutamine ka kirjalikus menetluses. Toona leidis ringkonnakohus nendele kaalutlustele tuginevalt, et vaatamata menetlusaluse isiku puudumisele, on niisugusel juhul võimalik lahendada esitatud apellatsiooni sisuliselt. Ringkonnakohus leiab, et ka praegusel juhul kehtivad Z.R-i apellatsiooni puhul samad kaalutlused. Z.R-i apellatsiooni võinuks läbi vaadata kirjalikus menetluses. Apellatsioonis esitatud väidete alusel on ringkonnakohtul võimalik piisavalt hinnata maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust Z.R-ile mõistetud karistuse osas. Istungile määrati apellatsiooni läbivaatamine üksnes põhjusel, et Z.R seda ise soovis. Ringkonnakohus on teinud mõistlikke pingutusi Z.R-iga kontakti saamiseks ja tema istungile kutsumiseks. Kõik need katsed jäid 3
(3)tagajärjetuks. Eelnevat arvestades ei olnud istungi edasilükkamine apellatsiooni lahendamiseks vajalik. Seetõttu lahendab ringkonnakohus Z.R-i apellatsiooni, kuigi ta ise istungil ei osalenud. Istugil osalenud kohtuväline menetleja palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Seega mingeid uusi ja Z.R-ile teadmata asjaolusid ringkonnakohtu istungil ei käsitletud.
- VTMS § 146 lg 2 sätestab, et ringkonnakohus arutab väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Kuivõrd ringkonnakohtule pole väärteotoimiku põhjal tuvastatav, et maakohus oleks rikkunud oluliselt menetlusõigust või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, vaatab apellatsioonikohus väärteoasja läbi Z.R-i apellatsiooni piires.
- Apellatsioonis vaidlustab Z.R üksnes maakohtu otsusega mõistetud karistust. Maakohus on oma otsuses väga põhjalikult motiveerinud, miks tuleb Z.R karistada arestiga ja just sellises määras nagu kohus määras. Maakohtu argumendid on asjakohased ja ringkonnakohus nõustub nendega. Kohtukolleegiumi hinnangul vastab maakohtu otsustus karistuse osas KarS § 56 lg-le 1, sest otsusest nähtuvalt arvestas kohus Z.R-i teo toimepanemise asjaolusid, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Ühtlasi arvestas kohus KarS § 56 lg-st 1 tulenevalt võimalust mõjutada Z.R hoiduma uutest süütegudest, kuna kohus pööras suurt tähelepanu sellele, kas, kui palju ja milliste karistustega on Z.R varem karistatud. Ringkonnakohus märgib, et just Z.R-i varasem karistatus on asjaolu, mille tõttu tuleb teda karistada arestiga nagu maakohus leidis. Z.R soovis apellatsioonimenetluses esitada tõendeid selle kohta, et ta töötab ja on tasunud trahve. Neid ta kokkuvõttes ei esitanud. Ringkonnakohtu jaoks need sisulist tähendust asjas ei omagi. Sõltumata nimetatud tõenditest, on selge, et Z.R on isikuks, kes paneb järjepidevalt toime uusi süütegusid, sh samalaadseid, kuigi teda on karistatud väärteokorras nii rahatrahvide, arestiga, mis on asendatud üldkasuliku tööga, kui ka kriminaalkorras vangistusega. Apellatsiooni väidete pinnalt jätab Z.R mulje nagu talle tuleks üllatusena ja talle pole teada, et tal on senised rahatrahvid tasumata. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et on väheusutav, et Z.R pole tegelikult talle määratud rahatrahvidest teadlik. Apellatsioonikohtu hinnangul iseloomustab Z.R-i niisugune väidetav „teadmatus“ senistest rahatrahvidest lihtsalt tema ükskõikset suhtumist senistesse karistustesse, mis on olnud selgelt liiga leebed. Sellises olukorras uute ja samalaadsete süütegude toimepanemine kinnitab ringkonnakohtule veenvalt, et Z.R valdab karistamatuse tunne: senised väärteokaristused, s.o rahatrahvid ja ka aresti asendamine üldkasuliku tööga, ei ole omanud talle õiguskuulekusele suunavat mõju. Nagu näitab tema jätkuv õigusvastane tegevus, siis on Z.R-i karistamatuse tunne üksnes süvenenud. Z.R väidab apellatsioonis, et 20 päeva aresti on liiga range karistus ja võib tuua talle kaasa elukorralduses karmid tagajärjed. Vastuseks sellele märgib ringkonnakohus, et arvestades Z.R-i pidurdamatut õigusvastast käitumist, peabki talle määratav karistus olema mõjus, s.o range. Kõik negatiivsed tagajärjed, mis Z.R-ile sellise käitumisega kaasnevad, sh võimalik töökoha kaotus, on olnud tema enda teadlik valik. Maakohus andis aga Z.R-ile võrdlemisi pika tähtaja karistuse kandmisele asumiseks, mis on võimaldanud tal piisavalt teha elukorralduses vajalikke ettevalmistusi ja muudatusi. Z.R on kehtiv karistus ka narkosüüteo toimepanemise eest, mis viitab tema võimalikule uimastisõltuvusele. Seetõttu ei loe ringkonnakohus teda ka sel argumendil üldkasuliku töö tegemiseks sobivaks isikuks. Eelnevat kokku võttes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et Z.R on võimalik karistada tänaseks üksnes arestiga ja seda ei ole põhjust asendada üldkasuliku tööga. Apellatsioonikohtu hinnangul ei ole 20 päeva aresti Z.R-i süü suurust arvestades samuti ülemäära range karistus. Z.R juhtis ilma 4
(3)juhtimisõiguseta mootorsõidukit Tallinna keskklinnas ja seda kellaajal, kui liiklus on tihe. Z.R on eelnevalt kõrvaldatud juhtimiselt samuti juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. See näitab, et Z.R ei austa liiklusohutust ja käitub jätkuvalt mõtlematult, egoistlikult. Selliselt ei ole Z.R-i süü kindlasti väike. Seadus võimaldanuks mõista Z.R-ile veel pikema aresti, kui maakohus talle mõistis. Seega jätab apellatsioonikohus vaidlustatud osas maakohtu otsuse muutmata.
- Maakohus määras otsuses, et Z.R tuleb arest kanda ära hiljemalt
- augustiks
- Arvestades, et Z.R esitas apellatsiooni ja ringkonnakohus teeb otsuse
- augustil 2023, on selge, et ta ei jõua maakohtu otsuses määratud tähtajaks mõistetud aresti ära kanda. Kuna maakohtu määratud aresti kandmisele asumise tähtaeg on sisuliselt möödas, määrab ringkonnakohus uueks aresti kandmise kuupäevaks
- septembri
- Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes VTMS 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(3)