Obsah (4)

§ 207§ 252§ 204§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2067 XXi kaebus Tallinna Vanglalt väljamõistmiseks Kaebaja –

) § 252 lg 7). ASJAOLUD, HALDUSKOHTU MÄÄRUS JA MÄÄRUSKAEBUS

1. Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/193 kohaldati XXi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid – ta paigutati eraldatud lukustatud kambrisse, keelati kehakultuuriga tegelemine ja piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust. Tallinna Vangla kolmanda üksuse juht jätkas 06.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/240 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist
2. Kaebaja esitas 14.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Samas esitas ta taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes lõpetada tema lukustatud kambris hoidmine ja anda talle arstiabi. Kaebaja märkis, et ta on olnud lukustatud kambris 73 päeva, tal on vaimse tervise probleemid ning pea- ja seljavalu. Üksikvangistuse tulemusel muutub kaebaja käitumine veelgi ebastabiilsemaks. Kuigi arstid teavad, et kaebaja puhul esineb suitsiidi oht, ei kontrolli nad kaebaja tervist. 3-24-2067
3. Tallinna Vangla kolmanda üksuse juht jätkas 24.07.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/325 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, mis muu hulgas tähendab eraldatud lukustatud kambris hoidmist kuni asjaolude äralangemiseni.
4. Tallinna Vangla esitas 26.07.2024 vastuse, milles palus esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta, märkides, et täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine on kaebaja argessiivsust arvestades põhjendatud, samas ei ole ta lukustatud kambris täielikus isolatsioonis, vaid saab käia jalutuskäigul, ta saab lähedastele helistada ja kirjutada, kambris kuulata raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid, vestelda vanglateenistujatega, sh kohtuda kaplaniga.
5. Tallinna Halduskohus jättis 05.08.2024 määruse resolutsiooni punktiga 1 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, põhjendades seda kokkuvõttes järgmiselt. Halduskohtule esitatud kaebust, millega koos on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud, saab pidada perspektiivituks, kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Igal juhul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, arvestades et kaebaja on kohtule esitanud hüvitamisnõude. Isegi kui esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, kuna kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on teistele ohtlik. Tallinna Vangla on oma vastuses esile toonud mitmed intsidendid, mis näitavad kaebaja ettearvamatut ja vägivaldset käitumist nii vangla personali kui teiste isikute suhtes ja tema suhtes tuleb täiendavaid julgeolekumeetmeid jätkuvalt kohaldada.
6. Kaebaja esitas 05.08.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu 05.08.2024 määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Ta märgib, et pikast üksikvangistusest tingituna halveneb tema psüühiline seisund veelgi ning see omakorda on ohuks vangla julgeolekule, suurendab retsidiivsusriski ja mõjutab kogu ühiskonda. Arstid ega teised meditsiinitöötajad ei kontrolli XXi sõnul tema tervist ja ignoreerivad ta meditsiinilise abi taotlusi. Samuti ignoreerivad tema soove ja õigusi vangla ametnikud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 252

lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral

§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

1. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtule teadaolevalt vabanes kaebaja vanglast 29.08.
2. Hiljemalt sel kuupäeval lõppes tema suhtes seega ka kaebuses osutatud täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine. Seetõttu ei saa kaebajal enam olla esialgse õiguskaitse vajadust. See iseenesest on piisav, et jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus on samuti õigesti leidnud, et esialgse õiguskaitse vajaduse välistab asjaolu, et kaebaja pöördus halduskohtusse hüvitamiskaebusega. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida olukorda, kus kaebajal ei oleks ka kaebuse tulevase rahuldamise korral võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Hüvitamiskaebuse puhul sellist ohtu ei esine. (allkirjastatud digitaalselt) 2