← Eesti

4-24-2112/12

Obsah (7)§ 201§ 90§ 124§ 242§ 91§ 129§ 264

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2024, Tartu Väärteoasja number 4-24-2112 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärte

) § 201 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahatrahv 60 (kuuskümmend) trahviühikut, s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot.

  1. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.06.
  2. a otsuses nr 2780,24,007410 märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga 45 (neljakümne viie) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
  3. Edastada käesolev kohtuotsus Aivar Sanderile ja PPA Lõuna Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik 04.05.
  4. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Lauri Lillo väärteoprotokolli selle kohta, et Aivar Sander, juhtides 03.05.2024 kl 23.33 ajal B kategooria mootorsõidukit Ford Explorer registreerimismärgiga XXX Ihaste teel suunaga Hobuseraua tänava poole, ei omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus A. Sander liiklusseaduse (

) § 90 lg 1 p 1 nõuet ning pani toime

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoasja 01.06.2024 otsuse kohaselt karistati A. Sandrit

§ 90

lg 1 p 1 rikkumise eest

§ 201lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot.

14.06.2024. a esitas A. Sander nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebuses märgitu kohaselt palub A. Sander üldmenetluse otsuse üle vaadata. Juhtimisõiguseta juhtimise asemel peaks rikkumise kvalifitseerima

§ 124

lg 3 p 1 järgi (mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivus on lõppenud), seetõttu leiab ta, et väärtegu tulnuks kvalifitseerida

§ 242lg 1 järgi.

A. Sander selgitas, et ta juhtis mootorsõidukit 03.05.2024 õhtul, kuna XXX ja oli vaja kuidagi Annelinnast Ihastesse saada. Kuna taksod töötavad vaid äppide vahendusel ja reede õhtul on raske juhti leida, siis otsustas ise sõita. Mõistab oma viga ja vabandab kogukonna ees. Kohtuistungil esitatud seisukohad 5. septembril 2024 peetud kohtuistungil jäi A. Sander esitatud kaebuse juurde. Ta nõustus, et liiklusseaduse rikkumine aset leidis, kuid kohtuvälise menetleja poolt märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga (

§ 201järgi karistamine) ta ei nõustu.

A. Sander jäi kaebuses esitatud seisukohale, mille kohaselt oli tal rikkumise hetkel peatunud juhtimisõigus, mistõttu tulnuks tema rikkumist kvalifitseerida

§ 242lg 1 järgi.

A. Sander selgitas, et tal oli kehtiv juhiluba

  1. aastast kuni
  2. aastani. A. Sander viitas kvalifikatsiooni määratlemisel Riigikohtu praktikale (lahend asjas nr 4-17-4621). Talle määratud karistuse osas märkis A. Sander, et karistus kohtuvälise menetleja otsuses oli liialt range. A. Sander leidis, et ta ei oleks pidanud autot juhtima asuma. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis kohtuistungil, et tõendid viitavad asjaolule, et A. Sanderil vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus puudus. Liiklusregistri väljavõttest ei nähtu, et A. Sanderil oleks varasemalt juhtimisõigus olnud, mis oli teo toimepanemise ajaks peatunud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtul otsust muuta väärteo kvalifikatsiooni osas, kuna 01.06.2024 koostatud kohtuvälise menetleja otsuses märgitud

§ 201

lõige 2 on ebaõige kvalifikatsioon ning väärtegu tulnuks kvalifitseerida

§ 201lg 1 järgi.

Samuti palus kohtuväline menetleja tühistada mõistetud karistuse ning määrata A. Sanderile karistus

§ 201lg 1 sanktsiooni keskmises määras ehk summas 400 eurot.

2/6 Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 201

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette vastutuse sama teo eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Menetlusalusele isikule A. Sanderile on 01.06.2024 väärteo menetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,24,007410 määratud

§ 201

lg 2 alusel karistus selle eest, et ta 03.05.2024 kl 23.33 ajal juhtis Ihaste teel suunaga Hobuseraua tänavale, omamata seejuures B kategooria sõiduki juhtimise õigust, mootorsõidukit Ford Explorer registreerimismärgiga XXX. Vaidlust ei ole käesoleval juhul selles, et A. Sander juhtis kohtuvälise menetleja otsuses toodud ajal ja kohas B-kategooria mootorsõidukit. Seda on kinnitanud A. Sander 05.09.2024 toimunud kohtuistungil, samuti nähtub sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 13), et A. Sander on kõrvaldatud 03.05.2024 mootorsõiduki Ford Explorer reg märgiga XXX juhtimiselt. A. Sander ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tal puudus teo toimepanemise hetkel vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Menetlusaluse isiku selgitusel on tal juhiluba, mis oli kehtiv perioodil 1984-2001, kuid ta ei ole juhiluba uuendanud, mistõttu oli teo toimepanemise ajal tema juhtimisõigus peatunud. Seega leiab A. Sander, et kohtuväline menetleja on oma otsuses tema teo valesti kvalifitseerinud

§ 201lg 2 järgi.

Sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsusest (tl 13) nähtub, et liiklusjärelevalve teostamise käigus selgus, et A. Sanderil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, mistõttu otsustati ta kõrvaldada

§ 91lg 2 p 4 alusel sõiduki juhtimiselt.

Liiklusregistri detailandmete päringust (tl 16) nähtuvalt ei ole A. Sanderil juhtimisõigust – jaotise „kas isikul on juhtimisõigus“ kõrval on päringu vastuses märge „Ei“. Kohtule ei ole esitatud A. Sanderi nimele väljastatud juhiluba, mille kehtivusajaks oli 19842001. Samuti puudub liiklusregistris igasugune märge nimetatud juhiloa olemasolu kohta. Seega leiab kohus, et kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud teo õigesti

§ 90

lg 1 p 1 rikkumisena ning

§ 201järgi vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimisena.

Kohus märgib, et isegi juhul, kui A. Sanderile väljastati

  1. aastal juhiluba, millel oli vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning mille kehtivus lõppes
  2. aastal, ei nõustu kohus menetlusaluse isiku käsitlusega selles, et tegemist oli peatunud juhtimisõigusega

§ 124

lg 3 p 1 tähenduses ning väärteo oleks pidanud kvalifitseerima

§ 242lg 1 järgi.

3/6 Menetlusalune isik on viidanud Riigikohtu 20. aprilli 2018.a väärteoasja otsusele asjas nr 417-4621, leides, et käesolevalt on tegemist analoogse olukorraga. Nimelt on riigikohus viidatud kohtuasjas leidnud, et juhiloa kehtivusaja lõppemisel ei ole võimalik isikut karistada juhtimisõiguseta sõidu eest

§ 201

järgi, vaid kehtiva juhiloata sõiduki juhtimine on väärteona karistatav

§ 242lg 1 alusel.

Juhtimisõiguse peatumiseks saab lugeda juhud (mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine

§ 124

lg 1 järgi), mil lõpeb juhiloa kehtivusaeg (

§ 124

lg 3 p 1 kohaselt) või kui saabub juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev (

§ 124lg 3 p 2).

Nimetatud väärteoasjas nr 4-17-4621 juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit 6. juulil 2017, kuid tema juhtimisõigus oli

§ 124lg 3 p 1 alusel alates 15.

juunist 2017 juhiloa kehtivusaja lõppemise tõttu peatunud. Kohtu hinnangul ei ole tegemist analoogse juhtumiga (väärteoasjaga nr 4-17-4621), kuivõrd siinkohal ei saa jaatada juhiloa kehtivuse lõppemise ajutist iseloomu. Kui A. Sanderi juhiloa kehtivusaeg lõppes 2001. aastal, oleks ta pidanud juhiloa kehtivuse lõppedes välja vahetama. Liiklusseadus võimaldab lihtsustatud korras juhilubade välja vahetamise 5 aasta jooksul kehtivuse tähtaja möödumisest arvates (

§ 129lg 4).

Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui isiku juhiloa kehtivuse tähtaeg on liiklusseaduse jõustumise hetkeks (01.07.2011) möödunud (

§ 129lg 4).

Nimelt tuleneb

§ 264

lg-st 4, et isik, kelle juhiloa kehtivuse tähtaeg on liiklusseaduse jõustumise hetkel möödunud, kohaldatakse juhtimisõiguse taastamisele

§ 129lg-t 4.

Juhul kui isik ei ole viie aasta jooksul juhiluba selle kehtivuse tähtaja möödumisest vahetanud, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada vaid juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami (

§ 129lg 4).

Kuivõrd A. Sanderi väidetava juhiloa kehtivuse lõpust oleks teo toimepanemise ajaks möödunud enam kui 23 aastat, ei võimalda seadus kehtetut juhiluba lihtsustatult ümber vahetada, vaid juhtimisõiguse taastamiseks tuleb uuesti sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam. Seetõttu leiab kohus, et ka juhul, kui A. Sanderil oli vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus perioodil 1984-2001, ei ole tal võimalik lihtsustatud korras juhtimisõigus taastada ning tal tulnuks selleks sooritada vastavad eksamid. Seetõttu tuleb ta lugeda isikuks, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohtu hinnangul väärib aga tähelepanu asjaolu, et kohtuväline menetleja on väärteo rikkumise kvalifitseerinud

§ 201lg 2 järgi.

Lõike 2 kohaselt saab vastutusele võtta isiku, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Kohtu hinnangul ei ole ükski lõikes 2 nimetatud koosseisu tunnustest täidetud. Karistusregistri päringust nähtub, et A. Sanderil puuduvad varasemad karistused (tl 18). Liiklusregistri päringu kohaselt A. Sanderil juhtimisõigus puudub (tl 16). Seega ei ole asja materjalide pinnalt võimalik tuvastada, et A. Sanderit oleks varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, tema juhtimisõigus oleks peatatud, kehtetuks tunnistatud või juhtimisõigus ära võetud. Seetõttu ei ole võimalik tema tegu

§ 201lg 2 järgi kvalifitseerida.

Kuna kohus on varasemalt tuvastanud, et A. Sander on rikkunud

§ 90

lg 1 p 1 sätet (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust), vastab A. Sanderi tegu

§ 201lõike 1 objektiivsele koosseisule. Kohtul tuleb järgnevalt tuvastada väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. A. Sander oli teadlik, et tal ei ole kehtivat juhtimisõigust 4/6 teo toimepanemise hetkel. Kohtuistungil väljendatu kohaselt oli A. Sander teadlik, et ta peaks oma juhiload ära vahetama, et nende kehtivus taastada. Kuigi A. Sander oli ekslikul seisukohal, et tema juhtimisõigus on peatunud, ei muuda see eksimus asjaolu, et ta oli teadlik, et tal teo toimepanemise hetkel kehtiv juhtimisõigus puudus. Ta selgitas kohtuistungil, et XXX lõpetas hilja töö ning ei jõudnud bussile, mistõttu otsustas A. Sander autorooli istuda ning talle Ihastest Annelinna järele minna, kedagi teist autorooli leida ei olnud võimalik hilise kellaaja tõttu ning takso tellimine on tänapäeval võimalik vaid äppide kaudu. Kuigi A. Sander oli teadlik, et ta paneb autot juhtides toime liiklussüüteo, istus ta siiski autorooli ning juhtis mootorsõidukit. Asudes 03.05.2024 mootorsõidukit juhtima, teadis menetlusalune isik, et ta täidab süüteokoosseisule vastava asjaolu või vähemalt möönis seda sõiduautot juhtima asudes. Seega on täidetud

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega vastutab A. Sander

§ 201lg 1 väärteo toimepanemise eest.

Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 201

lg-le 1 vastavalt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja määras A. Sandrile karistuse

§ 201lg 2 järgi, määrates talle karistuseks 150 trahviühikut rahatrahvi.

Kuivõrd kohus luges tuvastatuks, et A. Sander pani toime

§ 201

lg-s 1 kvalifitseeritava väärteo, tuleb kohtul hinnata, kas kohtuvälise menetleja määratud otsustus karistuse osas on seaduslik ja põhjendatud. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida korrigeeritakse vastavalt süü suurusele. Sanktsiooni keskmine määr

§ 201lg 1 puhul on 100 trahviühikut.

Kohtu hinnangul ei ole A. Sanderi süü keskmisest suurem. Kohus võtab arvesse, et A. Sander on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik. Kohtu hinnangul ei esine A. Sanderi tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid (KarS § 58), kuid kohus ei leia ka, et käesoleval juhul oleks tuvastatavad karistust kergendavad asjaolud (KarS § 57). Kohtu hinnangul ei ole A. Sander väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust teguviisi osas. Kaebuses on A. Sander tunnistanud, et tegi vea mootorsõidukit juhtima asudes ning kohtuistungil leidis kohtu küsimusele vastates, et ei oleks pidanud autot juhtima. Samas on A. Sander õigustanud oma teguviisi nii kaebuses kui istungil, leides, et XXX ei olnud muud mõistuspärast viisi. Üldiselt liiguvad nad bussiga või lähedaste abiga autodes kaasreisijatena, kuid tollel õhtul XXX viimase bussi peale töölt tulles ei jõudnud, hilisõhtul ei saanud lähedased aidata ning takso tellimine käib A. Sanderi hinnangul vaid äppide kaudu. Kohus leiab, et A. Sandri õigusvastast käitumist nimetatud asjaolud ei õigusta. Lisaks arvas A. Sander ekslikult, et tema teo ebaõigussisu on väike, kuivõrd tal on varasemalt olnud juhiluba, ta lihtsalt ei olnud seda soovinud seni taastada. Kuna juhiluba kaotas väidetavalt kehtivusaja juba 2001. aastal, oli ca 23 aastat hiljem tiheda asustusega Tartu linnas teadlik mootorsõiduki juhtima asumine ohtlik teguviis, arvestamata enda, XXX ja teiste kaasliiklejate ohtu seadmise võimalust, kuivõrd varasem juhtimiskogemus jäi väidetavalt väga kaugesse minevikku. 5/6 Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt, ega paneks toime uusi süütegusid. Arvestades varasemate karistuste puudumist ja A. Sanderi suhtumist teosse, on kohtu hinnangul karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos positiivne. Kohus peab karistuse mõistmisel arvestama ka üldpreventiivset eesmärki. Olukorras, kus isikul puudub juhtimisõigus, kuid ta asub teadlikult mootorsõidukit juhtima, on potentsiaalselt suur oht liiklusohtlike olukordade tekkimiseks, mistõttu on kaasliiklejad selgelt ohustatud. Käesoleva väärteo kvalifikatsiooni (juhtimisõiguseta juhtimine) tuleb jaatada avalikku menetlushuvi, mistõttu väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ei ole kohtu hinnangul võimalik. Kuigi kohtuväline menetleja on teo ebaõigelt kvalifitseerinud ning määranud A. Sanderile karistuseks rahatrahvi

§ 201

lg 2 alusel, ei ületa nimetatud rahatrahv (150 trahviühikut)

§ 201lg-s 1 nimetatud sanktsiooni ülemmäära.

Siiski on kohus seisukohal, et A. Sanderile määratud karistust tuleb vähendada. Võttes arvesse väärteo toimepanemise ja A. Sanderi isikust tulenevaid asjaolusid, karistust raskendavate asjaolude puudumist, varasemate karistuste puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab kohtu hinnangul tema karistamisel eesmärki rahatrahvi kohaldamine sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Kohtuväline menetleja taotles istungil, et karistuseks määratakse

§ 201lg-s 1 märgitud sanktsiooni keskmises määras olev rahatrahv.

Kohus leiab, karistus sanktsiooni keskmises määra ei vasta ei teo raskusele ega ole põhjendatud ka isikust tulenevatest asjaoludest. KarS § 56 lg 1 alusel kõiki asjaolusid kogumis hinnates on põhjendatud A. Sandrit karistada rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o summas 240 eurot. Tuginedes ülaltoodule, leiab kohus, et A. Sanderi kaebus tuleb osaliselt (karistuse määra osas) rahuldada. Kuivõrd kohtuväline menetleja on A. Sanderi teo kvalifitseerinud ebaõigesti

§ 201

lg 2 järgi, tuleb kohtuotsus selles osas tühistada VTMS § 132 p 2 alusel ning teha uus otsus, millega A. Sander tuleb süüdi mõista

§ 201lg 1 järgi.

Samuti tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse mõistetud karistuse osas ning mõistab A. Sanderile

§ 201lg 1 alusel karistuseks 60 trahviühikut ehk 240 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.06.2024. a otsuses nr 2780,24,007410 märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 6/6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.