4-24-3091 HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2024.a. Tallinn Väärteoasja number 4-24-3091 Kohtunik Kristjan Paluteder Väärteoasi Sophia Kuznetsova kaits

§ 171

lg 1 teise lause kohaselt kulgema alates 10.09.2024.a ning see lõppes 19.09.

1. a, mistõttu on 23.09.
2. a esitatud kaebus esitatud pärast kaebetähtaega. Samas on kaitsja välja toonud, et alates 08.09.
3. a viibis ta puhkusel, sh alates 14.09.
4. a puhkusereisil troopilistes riikides, kus püsiva internetiühenduse puudumise tõttu ei olnud tal võimalik tutvuda PPA 09.09.
5. a määrusega. Seoses sellega palutakse kaebetähtaeg ennistada. Kohus leiab, et märgitud asjaoludel kaebetähtaja ennistamiseks alust ei ole.

§ 172

lg 1 kohaselt ennistatakse möödalastud kaebetähtaeg mõjuval põhjusel.

§ 172

lg-st 2 tulenevalt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-5-07 asunud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt ka RKKKm nr 3-1 1-7798 ja 3-1-1-152-05). Kaitsja nimetab ühena kaebetähtaja möödalaskmise põhjusena puhkust, mis algas 08.09.2024. a, s.o 1 päev enne kohtuvälise menetleja määruse tegemist. Seega tugineb kaitsja n-ö muule mõjuvale põhjusele

§ 172lg 2 p 2 mõttes.

Siinkohal tuleb esmalt tõdeda, et kaitsja puhkuse algus sellel päeval on tõendamata. Siiski ei oma see asja lahendamise seisukohast suuremat tähtsust. Oluline on tähele panna, et kaitsja esitas 03.09.

1. a VTMS § 76 korras kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale, adresseerides selle asutuse juhile. VTMS § 77 lg 1 järgi tuli kohtuvälise menetleja juhil lahendada see kaebus 5 päeva jooksul, s.o hiljemalt 09.09.
2. a (08.09.
3. a oli puhkepäev). Seega oli kaitsjale teada täpne aeg, mil tema kaebus lahendatakse. Sellest hoolimata ei ole 03.09.
4. a kaebuses ühtegi viidet sellele, et kaitsja (või menetlusalune isik) ei oleks mingil perioodil kättesaadavad. Vastupidi, kaebuses on märgitud mõlema kontaktivahendid, sh elektronposti aadressid, mille kaudu saab menetlusdokumente edastada. Lähtudes kaitsja poolt märgitud puhkuse kestusest (enam kui 3 nädalat), oli puhkusele siirdumine talle ilmselgelt teada ka pikemalt ette ning vajadusel saanuks korraldada oma tegevuse nii, et võetud kaitsekohustust oleks saanud täita ta ise või keegi teine. Kaebuse järgi viibis kaitsja alates 14.09.
5. a „/…/ puhkusereisil troopilistes riikides, kus püsiva internetiühenduse puudumise tõttu ei olnud tal võimalik tutvuda PPA 09.09.2024 määrusega ega esitada kaebust Harju Maakohtule õigeaegselt.“ Seega tugineb kaitsja kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena ka sidehäirele. Ka siinkohal tuleb tõdeda, et reisil viibimine on sisuliselt tõendamata, kaitsja ei ole isegi nimetanud oma reisi sihtkohta. Kui üldjuhul esitavad menetlusosalised reiside kohta vastavad broneeringud ja piletite väljatrükid, siis kaitsja on pidanud vajalikuks esitada arvutiekraanist kuvatõmmise, millelt nähtub tema arvuti IP-aadress (Kaafu atoll, Maldiivid) ja samaaegselt see, et arvutisse on sisestatud tema ID-kaart. Üldteadaolevalt ei saa IP-aadress tõsikindlalt kinnitada kellegi reaalset viibimiskohta, sest see on väga lihtsalt (ja täiesti legaalselt) muudetav. Märgitust hoolimata on ilmne seegi, et 3 iga keskmine inimene saab aru, et eksootilistesse riikidesse reisides ei saa alati toimivat internetiühendust eeldada. Tähelepanuväärne on ka see, et praeguse kaebuse järgi enne 14.09.
6. a kaitsja ka (püsiva internetiühenduseta) reisil veel ei viibinudki. Neil põhjustel ei saa anna kaitsja väited alust rääkida sidehäirest, kui mõjuvast põhjusest kaebetähtaja ennistamiseks. Lõpetuseks ei saa kohus kõrvale jätta teadmist sellestki, et Valentin Moto oli kaitsjaks samas kohtukoosseisus lahendatud väärteoasjas nr 4-24-1631, milles kohus tegi kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavaks 09.09.
7. a muuhulgas avaliku e-toimiku kaudu. Kaitsja V. Moto võttis selles asjas lahendi vastu 10.09.
8. a. Nimetatu tähendab, et faktiliselt töötas V. Moto siiski ka ajal, mil ta väidetavalt seda teha ei saanud ning lisaks ei olnud tal menetlusdokumentide vastuvõtmine sel ajal takistatud. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et ükski kaitsja poolt nimetatud asjaolu ei takistanud tal praeguses asjas õigeaegselt kaebust esitamast. Need põhjused on otsitud, tegemist ei ole mõjuvate põhjustega kaebetähtaja ennistamiseks ning kohus jätab kaebuse esitaja vastava taotluse rahuldamata. Kuivõrd kaebus on esitatud pärast selleks ettenähtud tähtaega, ei ole selle läbivaatamine võimalik ja see tuleb jätta läbi vaatamata. Arvestades praeguse määrusega kaasnevat tagajärge, ei saa taolist kaebuse esitaja huvide kahjustamist pidada asjatundlikuks kaitsetegevuseks. Advokaadist kaitsja puhul tooks see kaasa vajaduse kohtul reageerida ja pöörduda advokatuuri distsiplinaarasja algatamiseks. Praegusel juhul ei ole aga tegemist advokaadist kaitsjaga ning seega saab menetleja oma tauniva hinnangu kaitsja tegevusele kaebuse esitaja jaoks teatavaks teha vaid läbi käesoleva määruse. Kohus juhindub VTMS § 2, § 38 lg 1, § 48, § 76-79, § 190, § 192;

§ 171lg 1; § 172 lg 1, 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 4