← Eesti

1-24-4392/5

Obsah (8)§ 180§ 126§ 248§ 175§ 179§ 189§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2024, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-4392 (24261050405) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi se

) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

  1. Tunnistada Alar Värnik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 418 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 1000 (üks tuhat) eurot. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Alar Värnikule katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud rahalist karistust 100 (ükssada) päevamäära, s.o 1000 (üks tuhat) eurot ei pöörata täitmisele, kui Alar Värnik ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
  2. Menetluskulude hüvitamine:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Alar Värnikult kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot, riigi õigusabi tasu 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 72 senti ja kohtuekspertiisi maksumus 672 (kuussada seitsekümmend kaks) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 2055 (kaks tuhat viiskümmend viis) eurot 72 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot 31 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu

  1. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99924700027250 ning selgituse “Alar Värnik, otsus nr 1-24-4392, menetluskulu“.
  2. Konfiskeerimisele kuuluv vara, asitõend: Teadmata kasutusotstarbega deformeerunud objekt ja käsitöönduslikult valmistatud relvaraud, millised asuvad Lõuna Prefektuuri (Tartu linn, Riia 132) asitõendite hoiuruumis, kuuluvad konfiskeerimisele ja kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Alar Värnik toime pannud kuriteona tulirelva ebaseadusliku käitlemise KarS § 418 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema omandas seni tuvastamata ajal ja kohas käsitsi valmistatud 5,6 mm tulirelva, mille omamiseks, hoidmiseks ja kasutamiseks puudus tal nõutav luba. Alar Värnik hoidis kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast kuni 26.03.2024.a. oma elukohas xxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxx kinnistul nimetatud käsitsi valmistatud tulirelva ning kasutas seda 16.03.2024.a. koera tapmiseks xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxx talus. Seega rikkus Alar Värnik relvaseaduse § 32 lg-tes 1, 2, § 34 lg-s 2 ja § 45 lg-s 1 sätestatud. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 418 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 1000 eurot (päevamäär a´10 eurot). KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat rahalist karistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Alar Värnik 1 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 2 Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 418 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2023 määrusest nr 113 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 820 eurot kuus.

§ 179

lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Alar Värniku kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 153,72 eurot.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas tulirelvaekspertiisi tegemisega tekkinud kulud on 672 eurot.

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 2055,72 eurot: sundraha 1230 eurot, riigi õigusabi tasu 153,72 eurot ja kohtuekspertiiside tasu 672 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid: teadmata kasutusotstarbega deformeerunud objekt ja käsitöönduslikult valmistatud relvaraud, millised asuvad Lõuna Prefektuuri (Tartu linn, Riia 132) asitõendite hoiuruumis, kuuluvad konfiskeerimisele ja tulevad

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.