Obsah (10)

§ 49§ 54§ 18§ 45§ 43§ 46§ 2§ 44§ 47§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 1. oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-24-10431 Tsiviilasi H. K. maksejõuetusavaldus Menetlustoiming

) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

1. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta
2. oktoobriks (esimene aruanne esitada
3. oktoobril 2025).
4. Jätta menetluskulud H. K. kanda.
5. Määrata usaldusisiku Küllike Miti tasuks 726 eurot, millele lisandub käibemaks 159 eurot 72 senti, s.o kokku 885 eurot 72 senti.
6. Anda H. K. menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ning hüvitada usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096), konto nr EE742200221013804535 AS-is Swedbank).
7. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
9. Toimetada määrus kätte H. K. ja Küllike Mitile ning resolutsiooni p 11 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (

) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (

§ 54lg 11).

2 ASJAOLUD

1. H. K. (avaldaja, võlgnik) esitas
2. juulil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku makseraskuste põhjuseks varasem soov ema aidata. Võlgnik võttis emale eluaseme ostu sissemaksuks laenu ja sõlmis käenduslepingu. Võlgniku vennad lubasid rahaliselt aidata, kuid ei täitnud oma lubadusi. Selleks, et tasuda laenu, võttis võlgnik uusi laene. Seejärel haigestus võlgnik vähki, mis halvendas majanduslikku olukorda veelgi. Võlgniku peres on kolm õppivat last. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1375 eurot ning sotsiaaltoetused riigilt või kohalikult omavalitsuselt 160 eurot (lastetoetused), kokku 1535 eurot. Võlgniku väljaminekud on 897–997 eurot. Võlgnikul on kohustusi 75 570 eurot 44 senti.
3. Usaldusisiku arvates tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku eeldatavad kohustused kokku 73 114 eurot 37 senti, millest sissenõutavaks muutunud on üle 22 000 euro. Igakuiselt tasumisele kuuluvaid laenukohustusi on võlgnikul umbes 1480 eurot, ning võlgniku sissetulekud moodustuvad samal ajal töötasust ning peretoetusest kokku netosummas umbes 1535 eurot. Isegi sundtäitmise korras oleks võlgniku sissetulekutest võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kinnipidamisi teha ainult summas 208 eurot ning kõikide olemasolevate kohustuste täitmiseks kuluks enam kui 350 kuud ehk umbes 29 aastat. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik aitas ema korteri ostu puhul, võttes sissemaksuks laenu ning sõlmides käenduslepingu. Pärast ema surma maksis võlgnik korteri laenumakseid ja kommunaalkulusid. Korter müüdi sundkorras hinnaga 21 000 eurot, kuigi ostetud see sai umbes 57 000 euro eest. Võlgnik haigestus rinnavähki, mis mõjutas ka maksevõimet. Vähist taastumisel jätkas võlgnik töötamist 1,65 koormusega, lisaks oli suureks abiks kolmelapselisele perele makstav suurpere toetus.
4. aastal sai poeg 19-aastaseks ning suurpere toetuse saamine lõppes. Edasine püsiv mure võlakohustuste täitmiseks raha leidmisega tekitas võlgnikule kõrgvererõhu tõve, paanikahäireid ja depressiooni. Kuna stressiga tuli kaalu juurde ja ta ei olnud suuteline ise sellega tegelema, siis oli võlgnik sunnitud tegema erineva raskusastmega maokorrektuure ja selleks omakorda laene võtma. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. 4.

§ 18

lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule.

§ 45

lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

§ 43

kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 3 5. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (kokku 73 114 eurot 37 senti) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgniku sissetulekuteks on töötasu 1375 eurot. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnikul on abikaasa, kes ka töötab ning kes ei ole makseraskustes. Võlgnikul ja abikaasal on varalahususe režiim. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid on püsivalt maksejõuetu. Asja materjalidest ei nähtu

§ 45

lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (

§ 49lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu Pankr

S § 22 lg 5 tähenduses (teise isiku kohustuse käendus, laenude võtmine ning vara ja piisava sissetuleku puudumine laenude katteks), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. 6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Küllike Miti.

§ 46

lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. 7. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida 4 teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu). 8. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 29. oktoober 2024. a kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1). 9. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 18lg 4 ja Pankr

S § 33). 10. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg-d 1 ja 3).

Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (

§ 49lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (

§ 47lg-d 1–6).

Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus selgitab, et kui võlgniku tervislik seisund ei võimalda tal tööd teha, siis tuleb tal tegeleda tervise parandamisega, et see võimaldaks tööd teha tulevikus. Võlgnik peab kasutama Eesti krediidiasutuses olevat pangakontot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 885 eurot 72 senti (sh käibemaks) ning palunud anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada tasu riigi vahenditest või lahendada tasu määramine ja maksmine muul kohtu poolt õigeks peetaval viisil. 12.

§ 8

lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Seega tuleb usaldusisiku tasu maksta välja pankrotivarast. 5 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. 13.

§ 54

lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

§ 54

lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu 11 tundi on vajalik ja põhjendatud.

1. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole (OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096)), mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on OÜ Õigusbüroo Faktootum käibemaksukohustuslane (nr EE100583320). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1).
2. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 6 Võlgniku sissetuleku suurus ja ülalpeetavate arv ei võimalda teha sellest kinnipidamisi, vara usaldusisiku tasu maksmiseks võlgnikul puudub, seega annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 7