4-23-1441/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2023, Tartu kohtumajas kohtuistung 8.08.2023 Väärteoasja number 4-23-1441 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Kadri Orav Väärteoasi Sissenõudja taotlus B.G-le asenduskaristuse kohaldamiseks väärteoasjas 2780,21,008962 nr Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur; e-post: ppa@politsei.ee Süüdlane B.G , isikukood: XXX; asukoht: XXX (kannab karistust), karistusaja lõpp XXX Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211, kohus määras: Rahuldada sissenõudja taotlus. Asendada B.G-le Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.08.2021 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,21,008962 määratud rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot 5 (viie) päeva pikkuse arestiga. Asenduskaristuse aresti kandmine korraldada vahetult pärast Tartu Maakohtu 13.03.
2. a määrusega nr 1-21-7999 B.G täitmisele pööratud karistuse ärakandmist isikut vahepeal vabastamata Tartu Vangla aresti kandmiseks ette nähtud kohas. Edastada kohtumäärus sissenõudjale, kohtutäiturile Rita Lohu, B.G-le ja Tartu Vanglale Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur karistas 08.08.2021 kiirmenetluse otsusega nr 1 2780,21,008962 B.G NPALS § 15 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Rahatrahvi tasumiseks määrati pikem tähtaeg, s.o 08.11.
3. Kiirmenetluse otsus jõustus 24.08.
4. Kuna B.G rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Rita Lohu, täiteasi nr 191/2021/848). 26.04.2023 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 04.05.2023 esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse B.G-le asenduskaristuse kohaldamiseks. B.G tasumata rahatrahvi summa on 200 eurot. Menetlusosalise seisukoht Kohtuistungil selgitas B.G , et seoses vangistuse kandmisega ei olnud võimalik tasuda. Igal kuul maksab Töötukassa kohtutäiturile isiku pensionist kindla summa. Ta ei olnud asenduskaristuse taotlemisest teadlik ning ei teadnud, et kohtutäitur ei ole oma osa kätte saanud. Süüdlane soovib üldkasulikku tööd. Kohtu seisukoht B.G on Politsei- ja Piirivalveameti 08.08.2021 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,21,008962 määratud rahatrahv seniajani tasumata, rahatrahvi tasumiseks oli aega 2 aastat. B.G ei tasunud trahvisummat ära vabatahtlikult. Nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Eelnevast saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu. KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Kohus leiab, et B.G-le määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kuigi süüdlane on kohtult taotlenud asenduskaristusena üldkasulikku tööd ning ta on ka enda sõnul valmis seda tegema, siis maakohus peab isikule otstarbekamaks määrata asenduskaristuseks aresti. Nimelt Tartu Maakohtu 13.03.2023 määrusega nr 1-21-7999 pöörati täitmisele B.G ärakandmata karistus 3 kuud 2 päeva vangistust, sest ta rikkus muuhulgas narkootikumide tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust, olles juba ka saanud kohtult eelnevalt võimaluse varasemate samaliigiliste rikkumiste eest karistuse tingimisi vabaduses kandmisega jätkamiseks. Rikkumised aga vaatamata kohtu poolt antud uuele võimalusele jätkusid. Jätkunud on ka narkootikumide tarvitamine, mille eest on teda samuti mitmel korral väärteokorras karistatud. Lisaks eelnevale tuli isikut sundkorras toimetada kohtuistungile erakorralise ettekande arutamiseks ning vanglasse karistust kandma, sest B.G ise kohtuistungile ei tulnud ja samuti ei läinud ta vabatahtlikult vanglasse täitmisele pööratud karistust kandma. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et B.G-ga on esinenud ka probleeme temaga telefonitsi ning e-posti teel ühenduse saamisel, samuti kutse kättetoimetamisel (on jäänud kättesaamatuks, ei ole vastanud e-kirjadele ega tagasi helistanud). Eelnev kogumis iseloomustab süüdlast inimesena, kes tegelikult ei olegi ilmselt huvitatud vabaduses temale pakutavatest alternatiividest karistuse kandmisel (tingimisi vangistus, ÜKT). Kohtu seisukohalt, tuginedes B.G varasemale käitumisele, esineb väga suur oht, et isik vabaduses ei hakka alluma korrakohaselt kriminaalhooldusametniku poolt pakutavale hooldusele ning ei hakka üldkasulikku tööd korrektselt ajakavade järgi tegema. Kohtuistungil oli samuti kohtunikule tajutav, et süüdlasel on XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. XXXXX aga veelgi enam viitab sellele, et B.G ei ole üldkasulikuks tööks sobiv. 2 XXXXX seotud terviseprobleemi ja narkootikumide jätkuvat tarvitamist aga isiku varasema käitumisega vabaduses, saab tõsikindlalt järeldada, et temale asenduskaristusena üldkasuliku töö määramisel võib kohus oodata uue erakorralise ettekande esitamist karistuse täitmisele pööramiseks ÜKT ärategemisega seonduvate takistuste tõttu just süüdlasest tulenevatel asjaoludel (eelkõige ükskõikne suhtumine karistuse kandmisesse). Kui kohus prognoosib, et üldkasuliku töö tegemine võib konkreetse isiku puhul osutuda probleemseks, ei ole võimalik temale määrata asenduskaristuseks üldkasulikku tööd, isegi kui inimene ise selleks oma sõnade kohaselt valmis on. Isiku vabaduse piiramisega seotud karistuste alternatiivide kohaldamine tuleb maakohtu hinnangul alles siis kõne alla, kui on sedastatav, et inimesele rakendatav alternatiivne karistusviis saab olema suure tõenäosusega tulemuslikum vabadust piiravatest meetmetest. B.G puhul seda aga paraku prognoosida ei saa. Kohus peab vajalikuks veel märkida, et asenduskaristuse taotluse esitamisest teavitab Politsei- ja Piirivalveamet üldjuhul inimest neile teadaolevate kontaktandmete vahendusel. B.G tasumata rahatrahvi suuruseks on 50 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi 10 trahviühikule 1 päev aresti. Seega kujuneb B.G asendusaresti pikkuseks 5 päeva. Kuna B.G kannab käesoleval hetkel Tartu Maakohtu 13.03.2023 määruse nr 1-217999 alusel Tartu Vanglas karistust, siis väärteoasjas nr 4-23-1441 (2780,21,008962) määratud asenduskaristuse kandmine tuleb korraldada vahetult pärast Tartu Maakohtu 13.03.2023 määrusega nr 1-21-7999 B.G täitmisele pööratud karistuse ärakandmist isikut vahepeal vabastamata Tartu Vangla aresti kandmiseks ette nähtud kohas. Täitmiskohtunik Peet Teidearu ( ) 3