← Eesti

1-21-5728/116

Obsah (8)§ 381§ 344§ 37§ 38§ 371§ 2962§ 17§ 356

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 2962 lg 1 p 1 ja § 381 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata.

  1. Maakohus leidis, et süüdistatava tehtud OÜ Sangaste Mõis müügitehing oli vallale kahjulik. Oli ette näha, et MTÜ Sangaste Asundused majanduslik olukord ei võimalda ostuhinda tasuda. Samas anti osa ostjale kohe üle ja ostuhinna tasumise nõue jäeti tagamata. Müügilepingus ostuhinna tasumiseks enam kui nelja aasta pikkuse tähtaja sätestamine tähendas, et vald andis ostjale laenu, mis oli aga KOFS § 37 lg 2 järgi keelatud. Kuna MTÜ Sangaste Asundused majanduslik olukord ei võimaldanud ostuhinda tasuda ja ostuhinna tasumise nõue polnud tagatud, tekkis K. Tambergi sõlmitud müügilepingu tagajärjel vallale KarS § 2172 lg 1 mõttes kahju OÜ Sangaste Mõis osa turuväärtuse ehk 749 700 euro ulatuses.
  2. Otepää valla avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmist põhjendas kohus järgmiselt. Nõudeavalduse kohaselt sõlmis K. Tamberg OÜ Sangaste Mõis osa müügilepingu vallavanemana ehk ametnikuna avalik-õigusliku suhte raames. ATS § 80 lg 1 sätestab, et kui ametnik on teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitanud ametiasutusele varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama sama paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud ulatuses. ATS § 2 lg 3 p 10 näeb aga ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata avaliku teenistuse seadust valla- või linnavalitsuse liikmele. Ühestki seadusest ei tulene, et valla- või linnavalitsuse liikme vastutusele saaks kohaldada ATS §
  3. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-21-2066 leidnud, et seadus ei anna kohaliku omavalitsuse üksusele võimalust nõuda valla- või linnavalitsuse liikmelt enda ülesannete täitmisel kohaliku omavalitsuse üksusele tekitatud varalise kahju hüvitamist.
  4. Samuti ei saa kannatanu nõuet rahuldada deliktiõiguslikul alusel. Tegemist pole olukorraga, kus puuduks seadus, mille alusel saaks nõuda ametiisikult ametiülesannete täitmisega tekitatud kahju hüvitamist. Selline seadus on ATS § 80 näol olemas, kuid on seadusandja tahe, et mõned ametiisikud jääksid selle kohaldamisalast välja. 2

(8)1-21-5728
  1. Otepää valla nõuet ei saaks rahuldada isegi siis, kui jaatada võimalust, et teatud juhtudel vastutab ametiisik avalik-õigusliku suhte raames tekitatud kahju hüvitamise eest deliktiõiguslikul alusel. Kannatanu ei ole väitnud ega tõendanud, et tal pole võimalik MTÜ-lt Sangaste Asundused vara tagasi saada. Kuigi MTÜ-l Sangaste Asundused pole kohustuse täitmiseks raha, kuulub talle OÜ Sangaste Mõis osa, millele saab täitemenetluses sissenõude pöörata. Ka ei ole kannatanu väitnud, et ta oleks alusetu rikastumise vältimiseks pakkunud süüdistatavatele kahjuhüvitise eest enda nõuet MTÜ Sangaste Asundused vastu. Otepää valla apellatsioon
  2. Maakohtu otsuse apelleeris teiste seas Otepää vald, kes taotles muu hulgas enda avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamist, sealhulgas K. Tambergi suhtes 600 000 euro suuruse rahalise kohustuse ja sellelt arvestatava viivise kindlaksmääramist OÜ Sangaste Mõis osa müügiga tekitatud kahju katteks.
  3. Apellant ei nõustunud maakohtuga, et ATS § 2 lg 3 p 10 välistab süüdistatava kahju hüvitamise kohustuse. Funktsionaalse pädevuse järgi täidavad valla- ja linnavalitsuse liikmed avalik-õiguslikke ülesandeid, sest nad tegutsevad kohaliku omavalitsuse üksuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku huvides. Samas nimetab volikogu nad ametisse poliitilise kokkuleppe alusel, mistõttu ei saa neile laieneda kõik ametniku staatusega kaasnevad tagatised. Just sellest lähtub ka ATS § 2 lg 3 p
  4. ATS § 2 lg-s 3 toodud loetelu hõlmab teenistujaid, kelle puhul kehtib kas põhiseadusest või seadusest tulenev eriregulatsioon. See aga ei tähenda, et nende vastu ei ole võimalik esitada avalik-õiguslikku nõuet kahju hüvitamiseks. Need isikud on haldusõiguslikus võlasuhtes ning seetõttu on just avaliku teenistuse seaduse regulatsioon kõige sobivam.
  5. Riigivastutuse seaduse § 19 lg 1 koosmõjus § 12 lg-ga 2 ei välista regressinõude esitamist vallavalitsuse liikme vastu. Olukorras, kus vallavalitsuse liikme suhtes võib küll kohaldada regressivastutust kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kolmandale isikule hüvitatud kahju korral, pole mõistlikku põhjust, miks ei peaks vallavalitsuse liige vastutama sellise kahju eest, mille ta põhjustab tahtlikult suhtes kohaliku omavalitsuse üksusega. Järelikult ei pea paika maakohtu seisukoht, et seadusandja tahe on vabastada vallavalitsuse liikmed varalisest vastutusest.
  6. K. Tambergi positsioon Sangaste vallas oli dualistlik. Vallavanemana oli ta vallavalitsuse liige, aga ühtlasi juhtis ta valla põhimääruse § 38 lg 1 kohaselt ka vallavalitsust kui ametiasutust. K. Tamberg tegutses OÜ Sangaste Mõis osa müügilepingut sõlmides vallavalitsuse kui ametiasutuse juhina, mitte vallavalitsuse kui võimuorgani juhina. Ametiasutust juhtivat isikut, kelleks K. Tamberg vallavanemana oli, tuleks käsitada ametnikuna, kelle suhtes kohaldub avaliku teenistuse seadus, sh ATS §
  8. Isegi kui K. Tamberg ei vastuta tekitatud kahju eest ATS § 80 järgi, ei välista see tema deliktiõiguslikku vastutust. Vallavalitsuse liikmete suhtes kohaldub mõnes küsimuses avaliku teenistuse seadus (nt kohaliku omavalituse korralduse seaduse (KOKS) § 49 lg 44), mõnes küsimuses aga töölepingu seadus (nt KOKS § 49 lg 43). Osa küsimusi on seadusandja jätnud reguleerimata, kuid see ei tähenda, et neil juhtudel oleksid vallavalitsuse liikmed varalisest vastutusest vabastatud. Puudub mõistlik põhjus, et kohaliku omavalitsuse üksuse juhid ei vastuta tahtliku õigusvastase tegevuse eest varaliselt ja seda isegi juhul, kui nad on pannud toime kuriteo.
  9. Maakohus leidis ekslikult, et kannatanu pidanuks esmalt esitama nõude MTÜ Sangaste Asundused vastu. Selline tingimus ei tulene seadusest, pealegi on maakohus möönnud, et MTÜ-l Sangaste Asundused pole kannatanu nõude täitmiseks raha. Kohus hindas valesti ka OÜ Sangaste Mõis osa praegust väärtust. 3
(8)1-21-5728 Ringkonnakohtu otsus
  1. Tartu Ringkonnakohus tegi
  2. augustil 2023 otsuse, millega ta muu hulgas: 1) kvalifitseeris K. Tambergi teo OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisel ümber omastamiseks, tunnistades süüdistatava süüdi ja karistades teda üksnes KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi; 2) rahuldas Otepää valla avalik-õigusliku nõudeavalduse osaliselt, mõistes teiste hulgas K. Tambergilt välja kahjuhüvitise mitme teise teoga vallale tekitatud kahju eest, kuid jättis rahuldamata valla nõude OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
  3. Lugedes OÜ Sangaste Mõis osa MTÜ Sangaste Asundused kasuks pööramise KarS § 201 mõttes ebaseaduslikuks, märkis ringkonnakohus järgmist. K. Tambergi tegevus OÜ Sangaste Mõis osa müümisel MTÜ-le Sangaste Asundused oli ebaseaduslik, kuna süüdistatav tekitas selle tehinguga vallale kahju. Vallal müügilepingu alusel tekkinud ostuhinna tasumise nõue oli väärtusetu, sest esiteks ei saanud vald nõuda tasu maksmist enam kui nelja aasta kestel ja teiseks polnud MTÜ Sangaste Asundused suuteline ostuhinda tasuma. Lisaks ei saanud vald ostuhinna kättesaamiseks tagatist. K. Tambergi teo ebaseaduslikkust ei välista see, et ta müüs osaühingu osa maha vallavolikogu nõusolekul. KOKS § 17 lg 1 ja § 2 lg 1 panevad ka vallavolikogule kohustuse käsutada valla vara heaperemehelikult ja valla huvides. Vallavanem ei vabane vastutusest valla vara omastamise eest põhjusel, et ta tegutses vallavolikogu nõusolekul, kui varakäsutus on olulisel määral vastuolus valla huvidega. K. Tamberg ei informeerinud volinikke notaril tekkinud kahtlustest, mis puudutasid osa kohest üleandmist, tagatiste puudumist ja laenukeelu rikkumist. Nõusoleku andja eksimus oluliste asjaolude suhtes võib välistada nõusoleku kehtivuse.
  4. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et ATS § 2 lg 3 p 10 ei võimalda rahuldada Otepää valla nõuet K. Tambergi vastu ATS § 80 alusel. Samas ei jaganud kohtukolleegium esimese astme kohtu seisukohta, et asjas pole võimalik kohaldada deliktiõigust. Deliktiõiguslik vastutus järgneb, kui on täidetud VÕS § 1043 jj eeldused. Avaliku teenistuse seadus võiks asjasse puutuda vaid juhul, kui selle alusel oleks võimalik kahjuhüvitist nõuda, sest siis võiks olla tegemist eriregulatsiooniga. Süüdistatava vastutust ei välista ka kaitseväide, et vallal on võimalik esitada nõue MTÜ Sangaste Asundused vastu. Nimelt ei saaks vald MTÜ-lt Sangaste Asundused midagi välja nõuda, kuna valla sõlmitud leping oli tsiviilõiguslikult korrektne. Valla nõue OÜ Sangaste Mõis osa müügiga tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et MTÜ Sangaste Asundused on korduvalt osa vallale tagasi pakkunud, ent vald on sellest alusetult keeldunud. Selline keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1). Vald saab endise hüveolukorra taastada, kui ta aktsepteerib MTÜ Sangaste Asundused pakkumise ja võtab osa tagasi, tagastades selle eest saadud 149 700 eurot. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  5. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatavate kaitsjad ja Otepää vald. Kaitsjate kassatsioone Riigikohus menetlusse ei võtnud. Otepää valla kassatsioon
  6. Otepää vald taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis avalik-õigusliku nõudeavalduse OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisega tekitatud 600 000 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Kassaator palub saata kriminaalasja selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks. 4
(8)1-21-5728
  1. Kassaatori hinnangul kohaldas ringkonnakohus vääralt VÕS § 6 lg-t
  2. Leides, et kannatanu saab hüveolukorra taastada, kui ta OÜ Sangaste Mõis osa tagasi võtab, jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et praegu MTÜ-le Sangaste Asundused kuuluv OÜ Sangaste Mõis osa pole samaväärne sellega, mille vald kunagi võõrandas. Nimelt on osaühingu osanike ringis toimunud märkimisväärsed muudatused ja selle tulemusel pole enam tegemist enamusosaga, nagu see oli võõrandamise ajal. Osaühingu osa väärtus sõltub ka sellest, millise õiguse ja kontrolli osa annab ühingu juhtimisel ja kasumi jaotamisel. Kassatsiooni koostamise ajal sai teatavaks, et OÜ Sangaste Mõis peamine vara – Sangaste lossi kinnisasi – on pandud täitemenetluses enampakkumisele. Täitemenetluse fakt viitab OÜ Sangaste Mõis majandusraskustele ja seega ka asjaolule, et kõnesoleva osa väärtus on vähenenud sedavõrd, et selle tagastamist ei saa käsitada naturaalrestitutsioonina.
  3. Vastupidiselt ringkonnakohtu märgitule ei ole MTÜ Sangaste Asundused teinud vallale konkreetset ettepanekut osa tagastamiseks. Selle asemel tehti ettepanek alustada tagasimüügi üle läbirääkimisi või pikendada ostuhinna tasumise tähtaega. Vald, käitudes heas usus, nõustuski algul maksetähtaja pikendamisega, kuid ostja ei kavatsenudki tegelikult maksetähtaja pikendamiseks kokkulepet sõlmida.
  4. K. Tambergi tehtud tehingu tagajärjel ei ole kannatanul ei OÜ Sangaste Mõis osa ega selle hinnale vastavat raha. Arvestades ostja majanduslikku seisu, peeti algusest peale silmas, et osa eest ei tasuta. K. Tambergi kaitsja kassatsioonivastus
  5. Kaitsja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.
  6. Esindades OÜ Sangaste Mõis osa müügitehingu tegemisel Sangaste valda, täitis K. Tamberg Sangaste vallavolikogu
  7. oktoobri
  8. a otsust. Vallavolikogu otsusega määrati kindlaks ka osa võõrandamise tingimused, mida K. Tamberg valla esindajana müügilepingut sõlmides järgis. K. Tamberg oli kohustatud volikogu otsust täitma ja ta ei saanud tehingut teha teistsugustel tingimustel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 1 teise lause kohaselt ei vastuta juriidilise isiku ees juhtorgani liige, kes tegutseb vastavalt juriidilise isiku pädeva organi õiguspärasele otsusele. Isegi kui eeldada, et vald sai OÜ Sangaste Mõis osa müügitehingu tõttu kahju, oli kannatanu sellega nõus ja järelikult pole K. Tambergi tegevus VÕS § 1045 lg 2 p 2 kohaselt õigusvastane. 27.

§ 381

lg 2 kohaselt võib avalik-õigusliku nõudeavalduse esitada üksnes avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks. Otepää valla väidetav nõue tuleneb tehingust, seega ei ole tegemist avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramisega. Järelikult ei saa K. Tambergi vastu esitada avalik-õiguslikku nõudeavaldust.

  1. Otepää vald on esitanud
  2. oktoobri
  3. a lepingust tuleneva nõude ka MTÜ Sangaste Asundused vastu ja vaidlus selle nõude üle on praegu maakohtu menetluses. Enne selle vaidluse lõppu pole selge, kas ja kui, siis millises summas on vallal kahju tekkinud. Prokuratuuri kassatsioonivastus
  4. Prokuratuur toetab kassatsiooni, leides, et selle argumendid väärivad tähelepanu ja tingivad ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamise. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT (I) Otepää valla kassatsiooniõigusest ja nõude lubatavusest 5

(8)1-21-5728 30. Kolleegium kujundab esmalt seisukoha küsimuses, kas Otepää vallal on kassatsiooniõigus ja kas kassatsioonis käsitletud kahju hüvitamise nõude põhjendatuse üle on võimalik otsustada praeguses kriminaalmenetluses. 31.

§ 344

lg-te 1 ja 3 kohaselt on kriminaalmenetluses kassatsiooniõigus prokuratuuril ja advokaadist kaitsjal, samuti kannatanul, tsiviilkostjal ja kolmandal isikul advokaadi vahendusel (vt ka RKKK 16.06.2023, 1-21-1421/182, p 55). Otepää valla kassatsioonis esitatud taotlus puudutab kahju hüvitamise nõuet, mis on seotud K. Tambergi süüditunnistamisega OÜ Sangaste Mõis osa omastamises. Selle kuriteo menetlemisel ei vasta Otepää vald ühegi

§ 344lg-s 3 nimetatud kohtumenetluse poole tunnusele.

32. Senini on Otepää valda käsitatud ekslikult OÜ Sangaste Mõis osa omastamises kannatanuna (

§ 37lg 1).

Süüdistuse ja kohtuotsuste kohaselt pandi kõnesolev kuritegu toime kunagise Sangaste valla, mitte praeguse Otepää valla vastu. Haldusreformi käigus tekkinud Otepää vald on küll Sangaste valla üldõigusjärglane (Vabariigi Valitsuse

  1. mai
  2. a määrus nr 86 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 92 lg 2), kuid kriminaalmenetluses ei lähe kannatanu menetlusseisund üle tema üldõigusjärglasele (vt lähemalt RKKK 18.04.2023, 1-22-7076/23, p-d 31– 32). Järeldust, et Otepää vald ei ole OÜ Sangaste Mõis osa omastamises kannatanu, ei muuda seegi, et K. Tambergile heideti praeguses kriminaalmenetluses ette ka üht niisugust omastamist, milles Otepää vald oli kannatanu (Otepää valla raha ebaseaduslik pööramine OÜ Arboore kasuks). Asjaolu, et isik on mõnes kriminaalmenetluse esemeks olevas kuriteos kannatanu, ei anna talle kannatanu õigusi (

§ 38

lg 1) seoses teise samas menetluses käsitletava kuriteosündmusega, mille puhul ta

§ 37lg-s 1 sätestatud kannatanu materiaalsele määratlusele ei vasta.

33. Samuti polnuks Otepää vallal

§ 371lg 1 järgi alust astuda kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna.

Seda põhjusel, et Sangaste vald ei esitanud enne lõppemist käimasolevas kriminaalmenetluses tsiviilhagi ega avalik-õiguslikku nõudeavaldust, nagu seadus seda kannatanu menetlusõigusjärgluse tekkimise eeldusena otsesõnu nõuab (viidatud määrus 1-22-7076/23, p 33).

  1. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitaja vastavus kannatanu materiaalsetele tunnustele on ühtlasi ka tsiviilhagi või nõudeavalduse lubatavuse üks eeldus (vt viidatud määrus 1-22-7076/23, p 29). Seejuures on Riigikohus selgitanud, et mõnes menetletavas kuriteos kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasatud isik ei saa esitada tsiviilhagis nõuet, mis on seotud mõne teise sama menetluse esemeks oleva kuriteoga, milles ta kannatanu ei ole (RKKK 23.03.2023, 1-17-9149/1226, p 36; sama kuriteosündmusega seotud lubatavate nõuete ringi kohta vt lähemalt nt RKKK 11.04.2011, 3-1-1-97-10, p 22).
  2. Järelikult pidanuks maakohus jätma juba kohtulikus eelmenetluses (aga hiljemalt kohtuotsuse tegemisel) OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude

§ 2962

lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata põhjusel, et Otepää vald pole kannatanu (RKKK 25.05.2017, 3-1-1-22-17, p 38 ja viidatud määrus 1-17-9149/1226, p 25). Sellisel juhul tulnuks eitada ka Otepää valla apellatsiooni- ja kassatsiooniõigust osas, mis puudutab vaidlusaluse nõude lahendamist. 36. Samas on Riigikohtu praktikas võetud omaks arusaam, et kui süüdistatava vastu on tsiviilhagi esitanud isik, kelle kannatanuna menetlusse kaasamist pole ükski kohtumenetluse pool vaidlustanud ja kellele on menetluses tagatud kannatanu õigused ning kelle tsiviilhagi on sisuliselt läbi vaadatud, pole edasikaebemenetluses tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine õigustatud pelgalt põhjusel, et tsiviilhagi esitaja ei vasta kannatanu tunnustele (RKKK 24.07.2020, 1-16-9323/410, p 27; 14.12.2011, 3-1-1-89-11, p-d 27.1–27.3). Kolleegium peab osutatud seisukohta menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhimõtteid arvestades jätkuvalt põhjendatuks ning leiab, et see laieneb tsiviilhagi kõrval ka avalik-õiguslikule nõudeavaldusele. 6

(8)1-21-5728 37. Senises menetluses ei ole ükski kohtumenetluse pool seadnud kahtluse alla, et Otepää vald vastab kõigi kriminaalmenetluse esemeks olevate kuritegude puhul

§ 37lg-s 1 sätestatud kannatanu tunnustele.

Maakohus jättis Otepää valla avalik-õigusliku nõudeavalduse küll läbi vaatamata, kuid seda põhjustel, mis annavad kohtule otsuse tegemise staadiumis aluse jätta nõudeavaldus rahuldamata. Olukorras, kus maakohus tegi Otepää valla nõude põhjendatuse kohta sisulise otsuse, s.o otsustas valla õiguste ja kohustuste üle, oli ringkonnakohus õigustatud ja kohustatud menetlema selles osas ka Otepää valla apellatsiooni. 38. Kuna ringkonnakohus oli pädev otsustama Otepää valla õiguste üle ja ta ka tegi seda, tuleb jaatada ka Otepää valla kassatsiooniõigust, ehkki tegemist pole OÜ Sangaste Mõis osa omastamises kannatanuga (

§ 37

lg 1) ega muu kohtumenetluse poolega (

§ 17lg 1).

  1. Neil põhjustel asub kolleegium seisukohale, et Otepää valla kassatsioon on lubatav ja Riigikohtul tuleb see läbi vaadata. Ühtlasi saab käimasolevas kriminaalmenetluses anda sisulise hinnangu kannatanu nõudele. (II) Kriminaalasja andmisest Riigikohtu üldkogu lahendada
  2. Otepää vald nõuab K. Tambergilt 600 000 euro suurust hüvitist väidetava kahju eest, mille süüdistatav põhjustas Sangaste vallale sellega, et ta võõrandas vallavanemana vallale kuulunud OÜ Sangaste Mõis osa MTÜ-le Sangaste Asundused. Nõudeavalduse kohaselt tegi süüdistatav kõnesoleva tehingu enda ametikohustusi rikkudes vallale kahjulikel tingimustel.
  3. Otepää valla nõude lahendamiseks tuleb kõigepealt leida vastus küsimusele, kas kehtivas õiguses on materiaalõiguslik alus, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel nõuda enda (endiselt) vallavanemalt või linnapealt ametikohustuste rikkumisega – sh omavalitsusüksusele kahjuliku tehingu tegemisega – tekitatud kahju hüvitamist. Alles pärast võimaliku nõudealuse leidmist saab kontrollida, kas on täidetud selle kohaldamise eeldused.
  4. Nõudeavalduses taotles Otepää vald K. Tambergilt OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisega tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmist ATS § 80 lg-te 1 ja 3 alusel. Kohtus palus vald kaaluda enda nõude rahuldamist alternatiivselt deliktiõiguslikul alusel (VÕS § 1043 jj).
  5. Maakohus leidis, et kuna K. Tamberg pani väidetavalt kahju põhjustanud teo toime vallavanemana, välistab ATS § 2 lg 3 p 10 tema vastu nõude esitamise avaliku teenistuse seaduse alusel. Esimese astme kohtu hinnangul ei kohaldu vallavanema vastutusele valla ees ka deliktiõigus, sest seadusandja tahe oli reguleerida ametnike vastutus ammendavalt ATS §-s 80, jättes samas osa ametnikke, sh vallavanemad, selle sätte kohaldamisalast välja.
  6. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et ATS § 2 lg 3 p 10 ei võimalda vallal nõuda vallavanemalt kahju hüvitamist ATS § 80 järgi. Samas pidas apellatsioonikohus põhimõtteliselt võimalikuks, et vald saab nõuda vallavanemalt ametikohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist deliktiõiguslikul alusel. Otepää vald on siiski seadnud kahtluse alla ATS § 2 lg 3 p 10 kohaldatavuse praeguses asjas, leides, et osutatud sättes ette nähtud välistus laieneb üksnes vallavanema ülesannetele, mida ta täidab poliitilise võimuorgani juhina, mitte aga vallavanema tegevusele vallavalitsuse kui ametiasutuse juhina.
  7. Kolleegiumi arvates vajab praeguses asjas võimaliku nõudealusena kaalumist ka TsÜS § 37 lg 1 esimene lause, mis sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud juriidilisele isikule kahju, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. TsÜS § 24 kohaselt hõlmab juriidilise isiku mõiste nii eraõiguslikke kui ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. TsÜS § 25 7

(8)1-21-5728 lg 2 järgi kuulub avalik-õiguslike juriidiliste isikute hulka ka kohaliku omavalitsuse üksus. Seega ei ole välistatud, et kohaliku omavalitsuse üksus saab nõuda enda vallavanemalt või linnapealt ametikohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist TsÜS § 37 lg 1 esimese lause alusel.
  1. Lisaks võib vajada analüüsimist, kas vallavanem või linnapea peab omavalitsusüksuse esindajana tehingut ette valmistades ja tehes järgima analoogia korras käsundisaaja kohustusi (eeskätt VÕS § 620) ning kas talle võib nende kohustuste rikkumise korral laieneda VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise kohustus.
  2. Küsimus, kas üldse ja kui, siis millisel alusel vastutab vallavanem või linnapea kohaliku omavalitsuse üksusele sisesuhtes tekitatud kahju hüvitamise eest, on avaliku võimu toimimise seisukohalt oluline. See võib tulevikus kerkida ka haldus- või tsiviilkohtumenetluses. Kõnesoleva probleemi lahendamine eeldab tsiviilõiguse ja avaliku õiguse normide tõlgendamist ning nende kohaldamisala piiritlemist aspektides, milles Riigikohtu haldus- ega tsiviilkolleegium ei ole seda seniajani teinud. Seetõttu annab kriminaalkolleegiumi kogu koosseis käesoleva kriminaalasja seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks

§ 356p 2 alusel lahendada Riigikohtu üldkogule. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.