Obsah (6)

§ 59§ 41§ 109§ 118§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-23-1822 Otsuse kuupäev 28. august 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahj

§ 59lg 1).

1. Tartu Vangla kodukorras (edaspidi kodukord) on reguleeritud ravimite andmine kinnipeetavale. See on erinev narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja kuuluvate ravimite (punkt 20.8) ja muude ravimite (punkt 20.7) korral. Tramadooli puhul tuleb lähtuda kodukorra punktis 20.8 sätestatust. See säte ütleb, et narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja kuuluvad ravimeid antakse purustatud kujul õe poolt. Kinnipeetav manustab ravimi õe juuresolekul. Ravimi võtmiseks tuleb kinnipeetav kambri avatud ukse juurde, korrektses riietuses, kaelas nimesilt isiku tuvastamiseks, manustab ravimi kohe ja joob vett peale. Seejärel avab kinnipeetav suu ravimi manustamise kontrollimiseks ja vajaduse korral liigutab keelt. Hilisemaks manustamiseks kinnipeetavatele ravimeid ei anta, samuti ei anta ravimeid kolmandatele isikutele. Nagu kodukorra punktist 20.8 nähtub, ei näe kodukord ette, et kinnipeetav peab minema ravimi võtmiseks õe kabinetti, vaid ravim antakse kinnipeetavale kambris. Praegusel juhul oli hommikuste ravimite võtmine korraldatud kodukorras sätestatust erinevalt. See ei ole eraldi võetuna õigusvastane, kuid suunab pigem vastustaja kohustuste hulka ja vastutusalasse küsimuse, kas kinnipeetaval, kellele on niisugused ravimid määratud, on võimalik minna õe juurde ravimit võtma.
2. Lifti kasutamist ei ole reguleeritud ühegi õigus- või haldusaktiga. Vastustaja avalduse põhjal on vangla sisemine töökorraldus selline, et reeglina liiguvad kinnipeetavad trepist ning loa kasutada lifti meditsiinilisel näidustusel annab meditsiiniosakond. Kohus nõustub sellega, et kaebajale pidi olema arusaadav, et reeglina tuleb tal liikuda trepist. Kohus ei nõustu sellega, et kaebajale pidi olema arusaadav, et olemas on liftiluba kui eraldiseisev haldusakt või otsustus, vajadus seda taotleda või selle taotlemise kord. Vastustaja igapäevasest tegevusest võis sama hästi jääda mulje, et lifti kasutamise üle saab otsustada vastaval ajahetkel järelevalvet teostav vanglaametnik. Kohus leidis eespool, et pigem on usutav, et kaebajal lubati kuni 08.04.2023 lifti kasutada.
3. Kui lifti kasutamise kord ei ole reguleeritud õigus- või haldusaktiga, siis laieneb sellele vangla üldine hoolsuskohustus ehk käibekohustus. Selle saab tuletada vangistusseaduse § 41 lõikest 1, mille kohaselt kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kaebaja soovis lifti kasutada olukorras, kus ta kasutas liikumiseks karku ning tal tuli liikuda esimeselt korruselt teisele selleks, et võtta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluvat ravimit. Kohtu hinnangul tuleneb sellises olukorras vangla üldisest hoolsuskohustusest, et kui vangla sisemine töökorraldus nõuab tervishoiutöötaja luba lifti kasutamiseks, siis tuleb vanglaametnikul seda kinnipeetavale selgitada ja suunata ta luba 5 taotlema, kusjuures meditsiiniosakonda tuleb kinnipeetaval lubada liikuda liftiga. Lift ei kujuta endast mingit erilist soodustust või hüve, vaid tegemist on hoone tavapärase funktsiooniga. Tegemist on küll piiratud ressursiga, mida tuleb kasutada mõistlikult. Ka igapäevaelus on heaks kombeks anda lifti kasutamise eesõigus inimesele, kellel trepi kasutamine ei ole võimalik või on raskendatud, s.h liikumistakistusega inimesele. Kui tervishoiutöötaja on andnud kinnipeetavale liikumiseks kargu ja määranud tugevatoimelise ravimi, siis tuleneb sellest, et tegelik terviseprobleem ja takistus liikumisel on olemas. Seda, et kaebajal esines tegelik vajadus lifti kasutada, võib järeldada ka sellest, et vaidlusaluse päeva õhtul määrati kaebaja alumisele voodikohale ja anti talle lifti kasutamise luba järgnevaks kaheks kuuks (dtl 17). Mingit kahju ei oleks põhjustanud see, kui kaebaja oleks saanud 09.04.2023.a hommikul liikuda teisele korrusele liftiga, et võtta ravimit ja lahendada ka küsimus lifti kasutamise loast. Vastupidine otsus sisaldas endas kahju tekkimise riski (näiteks ravimi võtmata jätmisest või karguga trepil liikumisest tingitud risk tervisele). Asjasse ei puutu see, kas kaebajal põhimõtteliselt oleks olnud võimalik liikuda või kas mõni teine kinnipeetav liigub treppidel karguga. Asja lahendamisel omab tähtsust, kas õiguspärane oli kaebajalt trepi kasutamist nõuda.
4. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja otsustus mitte lubada kaebajal 09.04.2023.a hommikul lifti kasutamist oli õigusvastane.
5. Kohus leidis eespool, et küsimust, kas tõendatud on kaebaja pöördumine vanglaametnike poole tervishoiutöötaja kutsumiseks on tõendatud, tuleb hinnata kaebaja kasuks. Kohus lisab, et kaebaja positsiooni kasuks räägib ka eespool kirjeldatud vastasseis lifti kasutamise küsimuses - kui kaebaja taotlused tervishoiutöötaja kutsumiseks olid äratuntavalt seotud hommikul ära jäänud ravimi võtmisega, siis võis vanglaametnik pidada neid vähe pakilisteks, põhjendamatuteks vms. Kuna vanglaametnikule pidi teada olema kodukorras sätestatud ravimite andmise kord ja vangla sellekohane töökorraldus, siis oli talle ühtlasi teada, et õde tuleb õhtuse ravimiringi ajal kaebaja juurde. Kohus lähtub asja lahendamisel sellest, et kaebaja taotles tervishoiutöötaja enda juurde kutsumist, kuid vanglaametnik ei edastanud seda teavet. Tervishoiutöötaja kutsumise taotluse edastamata jätmine oli õigusvastane. Vanglaametnik ei saa otsustada selle üle, kas ja milline abivajadus patsiendil on. Kaebaja taotlus oleks tulnud edastada.
6. RVastS § 9 lg 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise alustest tulevad kohtuasja asjaoludel kõne alla tervise kahjustamine ja väärikuse alandamine. Kohtupraktikas kinnistunud seisukoha järgi ei saa mittevaralise kahju olemasolu ja suurust tõendada, kuna mittevaralise kahju all mõistetakse isiku valu ja kannatusi ning neid ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Kohus saab lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud teo või tegevusetuse asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi.
7. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale tekkinud mittevaralist kahju tervise kahjustamise tõttu. Kohus loeb üldiselt teadaolevaks, et valuvaigistid ei ravi haigust, vaid üksnes leevendavad sümptomeid (valu). Kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et pärast 09.04.2023 oleks kaebaja tervislik seisund halvenenud. Kaebaja tervisehäire põhjuseks oli 28.03.2023 toimunud kukkumine, mille järel anti kark ja määrati valuvaigistid (dtl 23). Kukkumise mõju väljaselgitamise ning ravi määramisega on tervishoiutöötajad tegelenud vähemalt kuni 6 05.05.2023 (dtl 26-27). Tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja tervisele oleks iseseisvat mõju avaldanud 09.04.2023 ühe valuvaigisti võtmata jätmine. Kaebajal on kohtuasja asjaoludel tekkinud mittevaraline kahju väärikuse alandamise tõttu. Kohus peab usutavaks, et kaebajale määratud ravimitest narkootilist ainet sisaldava ehk eeldatavalt kõige tugevama toimega valuvaigisti võtmata jätmine põhjustas tavapärasest tugevamat valu ja/või halba enesetunnet. Tervishoiutöötaja kutsumine kaebaja juurde oleks võinud kaebaja seisundit leevendada, s.h oleks tervishoiutöötaja saanud kaebajale ravimi kambrisse tuua. Määravat tähtsust ei ole sellel, kas kaebaja küsis või oleks saanud küsida valvurilt valuvaigistit, mis tavaelus on käsimüügis. Kohus peab üldiselt teadaolevaks, et retseptiravimiteks olevad valuvaigistid, ammugi narkootilist ainet sisaldavad valuvaigistid määratakse patsiendile olukorras, kus käsimüügis olevad ravimid valu ei kõrvalda.
8. Vastustaja ei ole väitnud ja kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja oleks saanud kahju tekkimise ära hoida õiguskaitsevahendite kasutamisega. Vastustaja ei ole väitnud süü puudumist.
9. Otsuse punktides 7-17 toodu tähendab, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. 19. Kohtu hinnangul on praeguse kohtuasja asjaoludel piisav teha kindlaks vastustaja tegevuse õigusvastasus. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Kaebajal jäi võtmata ühel korral üks ravim. Kaebaja õiguste riive ja kaebajale tekkinud kahjulik tagajärg ei saanud olla sedavõrd intensiivne, et põhjendatud on rahalise hüvitise väljamõistmine. Olukorda, kus kohus kahju hüvitamise nõude lahendamisel kohaldab

§ 41lõiget 5, käsitletakse kaebuse osalise rahuldamisena.

20. Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus ei määra kaebajale rahalist hüvitist, kuid tuvastab, et õigusvastane oli kaebajale lifti kasutamise keelamine 09.04.2023.a hommikul ja tervishoiutöötaja kutsumise taotluse edastamata jätmine 09.04.2023.a päeva jooksul. Menetluskulud. Selgitused 21.

§ 109

lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda. 7 22. Kohus vabastas kaebaja 15.04.2024.a määrusega riigilõivu tasumisest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (

§ 118

lg 3).

§ 104lg 10 alusel vastustajale riigilõivu tasumise kohustust panna ei saa.

Puudub reaalne nõue või kulu, mille üle otsustada. Riigilõivu küsimust ei ole vaja käsitleda otsuse resolutsioonis. 23.

§ 175lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.

Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 8