Obsah (10)

§ 371§ 79§ 106§ 168§ 667§ 70§ 423§ 413§ 173§ 372

act OÜ hagi XXi vastu krediidilepingust tulenevas nõudes. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.09.2024 määrus Kaebuse esitaja ja liik B2 Impact OÜ määruskaeb

§ 371lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmast.

Lisaks maksekäsuosakonna märgitule sedastas maakohus, et 27.10.–06.12.2020 oli kostja elukoht Yyyyyyyyys. Sellest koostoimes eelmärgituga järeldas kohus, et kostja võib olla Eestist lahkunud. Seetõttu ei ole kostja

§ 79lg 1 järgne üldine kohtualluvus Eestis.

Samuti ei saa hageja tugineda kostjaga sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppele, sest see on

§ 106lg 1 p 1 ja § 104 lg 1 järgi tühine.

Menetluskulud jättis maakohus

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Ühtlasi määras kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS 4. Hageja esitas 02.10.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu määrus on ennatlik, sest kostjale dokumentide kätte toimetamise võimatus ei anna alust jätta hagi menetlemata. Isegi kui kostja on Eestist lahkunud, on tema viima teadaolev elukoht Eestis ja hagi allub Harju Maakohtule

§ 79lg 2 järgi.

Hageja põhjendab, et ka Euroopa Kohus on pidanud lubatavaks lähtumist tarbija viimasest teadaolevast elukohast, kui tema tegelikku alalist elukohta pole võimalik kindlaks teha (EKo, 17.11.2011, C-327/10, p-d 39–45). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus rahuldatakse. 6. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus jättis sisuliselt kontrollimata

§ 79lg 2 kohaldamise eeldused, mis toob kaasa vaidlustatud määruse tühistamise.

Viidatud säte võimaldab esitada hagi füüsilise isiku vastu tema viimase teadaoleva elukoha järgi, kui isiku praegune elukoht ei ole teada. Kuivõrd maakohus sedastas, et talle ei ole kostja elukoht teada, siis tulnuks vähemalt kaaluda

§ 79lg 2 kohaldamist.

Asjakohane on ka hageja viide Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt sarnase sisuga sätte kohaldamine ei ole välistatud tarbijast kostja suhtes.

1. Siiski on maakohus seni teinud liiga vähe toiminguid, selgitamaks välja kostja elukoht. Seetõttu pole veel kogutud kohtualluvuse kontrollimiseks vajalikud andmed. Hageja viidatud lahendis leidis Euroopa Kohus mh, et kostja leidmiseks tuleb teha kõik järelepärimised, mida nõuavad hoolsuse ja heausksuse põhimõtted (resolutsiooni p 2 teine taane). Käesoleval juhul ei nähtu toimikust, et kohus oleks selgitanud välja kostja perekondlikud ja töised sidemed ning teinud nende põhjal päringuid. Samuti saab kohus kaaluda päringu tegemist selle riigi ametiasutustele, millest kostja Eestisse saabus. Kohus saab ka hagejat kohustada esitama andmeid kostja kohta (vt järgnevas p 10).
2. Lisaks leiab kolleegium, et maakohus jättis välja selgitamata asjas kohalduda võiva rahvusvahelise õiguse. Kui lähtuda eeldusest, et kostja ei viibi enam Eestis, siis oleneb kohtualluvuse otsustamine esmalt rahvusvahelise õiguse normidest. Kohaldamisele võivad kuuluda näiteks määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüssel I bis määrus) ja/või 30.10.2007 Lugano konventsiooni (konventsioon) sätted. Selleks tuleb aga vähemalt proovida tuvastada kostja elukoht. Nimelt tuleneb

§ 70

lg 4 p-st 1, et samas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti Brüssel I bis määruses. Viidatud määruse art 1 lg 1 järgi tuleb seda kohaldada mh tsiviilasjade suhtes igat liiki kohtutes. Brüssel I bis määruse art 72 lg 1 järgi ei mõjuta määrus konventsiooni kohaldamist. Kui maakohus on kogunud piisavalt andmeid kostja kohta, saab lisaks kontrollida, kas kostja kodakondsusriigi ja/või elukohariigiga on Eesti sõlminud kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid, mis mõjutavad asja allumist ühe või teise riigi kohtutele.

1. Ulatuses, milles kohaldub Brüssel I bis määrus, ei tarvitse olla piisavalt selge, kas on õige maakohtu põhjendus kohtualluvuse kokkuleppe tühisuse kohta. 9.
2. Esiteks selgitab kolleegium, et Riigikohus on esitanud Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse küsimusega, kas kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse sidumine selle sõlminud füüsilise isiku tegutsemisega majandus- ja kutsetegevuses, nagu seda teeb

§ 106

lg 1 p 1 viitega § 104 lg-le 1, on kohtualluvuse kokkuleppe sisulise kehtivuse küsimus Brüssel I bis määruse art 25 lg 1 ls 1 tähenduses (RKTKm 05.06.2024, 2-23-14994/20). Maakohtul tuleb kontrollida, kas käesolevas asjas tuvastatavad asjaolud võimaldavad hinnata kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust ilma ära ootamata Euroopa Kohtu vastust Riigikohtu küsimusele. 2

§ 423

lg 1 p 8 mõtte kohaselt saab kohus hagejat kohustada esitama andmed, mis võimaldaks kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Sama sätte ja eespool p-s 7 viidatud Euroopa Kohtu suuniste järgi teeb kohus ise üksnes mõistlikke pingutusi. 11. Hagi menetlemise korral olukorras, kus kostja aadress pole endiselt teada, taotleb hageja menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kolleegium juhib hageja ja maakohtu tähelepanu

§ 413

lg-le 3¹, mille kohaselt võib kohus keelduda tagaseljaotsuse tegemisest ka juhul, kui kohtukutse toimetati kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega ning menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja kohtukutse avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. 12. Menetluskulude jaotus tuleb maakohtul uuesti otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest (

§ 173lg 3).

13. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks maakohtule, et saa esitada määruskaebust Riigikohtule (

§ 372lg 5 ls 1, § 696 lg 1 ls 1). (allkirjastatud digitaalselt) 3