) redaktsiooni, mis kehtis
) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 7.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12). 9.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M. V. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 10.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete ja töötamise registri kohaselt on võlgnik töötanud regulaarselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-s ja xxxxxxxxxxxx-s baarmeni ametikohal. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 12.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kohtule aruandeid oma tegevuse kohta regulaarselt kuni 07.02.
lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma tulude ja vara kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 13.
Võlgniku sissetulekuks on lisaks töötasule olnud Töötukassa makstav kompensatsioon Covid pandeemia perioodil, Rahandusministeeriumi makstavad tulumaksu tagastused, 3 AS Pensionikeskuse väljamakse pensionifondi osakute eest, lotovõidud ning tuttavatele osutatud teenuste eest saadud tasu. Võlgnik on teinud regulaarselt eraldisi ning väljamakseid neljal korral. Viimasel aastal ei ole võlgnik eraldisi teinud. Võlgnik taotles 07.05.2024 kohtuistungil võimalust eraldise kohustuse täitmata jätmise heastamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse pikendamist aasta võrra, so 31.05.2025. Kontrollimaks võlgniku kohustuste täitmist ja tema käitumismustri muutumist pärast 07.05.2024 kohtuistungit tegi kohus
Võlgniku SEB Panga konto väljavõttest nähtub, et ta on võlausaldajatele eraldanud 2024 juunis 225 eurot ja juulis 250 eurot, kuid eraldatud raha siiski kohe ka ära kulutanud, konto jääk viis eurot. Võlgnik on teinud Eesti Lotole ülekandeid: 2024 juunis 78 eurot, juulis 144 eurot ja augustis 98 eurot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lõigetes 3–5 toodud loovutuskohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 14. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on olnud raskelt hooletu ning rikkunud
Võlgnik on olnud teadlik eraldise võlgnevusest, kuid vaatamata sellele on kulutanud regulaarselt raha lotomängudele ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus käsitab taolist käitumist oma sissetuleku raiskamise jätkamisena, mistõttu ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Arvestades võlgniku harjumuspärase finantskäitumise jätkumist ka pärast 07.05.2024 ärakuulamist ja võlgnevuse suurust (4918,88 eurot), puudub perspektiiv, et ta ka
lg 51 alusel kohustustest vabastamise menetluse pikendamisel suudaks oma kohustusi täita. 15. Eelnevalt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt
lõikele 1 tuleb võlgnikku keelduda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 16. Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 17.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub M. V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka M. V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud M. V. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.