Kohtuotsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD 1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.10.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse K. O. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb Coop Pank AS (endise nimega AS Krediidipank Finants – esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel 24.03.2014 sõlmitud sihtlaenulepingust nr L3700028237, mille kohaselt sai kostja laenu 5000 eurot ning 08.07.2014 sõlmitud sihtlaenulepingust nr L3700074359, mille kohaselt sai kostja laenu 2000 eurot. Krediidilepingutest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu ütles hageja krediidilepingud 25.02.2016 üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 29.12.2016 nõuded hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4559 eurot 78 senti, intress 524 euro 76 senti, haldustasu 9 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1823 eurot 56 senti, viivis alates 10.10.2023 kuni põhinõude 4559 eurot 78 senti täitmiseni lepingutes kokkulepitud viivise määras 19,9% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud ning viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
ÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostja tasus perioodil 10.04.2017 - 02.02.2023 hagejale kohustuste katteks 840 eurot. Hageja esitas 06.06.2023 krediidilepingust tulenevalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tuginedes eeltoodule ei ole lepingutest nr L3700028237 ja nr L3700074359 tulenevad nõuded aegunud.
) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka
lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (
lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (
lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Kohus leiab, et antud juhul on leping sõlmitud kehtivalt ning selles puuduvad kokkulepped, mis muudaksid lepingu tervikuna või selles sisalduva intressikokkuleppe tühiseks. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise kohustust nõuetekohaselt.
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Kohus nõustub krediidiandja järeldustega. 6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on esitanud laenulepingu nr L3700028237 osas aegumise vastuväite, kontrollib kohus aegumist. Tegemist on tehingust tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi kolm aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. TsÜS § 158 lg 1 järgi katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, seejuures võib nõude tunnustamine TsÜS § 158 lg 2 järgi seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kui võlgnik maksab võlausaldaja üleskutsel osa võlast ära, laieneb katkemine kogu nõude aegumisele, v.a kui võlgnik reserveeris selgelt vastuväited võla suurusele, st väljendas selgelt tahet, et ta võlga ülejäänud osas ei tunnusta. Lisaks eelnevale võib aegumist katkestavat nõude tunnustamist näha ka muus võlgniku teos. Säte hõlmab kõiki faktilisi tegusid ja käitumist, millest ilmneb võlgniku teadlikkus võla olemasolust ja võla tunnustamise tahe (vt TsÜS komm
lg 1 järgi, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse 3 kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Võlgnik saab määrata, millise kohustuse ta täidab, nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-166-13, p 14). Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle
lg 4 järgi määrata võlausaldaja, kui täidetud on viidatud sättes nimetatud tingimused. Kostja on seisukohal, et
Käesolevalt on aga võlausaldaja määranud, et võlgnik täitis ka laenulepingu L3700028237 järgset kohustust (
Kuna kostja sai sellest teada alles hagimenetluses, esitas ta viivitamatult vastuväite ja määras 05.12.2023 vastuses, et ta on täitnud peale nõude loovutamist kohustust 840 euro ulatuses üksnes laenulepingu L3700074359 katteks. Kostja hinnangul pole hageja mõistliku aja jooksul määranud ega kostjat teavitanud, millise kohustuse täitmiseks on hageja makseid arvestanud. Kohtu hinnangul on kohtumenetlusaegsed otsustused, millise kohustuse täitmiseks on raha üle antud, tehtud hilinemisega. Mitu aastat pärast kohustuse täitmist tehtud määramist ei saa pidada mõistliku aja jooksul tehtud avalduseks. Kuna võlgnik ega võlausaldaja ei ole õigeaegselt määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse
lg 6 p 1 järgi esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus (RKTKo 3-2-1-16613, p 14). Kohus selgitab, et antud juhul ei kohaldu
Seega ei saa lugeda, et kohustuste täitmine on toimunud võrdeliselt kõigi kohustuste katteks. Kuivõrd 24.03.2014 sõlmitud sihtlaenuleping nr L3700028237 on varasem, loeb kohus kostja poolt tasutud 840 eurot laenulepingu nr L3700028237 katteks. Eelnevast tulenevalt ei ole antud laenulepingust tulenev nõue aegunud. Kuivõrd kostja teise lepingu osas aegumise vastuväidet esitanud ei ole, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded kostja vastu ei ole tervikuna aegunud. 7.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning
lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 lubab võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 7.1 Esialgne võlausaldaja ütles 25.02.2016 lepingu nr L3700028237 ja nr L3700074359 üles ja loovutas 29.12.2016 nõuded hagejale, sh õiguse nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. 7.2 Kostja sai lepingu nr L3700028237 alusel laenu 5000 eurot. Pooled nõustuvad, et kostja on tasunud esialgsele võlausaldajale laenu katteks 1221 eurot 54 senti. Kostjal oli põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga s.o 25.02.2016 alates
lg 1 lause 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Hageja on lepingute alusel arvestanud intressi vastavalt kokkulepitud intressimäärale s.o 19,9% aastas. Laenulepingust nr L3700028237 tulenevalt on kostjal intressivõlgnevus alates
lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt
lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu nr L3700028237 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 3778 eurot 46 senti lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.02.2016 kuni esimese laekumiseni hagejale s.o 10.04.2017 lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 19,9% aastas s.o 842 eurot 87 senti. Lepingu nr L3700074359 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1621 eurot 32 senti lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 26.02.2016 kuni esimese laekumiseni hagejale s.o 10.04.2017 lepingus kokku lepitud viivise määras so 19,9% aastas s.o 361 eurot 67 senti. Lepingute nr L3700028237 ja L3700074359 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 4559 eurot 78 senti viimase laekumise järgnevast päevast s.o 03.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 09.10.2023 lepingus kokku lepitud viivise määras 19,9% aastas 619 eurot 02 senti. Tulenevalt eeltoodust moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 1823 eurot 56 senti (842,87+361,67+619,02). Kohus rahuldab TsMS § 367 alusel ka hageja nõude, mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 10.10.2023 põhinõudelt 4559 eurot 78 senti kuni põhinõude täitmiseni 19,9% aastas. 7.7 Hageja on saatnud kostjale 04.05.2023 tasulise kirja (25 eurot); 22.05.2023 tasulise kirja (5 eurot); 05.06.2023 tasulise kirja (5 eurot); muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule edastatud kirjad, emailid, sms-id; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine telefoni ja emaili teel; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). 5 Asja materjalidest nähtub, et hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Lähtudes
Kostja ei ole nõuete suurusele esitanud sisulisi vastuväiteid. Kostja vastuväited piirdusid aegumise vastuväite ja kohustuste täitmise järjekorrast tulenevatest arvutuslikest erinevustest. Kuna leping on kehtivalt üles öeldud vastutab kostja laenulepingutest tulenevate täitmata jäänud kohustuste eest, s.o põhivõlgnevuse, intressi, haldustasu, viiviste ja võla sissenõudmiskulude eest. Nimetatud nõuded on põhjendatud ja tõendatud. 8. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 665 eurot ja esindaja kulud 1343 eurot 82 senti kokku 2008 eurot 82 senti. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 665 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on tutvunud hageja menetluskulude nimekirjas esindaja tööle kulunud aja arvestusega ja asub seisukohale, et tegemist on põhjendatud kuludega. Hageja ajakulu on olnud 7h ja 50 minutit. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema ajakulu olnud 6h ja 30 minutit. Kohtu hinnangul on normaalne, et hageja menetluskulud on suuremad, arvestades hageja positsiooni ja kohustusi menetluses. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ei ole hageja esitatud õigusabikulud selgelt ebaproportsionaalsed tehtud toimingutega. Kohus ei ole tuvastanud toiminguid, mis oleksid põhjendamatud või mittevajalikud. Esindaja tariif 169 eurot tunnis vastab tema kvalifikatsioonile ja on tavapärases suuruses. Seega on hageja õigusabi teenusele kulutatud 1343 eurot 82 senti põhjendatud ja vajalik kulu. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 2008 eurot 82 senti, mis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist
MS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.