Obsah (12)

§ 232§ 436§ 657§ 654§ 652§ 363§ 230§ 5§ 442§ 173§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 23.08.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-120475 Ts

) § 232 lg-t 1, hinnates ebaõigesti kostja vande all antud seletusi, tunnistaja A. Li ütlusi ja esitatud tõendeid. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et tunnistaja ütluste ja kostja vande all antud selgitusega oli tõendatud, et kostja ei mõistnud töölepingu, ametijuhendi ja lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse sisu. Asjaolust, et A. L suhtles kostjaga vene keeles, ei olnud võimalik järeldada, et kostja eesti keelest aru ei saanud. Enne kirjaliku lepingu sõlmimist oli poolte vahel suuline leping ning kostja sai sellest põhimõtteliselt aru. Kostjal oli võimalik tõlkida töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus ja see soovi korral vaidlustada. Kuivõrd kostja ülesütlemisavaldust ei vaidlustanud, oli see kehtiv. Seega sai lugeda ülesütlemisavalduses kostjale omistatavad rikkumised omaksvõetuks. Kohus jõudis valele järeldusele, et tõendamata oli, et kostjal oli varasem praktiline kogemus oskustöölisena. Kostjal puudus ehitusalane eriharidus, kuid ta oli enda sõnul olnud 2-3 aasta vältel ehituse abitööline. Piisava kvalifikatsiooni olemasolus ei olnud tööandjal põhjust kahelda, sest ametliku töösuhte eel käisid pooled ligikaudu 3-4 kuud koos objektidel, kus kostja tõendas hagejale, et oskas ehitustöid. Kohus jättis A. Li ütlused põhjendamatult hindamata. Isegi, kui kostjal ei olnud kaheaastast töökogemust, omandas ta tööandja kõrvalt oskustöölisele vajalikud teadmised. Kohus jättis arvesse võtmata, et kostja tunnistas, et hoidis laminaatparketti püstises asendis. A. L ei andnud juhised laminaatparketi püstises asendis hoidmiseks, mistõttu oli tõendatud kostjapoolne kohustuse rikkumine. Kohus hindas tõendeid ühekülgselt ja asus ebaõigesti seisukohale, et tõendamata oli, et kostja paigaldas laminaatparketi ebaõigeid töövõtteid kasutades, avas noaga laminaatparketi pakke ja kahjustas laminaatparketti ning valamukappi. Erakorralist ülesütlemisavaldust allkirjastades ning seda vaidlustamata jättes tunnistas kostja nii parketi kui ka valamukapi lõhkumist. Hageja ei nõustunud kohtu järeldusega, et kuivõrd ehitustööd teostati koos teise töötajaga, võis rikkumised toime panna kaastöötaja. Kaastöölise poolsete rikkumiste puhul oleks kostja pidanud seda märkama. Hageja ei nõustunud ka kohtu järeldusega, et A. L ei olnud pädev hindama tööriistade mittetöötamist või kahjustamist seetõttu, et tal oli ehitusalane keskeriharidus. Vastavad teadmised oli võimalik omandada praktilise töö käigus. A. Li ütlustega sai lugeda tõendatuks tööriistade kahjustamise, mis tingis vajaduse osta uued tööriistad ning millega kaasnes tööandjale kahju. 5 Kohus rikkus

§ 232

lg-t 1 ja

§ 436

lg-t 1, pidades kostja vande all antud seletusi usaldusväärsemaks kirjalikest tõenditest. Kohus rajas otsuse kostja vande all antud seletustele, olenemata sellest, et kostja seletuste ja tunnistaja ütluste osas olid vastuolud. Vaidlust ei saanud olla selles, et kostja tegi tööd, kuid ei rakendanud tööülesandeid täites piisavat hoolsust, mistõttu tekkis tööandjale kahju.

1. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses kaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

8.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

1. Pooltel puudus vaidlus maakohtu otsuse p-s 4 tuvastatud asjaoludes: 1) kostja töötas Kredit Kinnisvara OÜ-ga sõlmitud töölepingu alusel 04.01.- 15.02.2021 osalise tööajaga ehitusabilisena. 2) Kredit Kinnisvara OÜ vormistas töölepingu, ametijuhendi, palgalehed ja töölepingu erakorralise ülesütlemise teate kirjalikult eesti keeles ja töötaja allkirjastas kõik dokumendid. 3) Kostja täitis tööülesandeid erinevatel objektidel, sh Xxxxxxx xx-xx objektil. 4) Kredit Kinnisvara OÜ loovutas kahju hüvitamise nõude hagejale. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus kohaselt, milliseid tööülesandeid kostja täitis ja et tal puudus ehitusalane ettevalmistus tööks, vastav eriharidus ja varasem töökogemus.
2. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja on kaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Maakohus on otsuses oma seisukohti piisavalt põhjendanud, lahenduskäik on jälgitav. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid maakohtule ei tõendite hindamise ega otsuse seaduslikkuse osas. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas

§ 232lg-tega 1 ja 2 hinnanud.

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus kaebust lahendades maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. 11. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi kohase eelmenetluse, täites

§-s 392 sätestatud ülesande. Kohus selgitas 11.04.2023 eelistungil välja hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§ 363

lg 1 p 2 ja 3 6 kohaselt tuli hagejal tuua maakohtu ette kõik asjaolud ja tõendid, milliseid ta pidas vajalikuks tsiviilasja menetluses esitada.

§ 230

lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Kuigi selgitamiskohustuse ulatus sõltub nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad juriidilised esindajad, selgitas kohus piisavalt eraldi hagejale, missuguseid asjaolusid ta peab tõendama oma seatud materiaalõigusliku eesmärgi saavutamiseks ja millised on kohased tõendid ning et hageja väited sularahas tasu maksmise kohta, palgalehed jm ei ole kohased tõendamaks hagi aluseks olevaid asjaolusid (kohtuistungi 11.04.2024, salvestis alates 00:02:18). 12.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Hageja ei ole kaebuses esitanud sisulisi väiteid hagi rahuldamata jätmisele, vaid on teinud paljasõnalisi etteheiteid maakohtu otsusele, millega ringkonnakohus ei nõustu.
2. Põhjendatud ei ole etteheited kostja vande all antud ütlustele antud hinnangule.

§ 232

lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, sest pooled ei olnud kokku leppinud teisi. Hageja taotlusel kuulas maakohus tunnistajana üle kostja tööandja omaniku ja seadusliku esindaja A. Li, kelle ütlused olid sarnased kostja omadega. Mõlemad kinnitasid maakohtus, et kostja oli ehitusabiline ning tal puudus ehitusalane haridus. Kostjal oli üheksa klassi haridus ja ta polnud kunagi varem ehitajana töötanud (12.09.2023 kohtuistungi salvestis, alates 00:20:09, 00:34:20, 00:35:18, 1:05:58). A. Li ütlustel ta teadis, millised olid kostja tööülesanded, töökäske andis tema isiklikult ja et neid kostja täitis (12.09.2023 istungi salvestis, alates 00:37:30).

1. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus nõuetekohaselt, et kostjale etteheidetavad rikkumised laminaatparketi ebaõigesti hoiustamise, laminaatparketi paigaldamisel ettenähtud tehnoloogia mittejärgimise, laminaatparketi ja seina vahele lubamatult suure vahe jätmise, laminaatparketile pakkide avamisel noakahjustuste tekitamise ja paigaldatud parketi katmata jätmise ja kriimustamise osas tõendamist ei leidnud. Lisaks ülalmärgitule, et tegemist ei olnud kostja kui abitöölise tööülesannete hulka kuuluva tööga, vaid nimetatud tööd kuulusid vastavalt ametijuhendi p-le 6.
2. oskustöölise tööülesannete hulka, ei leidnud ka nimetatud väidetavate rikkumiste toimepanemine kostja poolt tõendamist. Kostja kinnitas eelnimetatud istungil (kohtuistungi salvestus alates 00:38:19), et tema käes ei olnud isegi nuga, mistõttu etteheited mh seoses pakkide avamisel noakahjustuste tekitamisega, ei olnud põhjendatud. Kostja töövahenditeks olid haamer ja vasar.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendamist ei leidnud kostja poolt akuketassae ja akudrelli kahjustamine. Kostja ja tunnistaja ütlustega leidis tõendamist, et tööriistad olid objektidel kõigi tööliste kasutamisel, kuid tõendamata jäi, kes neid rikkus ning kes neid viimasena kasutas. Õige oli maakohtu järeldus, et hageja ei tõendanud, et nimetatud tööriistad rohkem ei töötanud või millal need katki läksid. Nõustuda ei saa hagejaga, et tööriistade mittetöötamist või kahjustamist tõendab uute tööriistade omandamine. Puuduvad tõendid tööriistade rikkumise kohta ning seos kostja tegevuse ja riistade kasutamise ja veel rohkem vale kasutamise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt viibis objektil ehitaja ja vastutav isik tunnistaja A. L ning teised olid abitöölised, kes täitsid neile antud ülesandeid. Kostja selgitusel oli korter tühi, tema lõhkus seinu, tegi ukseava, kuid peamiselt tegi töid D, keda ta abistas. Kostja 7 ütlustega leidis tõendamist, et ta oli abitööline ja töötas objektil teiste töötajatega ning tegi abitöid. Maakohtu otsus on kooskõlas

§ 442lg-ga 8 ja põhineb kõigi tõendite analüüsil.

17. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta on põhjendatud ja seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 18.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 8