← Eesti

2-19-6082/263

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-6082 Osaühing Hexanor Ha

§ 153lg 1 p 2 rahuldamisjärgus.

Sellest 227 381,5 eurot on laenulepingu järgne põhivõlg (põhinõude kogusummast 409 565,53 eurot on juba tunnustatud 182 184,03 euro suurune osa - Hexanor Halduse 30.06.2023 avalduse p 2.1 ja 2.12, VI lk 66p; nõuete kaitsmise koosoleku protokoll, I lk 12p). 21 517 eurot on laenulepingu alusel kuni 31.12.2013 arvestatud intressi jääk pärast tasaarvestusi (30.06.2023 avalduse p 2.3 ja 2.10). 79 242,71 eurot on viivis, mida on arvestatud laenulepingu alusel kuupäevaks 31.12.2013 tekkinud intressivõlalt (sama avalduse p 2.5); 2) Bravotex nõuab 533 284,01 euro

§ 153lg 1 p 2 rahuldamisjärgus.

Sellest 50 000 eurot on laenulepingu järgne põhivõlg (Bravotexi 30.06.2023 avalduse p 7 ja 30, VI lk 73). 44 031,22 eurot on laenulepingu alusel kuni 31.12.2013 arvestatud intress (sama avalduse p 15 ja 30). 159 565,53 eurot on laenulepingu põhivõlalt perioodi 01.01.2014-18.05.2015 arvestatud viivis (sama avalduse p 19 ja 25). 40 434,47 eurot on perioodi 01.01.2014-18.05.2015 eest intressivõlalt arvestatud viivis (sama avalduse p 19 ja 25). 239 252 eurot on perioodi 17.05.15-17.10.18 eest võlatunnistuse II alusel arvestatud intress (sama avalduse p 26); 3) Consultest nõuab 128 111,22 euro

§ 153lg 1 p 2 rahuldamisjärgus.

Tegemist on viivisenõudega (Consultesti 12.05.2023 avalduse p 3, V lk 120p), mis on omandatud loovutamise teel Bravotexilt. Bravotex on esitanud viivisenõude kujunemise kohta arvestusi, kuid pole selge, mis perioodil arvestatud nõue Consultestile loovutati (22.05.2023 istungiprotokolli lk 8, VI lk 34p). Vastuhagi

  1. Vastuhagiga nõuab kostja võlatunnistuste I-III kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras (esialgne 22.03.2021 avaldus paikneb II lk 151, lõplikud seisukohad on esitatud 12.05.2023 terviktestis, V lk 141 ja sellisena kohus neid ka menetleb – 21.08.2023 määrus, VI lk 93p) .
  2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 ja § 110 lg 1 p 4 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis oli tehtud viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma.
  3. Vaidlusalused tehingud on hagejate väitel tehtud 15.01.2014 ja 18.05.
  4. Hexanorile määrati ajutine haldur 28.08.2018 (II lk 157). Tehingud on seega tehtud PankrS § 110 lg 1 p-s 4 nimetatud ajavahemikus.
  5. Hagejad pole vaidlustanud kostja faktiväiteid vaidlusaluste tehingute osaliseks olnud OÜ Bravotex (Bravotexi õiguseellane) ja OÜ Consultest seotusest võlgnikuga. Võlgniku ja hagejate tegelikeks kasusaajateks olid ja on vennad S. ja S. S. (kostja 12.05.2023 avalduse p 9.
  6. Vt ka kostja 11.04.2023 esitatud skeem, V lk 64; Hexanor Halduse 12.05.2023 avalduse p 3.6; Consultesti 11.04.2023 avalduse p 5.4, V lk 5p; 06.03.2023 istungiprotokolli lk 3, IV lk 106). Kohus leiab, et OÜ Bravotex, OÜ Consultest ja OÜ Hexanor olid vaidlusaluste tehingute tegemise ajal lähikondsed PankrS § 117 lg 3 järgi.
  7. Võlatunnistusega I (15.01.2014.a võlatunnistus, I lk 35) tunnistas võlgnik võlgnevust vähemalt summas 1 063 570,80 eurot (p 1), pikendas varem lepingutega reguleerimata aegumistähtaega kümne aastani (p 3), kohustus rahuldama nõuded viivitamatult ning maksma viivist 0,2 % päevas arvestatuna summalt 1 032 593,01 eurot (p 4). Kaks nädalat varem (31.12.2013) oli võlgnevuse kogusumma hagejate arvestuste kohaselt olnud 579 242,71 eurot (vt p 10

(3)eespool). Nõude väidetav suurenemine oli eelkõige toimunud 01.01.2014 esitatud kolme leppetrahvinõude arvel, mille kogusumma oli 447 381,52 eurot. Nimetatud leppetrahvinõuded esitati võlgniku pankrotimenetluses ning nendest loobuti alles käesoleva tsiviilasja menetlemise ajal. Kostja hinnangul olid leppetrahvinõuded alusetud (12.05.2023 avalduse p 6.4, V lk 148). Nõuetest loobumine näitab käesoleval juhul iseenesest leppetrahvinõuete vaieldavust. Leppetrahvinõuete summa oli pea võrdne tagastamata laenusummaga, mistõttu esines suur tõenäosus nende vähendamise nõudmise edukaks võimaluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lg 1 alusel. Tehing oli seega suunatud võlgniku kohustuste suurendamisele ja vaieldavuse vähendamisele, mis mõlemad kahjustasid võlgniku võlausaldajate huve. Seadusjärgsete aegumistingimuste muutmine tehingu pooleks oleva võlausaldaja kasuks on käsitatav sellele võlausaldajale eeliste andmisena teiste võlausaldajate arvel, mis on samuti võlausaldajate huvide kahjustamine. Viivise maksmise lubamine vaieldavalt nõudelt on teiste võlausaldajate huvide kahjustamine. Käesoleval juhul võttis aga võlgnik seejuures veel kohustuse maksta viivist intressivõlalt, mis on vastuolus VÕS § 113 lg-ga
  1. Seda vastuolu sooviti ilmselt vältida kogu fikseeritava võla põhivõlgnevusena käsitlemise kokkuleppega (võlatunnistus I p 1 ja 4). Püüd parandada võlausaldaja võimalusi viivise nõudmiseks intressilt on tehingu ilmne eesmärk. Kõik hagejad on oma nõuetes tuginenud võlatunnistusele I. Keegi hagejatest pole menetluses selgitanud, milliseid konkreetseid eeliseid sai selle tehingu tegemisest vastutasuna võlgnik.
  2. Võlatunnistus II sõlmiti 18.05.2015.a pärast seda kui Bravotex oli loovutanud oma väidetavalt 1 032 593,01 euro suuruseks kasvanud viivisenõudest Conultestile 300 000 euro suuruse osa (võlatunnistuse preambuli p IX, I lk 37p ja 18.05.2015 nõude loovutamise lepingu p 1.2 ja 1.3, I lk 38). Kõnealuse võlatunnistusega tunnistas võlgnik võlgnevust Bravotexi ees vähemalt summas 2 071 381,57 eurot (p 1). Samal päeval sõlmitud võlatunnistusega III tunnistas võlgnik võlgnevust Consultesti ees summas 70 000 eurot (p 1, II lk 52). Võlatunnistuse kohaselt oli Consultest eelnevalt loovutanud oma nõudest 230 000 eurot kolmandale isikule (preambuli p IV). Kõnealuste võlatunnistustega fikseeriti laenulepingust tuleneva võlgnevuse kasvamine vähemalt summani 2 371 381,57 eurot (2 071 381,57 + 230 000 + 70
  3. Nimetatut ei muuda asjaolu, et järgneva kokkuleppega Bravotexi nõuet vähendati 300 000 euro võrra – võlatunnistus II p 5). Vähem kui poolteist aastat varem (31.12.2013) oli võlgnevuse kogusumma hagejate arvestuste kohaselt olnud 579 242,71 eurot (vt p 10
(3)eespool). Mingisugust sooritust ei olnud võlausaldajad vahepeal võlgnikule teinud. Kohustuste sellise paisutamise vaidlustamatuks muutmise püüe oli iseenesest võlgniku teiste võlausaldajate huve kahjustav. Seda ka juhul, kui võlatunnistusega oleks muudetud ainult tõendamiskoormise jaotust. Seega olid võlatunnistused II ja III mõlemad võlgniku võlausaldajate huve kahjustavad. Leppetrahvinõuete tunnistamise ja VÕS § 113 lg-ga 6 tagajärje vältimise püüde kaudu oli võlatunnistus II võlausaldajate huve kahjustav samadel põhjustel, mida selgitati eespool võlatunnistus I osas ( p 16). Kuna võlatunnistusega II lepiti kokku intressi 25 % aastas tasumine summalt 1 765 186,02 eurot arvestatuna perioodilt 19.05.2015 – 19.05.2020 (võlatunnistus II p 3,4, ja 6), siis püüti luua alus intressi maksmiseks võlatunnistusega I võrreldes palju suuremalt viiviselt. Ka võlatunnistusega III püüti luua õiguslik alus intressi maksmiseks viivisena tekkinud võlgnevuselt (võlatunnistus III p 2). Sarnaselt võlatunnistusega I vähendati võlatunnistusega II võlgniku võimalusi nõuda leppetrahvi vähendamist VÕS § (VÕS) § 162 lg 1 alusel. Võlatunnistustega II ja III vähendati võlgniku võimalusi viivise vähendamise nõudmiseks VÕS § 113 lg 8 alusel. Võlgnik tunnistas viivisest tulenevat võlgnevust ja tehingu tingimuste sõnastamisega püüti muuta see võlgnevus eelnevast õigussuhtest sõltumatuks. Eelnimetatuga kahjustati võlausaldajate huve. Võlgniku olukorra halvenemise ulatus jääb selgelt alla võlatunnistustega saadud eelisele 5-aastase maksetähtaja näol. Seejuures tuleb ka arvestada, et võlatunnistustega II ja III võttis võlgnik kohustuse maksta kogu fikseeritud võlgnevuselt intressi 25% aastas. Laenulepingust tekkinud vähem kui 0,6 miljoni suurune nõue (31.12.2013 seis, vt p 10
(3)eespool) nähti ette kasvama enam kui 4,35 miljoni euroni (1 765 186,02 + 70 000 + 5 x 458 796,5 [25% aastas summalt 1 835 186,02] + 230 000) ilma, et võlgnikule oleks mingisugust täiendavat vara üle antud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab põhinõuet ületava viivise sissenõudja tõendama, et temale tekkinud kahju ületab põhinõuet. Hagejad pole sellistele asjaoludele tuginenud. Kui võlatunnistusi poleks sõlmitud, ei oleks laenulepingu alusel saanud viiviseid ilmselt seega nõuda edukalt enam kui põhivõlale vastavava summa 459 565,53 euro ulatuses. Laenulepingu tähtpäev oli 31.12.2023 ja selleks ajaks arvestatud intress 119 677,18 eurot. Jättes kõrvale kaheldavad leppetrahvinõuded, millele tuginemisest on menetluses loobutud, oleks laenulepingu enese alusel arvestatud kohustuste kogusumma seega olnud 1 038 808,24 eurot (459 565,53 x 2 + 119 677,18). Seejuures oleks võlgnikule jäänud võimalus sellegi summa vähendamiseks viiviste osas juhul, kui võlgnik oleks tõendanud ära põhinõudest väiksema kahju tekkimise võlausaldajatele.
  1. Eespool (p 16 ja 17) kirjeldatud asjaoludest järelduvalt ei saanud võlausaldajate huvide kahjustamine toimuda võlgniku seisukohalt teadmatusest. Leping on tahteavalduste tulemus ja lepingute kahjulikkus järeldub käesoleval juhul tehingutingimustest enestest, täiendava teabe kogumise vajaduseta. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 3). Hagejad pole käesolevas menetluses väitnud, et nende teadlikkus vaidlusaluste võlatunnistuste mõjust võlgniku võlausaldajate huvidele erines võlgniku enda teadlikkusest nimetatu kohta.
  2. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kõik kolm vaidlusalust tehingut (võlatunnnistused I - III) kahjustasid võlgniku võlausaldajate huve ja on tagasivõidetavad PankrS § 110 lg 1 p 4 järgi.
  3. Vastuhagi õige lahendamise seisukohalt puudub vajadus hinnata poolte väiteid selle kohta, kas vaidlusaluseid tehinguid saab kvalifitseerida konstitutiivseks või deklaratiivseks võlatunnistuseks või kas tegemist oli kompromissilepingutega. Küll aga märgib kohus hagejate seisukohtade usaldusväärsust vähendava asjaoluna ära selle, et varasemas menetluses tuginesid kõik hagejad vaidlusaluste võlatunnistuste konstitutiivsusele (Hexanor Halduse 20.09.2021 apellatsioonkaebuse p 2.11, III lk 108p; Consultesti 22.09.2021 apellatsioonkaebuse p 3.2, III lk 124; Bravotexi 06.07.2021 avalduse p 3.2, III lk 84p). Maakohtu uues menetluses asusid hagejad samade lepinguliste esindajate kaudu seisukohale, et tegemist on siiski deklaratiivsete võlatunnistustega (06.03.2023 istungiprotokolli lk 2, IV lk 105p; Bravotex 11.04.2023 avalduse p 76, IV lk 183). Vastuhagi õigeks lahendamiseks oli vaja kontrollida võlausaldajate huvide kahjustamist vaidlustatud tehingute tagajärjena ja nimetatud küsimustes järelduste tegemiseks olid hagejate vastuolulised õigustaksonoomilised väited tähendusetud. Hagejaid esindavate vandeadvokaatide vastuoluline käitumine kohtus ei ole aga aktsepteeritav.
  4. Hexanor Halduse tuginemine UNCITRAL-i dokumentidele (nimetatud hageja 12.05.2018 avalduse p 3.8jj, V lk 129)1 on vaidluse konkreetsete asjaoludega seostamata ja sellisena asjakohatu. Hageja pole põhjendanud, kuidas konkreetselt olid vaidlustatud võlatunnistused üksikult või kogumina võlgnikuga seotud kontserni või kontsernide huvides ega ole ise määratlenud kontrollitava täpsusega isikute ringi, kelle ühiseid huve on silmas peetud. Kohus on pealegi seisukohal, et kehtiva õiguse järgi ei saaks võlgnikule kahju põhjustanud tehingu tagasivõidetavust lükata ümber mingisuguse suurema isikute grupi vaates hinnatava kasuga. Hageja väide, et laenulepingust tulenevate nõuete omandamine Tallinna Äripangalt oli võlgniku grupile kasulik (sama avalduse p 3.10), on tähendusetu – selle tehingu tagasivõitmist vastuhagis ei taotleta.
  5. Keegi pole menetluses väitnud, et võlgnikku puudutavas osas on vaidlusalused tehingud osadeks jagatavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 85 tähenduses. Kohtu hinnangul ei olegi. Tehingud tuleb seega tunnistada võlgnikku puudutavas osas tervikuna kehtetuks.
  6. Seega rahuldab kohus vastuhagi ja tunnistab võlatunnistused I-III võlgnikku puudutavas osas kehtetuks. 1 Hageja poolt viidatu on kättesaadav https://uncitral.un.org/sites/uncitral.un.org/files/mediadocuments/uncitral/en/leg-guide-insol-part3-ebook-e.pdf Hagejate poolt pankrotimenetluses esitatud nõuete alused pärast võlatunnistuste tagasivõitmist
  7. Nõude sisu, alus ja suurus tuleb märkida võlausaldaja poolt pankrotimenetluses esitatavas nõudeavalduses. Kohtus nõude tunnustamise üle peetavas vaidluses ei saa nõude alust muuta (PankrS § 94 lg 1 ja § 107 käesolevas asjas kohalduvas kuni 31.12.2020 kehtinud redaktsioonis).
  8. Hexanor Halduse poolt pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse kohaselt on nõude aluseks võlatunnistused (08.11.2018 nõudeavalduse p 3.6, I lk 9). Silmas on peetud võlatunnistusi I ja II (nõudeavalduse p 2.16, 3.3 ja 3.5). Jättes kõrvale käesoleva otsusega kehtetuks tunnistatavad võlatunnistused, saab nõuded siiski lugeda esitatuks tagastamata laenu jäägi ja laenulepingu alusel arvestatud intresside osas. Laenulepingu tähtaeg saabus 31.12.2013 ja selle kuupäeva seisuga pidi lõppema ka intressi arvestamine. Järgnevalt sai nõuda viivist, mitte intressi (laenulepingu p 1.4 ja 1.5, I lk 15).2 Vaidlusalused nõuded on seega võlatunnistustest sõltumatud summas 248 898,5 eurot (227 381,5 + 21 517, vt p 11
(1)eespool). Viivise maksmise kohustuse teke eeldab viivise tasumise nõude esitamist võlausaldaja poolt (VÕS § 113 lg 1; sama on nähtud ette laenulepingu p-s 1.5). Jättes kõrvale 01.01.2014 nõudekirja, milles on väidetud kuupäevaks 31.12.2013 arvestatud viivise suuruseks 2659,49 eurot ja millise nõude tunnustamist keegi hagejatest enam ei nõua (vaieldavalt ehk siiski Consultest, vt p 27 allpool), pole menetluses esitatud andmeid selle kohta, et võlgnikult oleks enne pankrotimenetluse alustamist nõutud viivise tasumist. Nõude tunnustamise seisukohalt saaks omada seejuures tähendust vaid selline viivise tasumise nõue, millele nõudeavalduses on tuginetud. Võlatunnistustes sisalduvad andmed viivisevõla kohta ei oma nende kehtetuks tunnistamise tõttu tähendust. Hexanor Haldus ei saa enam nõuda viivist laenulepingu enese alusel. Vastava viivise tasumise nõuet pole esitatud ja pankrotimenetluses pole sellisele nõudele tuginetud. Hexanor Halduse käsitlus viivisenõude alternatiivse aluse kohta (30.06.2023 avalduse p 2.13, VI lk 68) on seega ekslik. Laenu tagastamise tähtaja möödumise tõttu on ekslik ka Hexanor Halduse käsitlus intressinõude alternatiivsest alusest (samas). Võlatunnistuse II kehtetuks tunnistamise tulemusel ei ole võlgniku kui käendaja suhtes laenu tagastamise tähtaega pikendatud. 26. Sarnaselt eespool (p 25) selgitatule tuleb Bravotexi nõue lugeda võlatunnistustest sõltumatuks tagastamata laenu jäägi osas ehk summas 50 000 eurot (vt ka p 11
(2)eespool). Kuupäevale 01.01.2014 järgnevalt arvestatud intressinõue on tagasivõitmiste tõttu alusetu - võlgniku kui käendaja suhtes pole laenu tagastamise tähtaega pikendatud. Kuupäevale 01.01.2014 järgnevalt arvestatud viivisenõuete osas pole nõudeavaldustes tuginetud muule kui kehtetuks tunnistatud võlatunnistustele (Bravotexi nõudeavaldused 2 P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016, lk
  1. paiknevad Ib lk 4 ja 6). Nõuete alternatiivsete alustena nimetatu (Bravtoexi 11.04.2023 avalduse p 50 ja 51, IV lk 182) on põhjendamatu sarnaselt Hexanor Halduse poolt esitatuga.
  2. Consultesti poolt pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse kohaselt on nõude aluseks võlatunnistused (08.11.2018 nõudeavalduse p 3.7, Ia lk 15). Silmas on peetud võlatunnistusi I-III (nõudeavalduse p 2.16, 2.18 ja 2.20). Ainsa täiendava alusena viivise nõudmise kohta on nõudeavalduses tuginetud Bravotexi 01.01.2014 avaldusele (nõudevalduse p 2.13). Selles avalduses on nõutud 31.12.2013 seisuga arvestatud viivise tasumist summas 2659,49 eurot (Ia lk 44p). Hagejad ei osanud kohtule selgitada, kellele neist see nõue loovutamistehingute järgselt kuulub (22.05.2023 istungiprotokolli lk 7-8, VI lk 34). Kui üldse keegi, siis võib seda viivist olla nõudmas ainult Consultest. Consultesti nõudeavalduses pole esitatud kõnealuse viivisenõude arvestust. Laenulepingu tähtaeg saabus 31.12.
  3. Põhinõudelt enne seda viivist arvestada järelikult ei saanud. Intressilt viivise arvestamise välistab VÕS § 113 lg
  4. Kuni 31.12.2023 arvestatud viivisenõue on seega alusetu. 01.01.2014 alanud perioodi eest arvestatud viivise nõudmisele Consultest pankrotimenetluses tuginenud pole ja kehtetuks tunnistatud võlatunnistuste alusel polekski seda teha saanud. Nõuete aegumine
  5. Kostja on tuginenud hagejate nõuete aegumisele (12.05.2023 avalduse p 8, V lk 152p). Kõigi hagejate nõuete aegumistähtaeg oli TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumist tuli arvestada sissenõutavaks muutumise hetkest (TsÜS § 147 lg 1). Vastavalt eespool selgitatule (p 25) omab küsimus käesolevas tsiviilasjas tähendust ainult laenu tagastamise nõude ja laenulepingu enese alusel arvestatud intressinõude osas, sest ülejäänud nõuded on võlatunnistuste kehtetuks tunnistamise tõttu alusetud. Mõlemad muutusid laenulepingu järgi sissenõutavaks 31.12.
  6. Aegumistähtaeg lõppes vastavalt 31.12.
  7. Nõuded esitati pankrotimenetluses 08.11.2018 ehk pärast nende aegumist. Tagasivõidetud võlatunnistus II ei mõjutanud kõnealuste nõuete sissenõutavaks muutumist võlgniku suhtes. Võlatunnistused I-III ei oma tähendust ka aegumise võimaliku katkemise küsimuses. Isegi kui jaatada katkemist, tuleks 3-aastast aegumistähtaega arvestada alates 18.05.2015 (võlatunnistuste II ja III kuupäevad) ja aegumistähtpäevaks oleks olnud 18.05.
  8. Nõuete tasaarvestamise kohta sõlmitud kokkulepped (Hexanor Halduse hagiavalduse lisad 27-42, I lk 45-102) ei mõjuta hagi aegumist võlatunnistustest sõltumatute nõuete osas. Kokkulepetes on käsitletud ainult alates 19.05.2015 arvestatud intresse (preambuli p III ja p 1 ja 3). Hagejate nõuded on seega aegunud.
  9. Asjaolu, et tagasivõitmise korral sõltub tehingu kehtetus vastava hagi rahuldava kohtuotsuse tegemisest, ei jäta hagejatele võimalust tugineda tagasivõidetud tehingutele hagi aegumise ümberlükkamiseks. Kohus ei nõustu Bravotexi ja Consultesti 12.10.2023 avaldustes esitatud vastupidise seisukohaga (VI lk 125p ja 133p). Tehingu kehtetuks tunnistamisel lakkab tehing olemast algusest peale (ex tunc). Tühisest tehingust eristab tagasivõidetud tehingut nimetatud osas ainult kohtulahendi vältimatus õigusliku olukorra muutumiseks.
  10. See, et võlausaldaja võib soovida teha oma nõudega tulevikus tasaarvestusi, ei anna võimalust aegunud nõude tunnustamiseks. Kohus ei nõustu Bravotexi 12.10.2023 avalduses esitatud vastupidise seisukohaga. Nõuete tunnustamisega pankrotimenetluses määratakse kindlaks võlausaldajate õigused saada pankrotivarast väljamakseid oma nõuete rahuldamiseks. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest (TsÜS § 142 lg 1) ja aegumine annab pankrotimenetluses aluse võlausaldaja nõude tunnustamisele vastuvaidlemiseks.3 Pankrotimenetlus ei ole suunatud võlausaldaja tasaarvestusvõimaluste tagamisele. Sellega peab tegelema võlausaldaja ise seaduses sätestatud piire (PankrS § 99) arvestades.
  11. Kuna hagejate nõuded jäävad pankrotimenetluses eelnimetatud põhjustel tunnustamata, puudub vajadus teiste kostja poolt esitatud seisukohtade käsitlemiseks. Menetluskulud
  12. Hagejate nõuete vähendamise, hagide rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise tõttu määrab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel hagejate kanda.
  13. Kostja menetluskuluks on lepingulisele esindajale makstud tasu 23 590,5 eurot. Kohaldatud tunnitasumäär on 150 eurot, milles sisaldub käibemaks. Kostja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada (12.10.2023 avalduse p 1 ja 3). Lepingulise esindaja toimingute kohta on kostja esitanud üksikasjaliku nimekirja (sama avalduse p 1). Kohtu arvates on need kulud põhjendatud ja vajalikud. Hagejate kulud õigusabile olid kokku vähemalt 79 277,57 eurot (Bravotexil 18 915,57 eurot [5137,47 eurot tunnitasumääraga 135 eurot käibemaksuta, III lk 71; 1586,25 eurot tunnitasumääraga 135 eurot käibemaksuta, III lk 185p; 12 191,85 eurot tunnitasumääraga 135-185 eurot käibemaksuta, VI lk 128 ja 131]; Consultestil 17 761 eurot [8432,5 eurot tunnitasumääraga 120-132 eurot koos käibemaksuga, III lk 61; 1567,5 eurot tunnitasumääraga 132 eurot koos käibemaksuga, III lk 189; 7761 eurot tunnitasumääraga 132-144 eurot koos käibemaksuga, VI lk 136]; Hexanor Haldusel 13.06.2022.a seisuga 42 601 eurot [29 736 eurot tunnitasumääraga 157,08 eurot käibemaksuta, III lk 65 ja 12 865 eurot tunnitasumääraga 161,82 eurot käibemaksuta, III 3 Vt ka P.Varul jt, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2023, lk
  14. lk 193]). Hagejate õigusabikulud olid kokku seega enam kui kolm korda kostja omadest suuremad olukorras, kus kostja esindaja töö hõlmas kõigi kolme hageja hagile vastu vaidlemist ja vastuhagi asjaajamist, hagejate esindajad aga tegelesid igaüks oma enese nõudega ja vaidlesid ühiselt vastu vastuhagile. Hagejate menetluskulude võrdlus hageja omadega toetab eespool tehtud järeldust kostja menetluskulude põhjendatuse kohta. Kostja menetluskuludele esitas vastuväiteid ainult Bravotex (18.10.2023 avalduse p 17). Bravotex palus arvestada, et tema suhtes on kostja nõudnud edutult menetluskulude tagatist ning et kostja on edutult taotlenud kolmandate isikute kaasamist. Kohus nende vastuväidetega ei nõustu. Hagejate ja kostja menetluskulude eespool kirjeldatud vahekorda arvestades on kostja menetluskulud tervikuna hinnates vajalikud ja põhjendatud. Menetluskulude kindlaksmääramisel kolme hagi ja ühe vastuhagiga neli ja pool aastat läbi mitme kohtuinstantsi kestnud menetluses pole õige hinnata kulude põhjendatust üksikute menetlustoimingute edukuse kaudu. Kostja pole teinud ilmseselgelt alusetuid toiminguid, millega seotud kulusid tuleks eraldi hinnata. Tervikuna hinnates on kostja tegevus menetluses olnud edukas, hagejate oma edutu. Bravotex pole avaldanud, millises konkreetses summas tema arvates on kostja menetluskulu põhjendamatu. Olukorras, kus võistlevas menetluses ei vaevu hageja esitama oma vastuväite rahalise mõju arvestust, ei pea ka kohus õigeks sellega tegeleda. Kohus määrab kostja menetluskulud kindlaks kostja poolt taotletud summas 23 590,5 eurot.
  15. Juhindudes TsMS § 165 lg-st 1, mõistab kohus menetluskulude hüvitise hagejatel kostja kasuks välja võrdsetes osades, igalt hagejalt summas 7 863,5 eurot (23 590,5 / 3).
  16. Hagejalt Hexanor Haldus väljamõistetud menetluskulude hüvitise osana maksab kohus kostjale välja 3000 eurot nimetatud hageja poolt 22.10.2019 Rahandusministreeriumi kontole makstud tagatise arvel (07.09.2019 määrus, I lk 194) ja 2000 eurot nimetatud hageja eest 09.05.2023 Rahandusministeeriumi kontole makstud tagatise arvel (14.04.2023 määrus, V lk 108). Selleks tuleb kostjatel pärast käesoleva otsuse jõustumist teatada kohtule pangakonto andmed.
  17. Hagejalt Consultest väljamõistetud menetluskulude hüvitise osana maksab kohus kostjale välja kostjale välja 3000 eurot nimetatud hageja poolt 19.09.2019 Rahandusministreeriumi kontole makstud tagatise arvel (03.06.2019 määrus, Ia lk 103) ja 2000 eurot nimetatud hageja eest 09.05.2023 Rahandusministeeriumi kontole makstud tagatise arvel (14.04.2023 määrus). Selleks tuleb kostjatel pärast käesoleva otsuse jõustumist teatada kohtule pangakonto andmed.
  18. Kostja taotluse alusel (12.10.2023 avalduse nõudepunkt 2) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tsiviilasja hind
  19. Vastavalt kuni 31.01.2021 kehtinud TsMS § 132 lg 4 p-le 9 on tsiviilasja hind iga nõude tunnustamise hagi osas 3500 eurot. Iga tagasivõitmise nõude hinnaks tuleb TsMS § 125 ja § 132 lg 1 järgi lugeda 3500 eurot, vastuhagi hinnaks kokku seega 10 500 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2024 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 19.10.2023 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendati maakohtu otsuse põhjendusi.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.