← Eesti

1-19-7447/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Kohtu

§ 299lg 1 järgi esitatud süüdistuses võltsitud dokumendi väljaandmises õigeks.

  1. Tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus: 1) jättis E.M. valitud kaitsja kulud KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel E.M. kanda.
  2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 1) lugeda menetluskulude hulka maakohtu menetluses E.M. kaitsjatele makstud tasu 2100 eurot; poolt kokkuleppel 2) jätta maakohtu menetluses menetluskulude hulka arvatud 2100 eurost 700 eurot riigi kanda;
  3. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
  4. Lisaks teha menetluskulusid puudutavalt järgmised otsustused: 1) lugeda menetluskulude hulka apellatsioonimenetluses E.M. kaitsjatele makstud tasu 1593,60 eurot; poolt kokkuleppel 2) jätta eelmises punktis nimetatud summa täielikult riigi kanda. 3) Tasaarvestada riigi nõue E.M. nõudega riigi vastu ja mõista Eesti Vabariigilt E.M. kasuks välja 893 eurot ja 60 senti. See summa kanda E.M. arveldusarvele XXXXXXX. 4) jätta muutmata maakohtu otsus E.M. lt välja mõistetud sundraha osas. 5) Maakohtu otsusega E.M. lt välja mõistetud sundraha (876 eurot) tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Samas näidatud viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  5. E.M. t süüdistatakse selles, et tema ametiisikuna Jõhvi prefektuuri süüteo- ja haldusmenetluses asitõendite ja teiste äravõetud esemete hävitamise komisjoni esimehena pani toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.1 Nimelt teostas
  6. juunil 2018 Jõhvi politseijaoskonna komisjon E.M. juhtimisel Viru Maakohtu
  7. veebruari 2018 otsuses märgitud asitõendite hävitamist. Politsei lattu kriminaalasjas 17244001215 hoiule antud Valgevene 5000-rublast asitõendite laost ei leitud. E.M. lubas hävitamiskomisjoni esimehena selle asukoha välja selgitada.
  8. juunil 2018 andis E.M. Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanemspetsialist M.M. ile teada Valgevene 5000-rublase leidmisest. Ta andis M.M. ile korralduse koostada asitõendi hävitamise akt. Hävituskomisjoni liikmetena tuli sinna märkida E.M. , M.M. ja Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse 2 juhtivuurija M.H. ning et E.M. hävitas kupüüri paberpurustajas Jõhvi politseimaja ruumides
  9. juulil
  10. M.M. järgis E.M. antud korraldusi, uskus tema suulist kinnitust rahakupüüri hävitamise kohta ning koostas E.M. juhiseid järgides asitõendi hävitamise akti nr 1.12.2/1630-1 (kuupäevaga
  11. juunil 2018). Aktis märgitu kohaselt hävitas E.M. asitõendi, 5000-rublase paberipurustajas
  12. juunil 2018 Jõhvis Rahu tn
  13. Selle väite paikapidavust kinnitas E.M. eraldi allkirjaga. Antud akti allkirjasid E.M. ja M.H. digitaalselt
  14. juunil 2018 ja M.M. digitaalselt
  15. juunil
  16. M.H. allkirjastas akti E.M. korraldusel, kes palus M.H. il osaleda komisjonis formaalselt (s.o allkirjastada talle Deltas tööülesandena edastatud dokument, ilma rahakupüüri hävitamise juures viibimata). Samuti ei näinud rahakupüüri ega ka selle hävitamist pealt M.M. Allkirjastatud akt koostati kahes eksemplaris, millest üks edastati
  17. juunil 2018 Viru Maakohtule, kinnitamaks
  18. veebruaril 2018 kohtuotsuse alusel asitõendite hävitamist/ kohtuotsuse täitmist. 1.2
  19. veebruaril 2019 ilmnes, et Viru Maakohtu
  20. veebruari 2018 kohtuotsusega nr 1-181484 hävitamisele määratud Valgevene 5000-rublane rahakupüür asus Ida prefektuuri asitõendite laos tagastamisele kuuluvate asitõendite hulgas ega olnudki hävitatud. Seega sisaldas E.M. korraldusel ja tema juhiste kohaselt koostatud asitõendi hävitamise akt nr 1.12.2/1630-1 valeandmeid rahakupüüri hävitamise asjaolude kohta. 1.3 E.M. , andes korraldused rahakupüüri hävitamise akti koostamiseks ja allkirjastamiseks ning allkirjastades selle akti ka ise komisjoni esimehe ning asitõendi hävitamist vahetult teostanud isikuna, tegutses kuritegu toime pannes teadlikult ja tahtlikult. Ta seadis eesmärgiks valeandmeid sisaldava akti loomise ja võltsitud dokumendi väljaandmise. E.M. oli teadlik, et aktis kajastatud rahakupüüri hävitamine aktis nimetatud ajal ja asjaoludel ei leidnud tegelikult aset. Ühtlasi kasutas E.M. ära tema poolt eksitusse viidud M.M. it ja M.H. i, kes allkirjastasid temaga akti, valitsedes ärakasutatud isikuid teadmisega ning luues oma alluvates sihilikult ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest. Maakohtu otsus
  21. Viru Maakohtu
  22. augusti
  23. a otsusega tunnistati E.M. süüdi KarS § 299 lg 1 järgi. Teda karistati rahalise karistusega 80 päevamäära (4119 eurot). Lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seonduvad küsimused.
  24. Maakohus leidis, et süüdistus on põhjendatud osaliselt. 3.1 Politseiametniku teenistuslehe kohaselt oli süüdistatav Politsei- ja Piirivalveameti 29.09.2014 käskkirja nr 1563P/SIM 116P alusel nimetatud alates 01.10.2014 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhiks. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 27.04.2018 käskkirja nr 1.1-1/44 kohaselt oli E.M. Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonnas nimetatud süüteo- ja haldusmenetluses asitõendite ja teiste äravõetud esemete hävitamise komisjoni esimeheks, komisjoni aseesimees oli K.K. . E.M. oli ametiisik KarS § 288 mõttes. E.M. oli ametiisik, kes täitis talle pandud võimuesindaja ülesandeid. 3.2 Asitõendite hävitamine kohtuasjas nr 1-18-1484 (kriminaalasi nr 17244001215) toimus
  25. juunil 2018 Narvas Tiigi 9a. Selle kohta on
  26. juulil 2018 koostatud asitõendi hävitamise akt nr 1.12-2/1593-
  27. Akti kohaselt lõigati valge kilekott Olerex, tühjad läbipaistvad pakendid, minigrip kilekotid, 359 minigrip kilekotti, paberkott ja karp kirjega pakendikeskus kääridega katki. Digitaalne kaal 3 Digital Scale purustati haamriga. Asitõendi hävitamise akti allkirjastasid digitaalselt E.M. , M.M. ja T.U. . Antud asjas ei ole vaidlust. 3.3 Rahakupüür väärtusega 5000 rubla kuulus Viru Maakohtu
  28. veebruari
  29. a otsuse järgi kriminaalasjas nr 17244001215 samuti hävitamisele. Tunnistaja M.M. i ütluste kohaselt rahakupüüri asitõendite hulgas ei olnud.
  30. juunil 2018 hävitati seega asitõendid, mis saadi. Tagastamisele kuuluvad asitõendid pakiti ja tagastati laohoidjale. Komisjoni esimees lubas välja uurida rahakupüüri asukoha. Tunnistaja T.U. i ütlused on eelnevaga kooskõlas: komisjon pidi hävitama rulli keeratud sularaha, ent seda ei leitud ka hoolikal otsimisel. Kohus järeldas sellest, et
  31. juunil 2018 hävitati kõik teised Viru Maakohtu
  32. veebruari
  33. a otsuses hävitamisele kuuluvad asitõendid, v.a Valgevene 5000-rublane. 3.4 Valgevene 5000-rublane ilmus välja
  34. veebruaril 2019, kui Ida prefektuuri logistikaosakond asus tagastama samas kriminaalasjas tagastamisele kuuluvaid asitõendeid. Raha asus asitõendite hulgas. Tunnistaja A.A. i kinnitusel sai tema dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu ülesande tagastada asitõendid. Lisaks nimekirja kuulunud tagastamisele kuuluvatele asitõenditele, oli seal Valgevene rahakupüür väärtusega 5000 rubla, mis tagastamisele ei kuulunud. Tunnistaja asus uurima, miks hävitamisele kuulunud rahatäht asus asitõendite juures. Tunnistaja pöördus talle varem hävitamisakti saatnud hävitamiskomisjoni liikme M.M. i poole. Viimase ütlused on A.A. i ütlustega kooskõlas:
  35. a veebruaris tuli tema kabinetti A.A. käes rahakott rahakupüüriga. 3.5 Kriminaalasjas nr 17244001215 koostatud
  36. novembri
  37. a vaatlusprotokollist nähtub, et uurija J.K. vaatles ja fotografeeris asitõendid, mh torusse keeratud rahakupüüri Valgevene 5000 rubla. Protokollile lisatud fotol on pildistatud seda mõlemalt poolt. Fotolt on selgelt näha seerianumber EБ8085503 ning vigastus: rebend ülaäärel. Asitõendi üleandmisevastuvõtmise aktist nr 4892J nähtuvalt andis uurija J.K. PPA logistikabüroo Ida majandustalituse vanemspetsialist E.K. ule hoiule järgmised esemed: tumepruuni värvi rahakott kunstnahast, sees oli elamisloa kaart (PB 0088330), Swedbank maksekaart I.B. i nimele, OnOff kliendikaart, OÜ narinamööbel maksekviitung, torusse keeratud rahakupüür väärtusega 5000 rubla, valget värvi kilekott Olerex logoga, mille sees oli digitaalne kaal nimetusega Digital Scale ja läbipaistvad pakendid suurusega 4 x 6 cm koguses 9 tk ja mahutavusega 100 tk, ühes pakendis on 18 minigrip kotikest, teises pakendis on 38 minigrip kotikest, kolmandas pakendis on 100 minigrip kotikest, kinnine karp ribakoodiga ning kirjega www.pakendikeskus.ee suurusega 14 x 9 x 9,
  38. 3.6 Asjaolu, et muude asitõendite hulgas oli hoiustatud rahakupüür väärtusega 5000 rubla, tõendab ka M.M. i
  39. veebruari 2019 ettekandele lisatud väljavõte logistikabüroo tabelist, mille kohaselt on
  40. novembril 2017 nr 4892 all J.K. u poolt üle antud ja E.K. u poolt vastu võetud kriminaalasjas nr 17244001215 rahakott ja rahakupüür väärtusega 5000 rubla. Samal väljavõttel on ka näha märge Narvas
  41. jaanuaril
  42. Samuti nähtub Politsei- ja Piirivalveameti logistikabüroo Ida majandustalituse juhi J.P. 03.01.2020 vastuse nr 2.13/36240-2 lisadest, et Jõhvis asunud asitõenditest anti 10.01.2018 üle Narva asitõendite lattu muuhulgas nr 4892 all 27.11.2017 J.K. u poolt kriminaalasjas nr 17244001215 rahakott ja rahakupüür väärtusega 5000 rubla ning Narvas on need esemed ka allkirjaga vastu võetud ja ladustatud. 4
  43. juuni
  44. a üleandmise – vastuvõtmise aktist nähtub, et kriminaalasjas nr 17244001215 tagastati lattu rahakott, elamisloakaart, Swedbanki kaart, OnOff kliendikaart, OÜ Marinamööbel maksekviitung, mobiiltelefon Nokia (IMEI

(1)xxxxxxx, IMEI
(2)xxxxxxx), mobiiltelefon One Plus 5 (IMEI xxxxxxx) sees olev SIM-kaart ja tahvelarvuti Sony. Rahakupüüri väärtusega 5000 rubla tagastatavate esemete nimekirjas ei olnud. 3.7 Tunnistaja J.K. u kinnitusel koostas tema
  1. novembri
  2. a asitõendi vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fotod. Asitõendid edastas ta lattu hoiule. 5000-rublane oli keeratud lühemat pidi rulli. Pildistamise ajaks keeras ta selle lahti. Peale pildistamist pakendas ta taas rulli keerdunud rahakupüüri väiksemasse pakendisse ja selle omakorda suuremasse pakendisse koos teiste asitõenditega. Kuna ta töötab ühes kabinetis koos M.H. iga, siis nägi ka viimane pealt asitõendite vaatlust ja pakendamist. Tunnistaja M.H. i ütlusest nähtub, et ta töötas ühes kabinetis J.K. uga. Ta teadis ka kaotsiläinud rahakupüürist. Tunnistaja oli valveuurijana teinud asjas esmased menetlustoimingud ja võttis esemed sündmuskohalt kaasa. Hiljem andis ta need üle uurija J.K. ule, kelle menetluses asi oli. Tunnistaja nägi, kuidas J.K. tegi asitõendi vaatluse, ent pakendamise juures ta ei olnud. Ta ei viibinud ka juures, kui J.K. asitõendid lattu hoiule andis. Samas kinnitas tunnistaja, et J.K. ul oli kõik korralikult vormistatud. 3.8
  3. märtsi 2019 asitõendi vaatlusprotokollist kriminaalasjas nr 19210000017 nähtub, et vaadeldi
  4. märtsi 2019 tunnistaja A.A. i ülekuulamisel ära võetud Valgevene rahakupüüri väärtusega 5000 rubla seerianumbriga EБ
  5. Samast vaatlusprotokollist nähtub, et rahakupüür pakendati paberümbrikusse ja lisati kriminaalasja materjalide juurde. Ümbrik avati istungil ja menetlusosalised said sellega tutvuda. Maakohus kõrvutas kupüüri kahes vaatlusprotokollis asuva fotodega ning tuvastas, et tegemist on Valgevene 5000-rublase rahatähega, mille ülaservas on rebend. 3.9 Viru Maakohtu istungil avati paberümbrik ning menetlusosalistel oli võimalik Valgevene rahakupüüri väärtusega 5000 rubla näha. Maakohus tutvus selle rahakupüüriga ning kõrvutas seda kahes asitõendite vaatlusprotokollis asuva fotoga. Maakohus tuvastas, et tegemist on Valgevene rahakupüüriga väärtusega 5000 rubla (seerianumbriga EБ8085503) ning selle ülaservas on selgelt nähtav rebend. Sama seerianumber ja vigastus samal kohal on selgesti eristatavad ka
  6. novembri 2017 asitõendi vaatlusprotokolli lisa fotol ning seerianumber asitõendi
  7. märtsi 2019 vaatlusprotokollis fotol. Kohus leidis, et tegemist on sama kupüüriga, mis tunnistati asitõendiks asjas nr 17244001215, anti hoiule ning oli määratud Viru Maakohtu
  8. veebruari 2018 kohtuotsuse alusel kohtuasjas nr 1-181484 hävitamisele. Eluliselt ei ole usutav, et raharingluses oli kaks sama nimiväärtuse ja seerianumbriga rahatähte, millel on samas kohas samasugune rebend. Kaitsja kahtles, kas tegemist on sama rahakupüüriga, mis figureeris kriminaalasjas. Maakohus asus seisukohale, et tegemist on siiski rahakupüüriga, mis oli tunnistatud asitõendiks kriminaalasjas nr 17244001215 ning mis seisuga veebruar 2019 oli endiselt alles. 3.10 Asitõendi hävitamise akti nr 1.12-2/1630-1 kohaselt hävitati Valgevene 5000-rublane
  9. juunil 2018 paberipurustajas. Akti allkirjastasid digitaalselt süüdistatav, M.M. ja M.H. . Tunnistaja M.M. selgitas akti tekkelugu järgmiselt. Mõni aeg peale seda, kui
  10. juunil 2018 jäi rahakupüür kadunuks, andis süüdistatav talle korralduse teha akt ning panna sinna E.M. , M.H. i ning M.M. i nimed. Asitõendi hävitamise aktide koostamine oli tunnistaja ülesanne ning E.M. ülemusena võis talle sellekohaseid ülesandeid anda. M.M. koostaski
  11. juunil 2018 vastava akti, mis allkirjastati Deltas. Ise tunnistaja rahakupüüri peenestamise juures ei viibinud. Ka tunnistaja M.H. ei viibinud peenestamise juures ja allkirjastas akti vaid süüdistatava korraldusel. Mis asjaoludel ja kuidas rahakupüür üles leiti, tunnistaja ei tea. Talle piisas ülemuse 5 korraldusest akt allkirjastada. Varem ega hiljem ei ole ta asitõendite hävitamise ja selle komisjoniga seotud olnud. Süüdistatav seletas, et peenestas rahakupüüri üksinda ja andis M.M. rile korralduse akti koostamiseks. Ta möönis, et ei oleks tohtinud üksinda asitõendit hävitada. 3.11 Tõendite vahel puudub kooskõla selles, millistel asjaoludel ja kelle käest sai E.M. kadunud Valgevene rahakupüüri väärtusega 5000 rubla. E.M. selgituste kohaselt andis selle talle Jõhvi politseiosakonna juht K.K. , kes jooksis ühel päeval tema kabinetist läbi ja teavitas kadunud rahatähest. Tunnistaja K.K. kinnitas töötamist kuni
  12. a septembrini Jõhvi politseiosakonna juhina. Tulenevalt ametikohast ei olnud ta kordagi seotud asitõendite hävitamise komisjoni tööga. Erinevatesse kriminaalasjadesse ta juhina ei sekkunud ega süvenenud, asitõendite kadumaminemisest teda ei teavitatud. Tunnistaja kinnitas veendunult, et tema rahakupüüri süüdistavale üle ei andnud. 3.12 Maakohus leidis, et
  13. juuni
  14. a asitõendi hävitamise akt nr 1.12-2/1630-1 on dokument, mis tõendas konkreetset tegevust ja tulemust – s.o 5000-rublase rahatähe hävitamist paberpurustajas. 3.13 Kohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et ainult süüdistatava allkirja kandev paber ei olnud dokument ning muutus selleks alles siis, kui selle olid allkirjastanud kõik kolm komisjoni liiget. Maakohus märkis, et ükski menetlusosaline ei ole vaidlustanud, et
  15. juuni
  16. a asitõendi hävitamise akt nr 1.12-2/1630-1 koostas reaalselt ja tehniliselt küll M.M. , sest see kuulus tema tööülesannete hulka, samas andis korralduse selle koostamiseks süüdistatav M.M. i ülemusena. Samuti ei viibinud teised kaks komisjoni liiget tegelikkuses hävitamise juures, ega saa kinnitada seda. Komisjoni teised kaks liiget allkirjastasid akti tööülesande voona tulenevalt süüdistatava, s.o. ülemuse korralduse alusel. Digitaalallkirjade lehelt nähtub üheselt, et selle akti on esimesena
  17. juunil 2018 kell 11.39.12 allkirjastanud süüdistatav. Allkirjastades akti, mille sisu ei vasta tegelikkusele ja on võltsitud, on süüteokoosseis ametialases võltsimises täidetud. Antud juhul on KarS § 299 lg 1 sätestatud ametialase võltsimise koosseisuks dokumenti selliste andmete kandmine, mis ei ole sisult õiged. Nimetatud on akt selle koostajate andmetel koostatud selle kohta, et kooskõlas KrMS § 126 ja Vabariigi Valitsuse 30.07.2004 määruse nr 263 § 11 nõuetega hävitati Viru Maakohtu
  18. veebruari 2018 kohtuotsuse nr 1-18-1484 (kriminaalasja nr 17244001215) alusel asitõend rahakupüür 5000 rubla paberipurustajas peenestamise teel. Hävitamine toimus
  19. juunil 2018 Rahu 38 Jõhvi. Maakohus leiab, et Asitõendi hävitamise akti kantud faktiväited rahakupüüri hävitamise kohta
  20. juunil 2018 ei ole tõesed. 3.14 Maakohtu istungil selgitati välja Valgevene rahakupüüriga tehtud ja seonduvad menetlustoimingud alates selle sündmuskohalt kaasavõtmisest kuni asitõendina lattu hoiule andmisest ja edasi alates selle avastamisest
  21. veebruaril
  22. Kus konkreetselt asus rahakupüür alates
  23. juunist 2018 kuni selle leidmiseni asitõendite hulgast
  24. veebruaril 2019, ei ole tuvastastatav. See ei ole süüteokoosseisu aspektist ka määrava tähtsusega, sest tõendamisesemeks on valede andmete kandmine dokumenti. Süüteokoosseis – dokumendi võltsimine ametiisiku poolt on tõendatud. Süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega, kuna teadis, et asitõendi hävitamise akti kantud faktid ei vasta tegelikkusele. 3.15 Vastavalt süüdistusakti kirjeldusele süüdistatakse E.M. t ka võltsitud dokumendi väljaandmises. Kohus nõustus kaitsjaga, et materjalidest ei nähtu, millist konkreetset tegevust peab prokuratuur võltsitud dokumendi väljaandmiseks. Selle kohta ei ole esitatud ühtki tõendit. Vastupidi – tunnistaja M.M. i ütluste kohaselt edastas tema asitõendi hävitamise akti maakohtule, sest see kuulus tema tööülesannete hulka. Mingit korraldust ta selleks 6 süüdistatavalt ei saanud. Seega puuduvad igasugused väljaandmises. tõendid võltsitud dokumendi 3.16 Ringkonnaprokuröri väiteid millal sai süüdistuse poolele teatavaks K.K. u seos kadunud rahakupüüriga ja kuidas on tunnistajat kui politseijaoskonna juhti on iseloomustatud ning tema tegevusetus seoses kadunud asitõenditega, ei ole määrava tähtsusega. Kohus ei nõustunud kaitsjaga K.K. u ütluste ebausaldusväärsuses, sest millegagi tõendatud need ei ole. K.K. u ütluste ümberlükkamiseks ei ole kaitsja esitanud ühtegi tõendit, tunnistajat hoiatati enne ütluste andmist valeütluste andmise ning nende tagajärgede eest. 3.17 Lisaks isikulistele ja dokumentaalsetele tõenditele ning asitõendile uuris maakohus kohtuistungil ka kõiki teisi dokumentaalseid tõendeid. 3.18 KarS § 299 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. E.M. teos puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. E.M. süü suuruse hindamisel arvestas kohus ringkonnaprokuröri kohtukõne argumente nendega nõustudes. Pannes toime kuriteo, kahjustas E. Mittika ilmselgelt riigi ja politsei mainet. Maakohtule jäi arusaamatuks toimepandud kuriteo motiiv, sest kedagi ei karistatud
  25. a Ida prefektuuris selle eest, kui mõni asitõend kadunuks osutus. Kui üks hävitamisele kuuluv asitõend puudus ja seda ei leitud, ei koostatud mingit dokumenti selle mitteleidmise kohta ja politseijaoskonna juhti ei teavitatud 3.19 Maakohus hindas süüdistatava süü suuruse kindlaksmääramisel eelkõige järgmisi asjaolusid: tegemist oli ennetus- ja menetlustalituse juhi poolt dokumendi võltsimisega; selle dokumendi koostamine ei toonud kaasa olulisi tagajärgi; käesoleval ajal on süüdistataval endiselt kokkupuude ametlike dokumentidega; tegemist on varem väärteo- ja kriminaalkorras karistamata isikuga; kuriteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui 2 aastat; andmed uute õigusrikkumiste toimepanemise kohta süüdistatava poolt puuduvad; süüdistatav ei tööta enam Politsei- ja Piirivalveametis. Uute kuritegude risk on madal ning E.M. süü suurus alla keskmise. Põhjendatud on mõista süüdistatavale karistuseks rahaline karistus. Süüdistatav töötab ja tema majanduslik seisund on välja kujunenud ning piisavalt kindel. Süüdistatava karistamise rahalise karistusega mõjutab ilmselgelt tema elu olukorda ning piirab võimalusi. Maakohus arvestas rahalise karistuse määramisel süüdistuse mahu vähenemisega, kuid ka välja toodud positiivsete asjaoludega. Apellatsioon
  26. Otsuse vaidlustas E.M. kaitsja. Ta palub tühistada Viru Maakohtu
  27. augusti 2020 otsuse E.M. süüditunnistamises KarS § 299 lg 1 järgi (ametiisiku poolt dokumendi võltsimine). Uue otsusega mõista E.M. kõigis talle inkrimineeritud kuritegudes õigeks. Välja mõista Eesti Vabariigilt E.M. kasuks maa- ja ringkonnakohtus valitud kaitsjale osutatud õigusabi eest makstud tasu. Alternatiivselt palub kaitsja tühistada maakohtu otsuse E.M. le mõistetud karistuse osas ja mõista talle kergem karistus. Lisaks veel alternatiivselt s.o. juhul kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse E.M. süüditunnistamise osas muutmata, palutakse mõista välja maakohtus E.M. poolt kantud kaitsjatasu, summas 1100 eurot, s.o. süüdistuse selle osa, milles E.M. õigeks mõisteti menetlemise kulu. 4.1 Maakohus tuvastas, et E.M. ei ole võltsitud dokumendid väljaandmises süüdi. Kohtuotsuse resolutiivosas see ei kajastu, ehkki selline nõue tuleneb KrMS § 314 p-st 7
  28. See viga tuleb ringkonnakohtul parandada olenemata apellatsioonimenetluse lõpptulemusest. 4.2 Maakohtu otsustus jätta taotlus kaitsjatasu 2100 euro väljamõistmises rahuldamata, ei ole seaduslik, sest õigeksmõistva otsuse korral hüvitab menetluskulud riik (KrMS § 181 lg 1). Osalise õigeksmõistmise korral jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Selle osa peab kohus tuvastama hinnanguliselt (vt Riigikohtu otsuse p 25 kohtuasjas nr 1-187408). Kaitsja hinnangul moodustavad need kulud vähemalt poole (e 1100 eurot). 4.3 Kohtulik uurimine oli puudulik ja ühekülgne. Kohtuotsuse tegemisel võeti arvesse tunnistaja A.A. i ütlused, mille kohaselt leidis ta rahakupüüri asitõendite hulgas olnud rahakotist. Seega ei saanud E.M. seda (ja ka ühtki teist rahakupüüri
  29. juunil 2018) hävitada. Maakohus ei arvestanud tunnistaja J.K. u ütlustega, kes väitis veendunult, et ei pannud kupüüri rahakotti, vaid pakendas selle eraldi, sulgedes kogu asitõendite pakendi turvaliselt. Ta kinnitas, et rahakupüür oli kõvasti rulli keeratud. A.A. i väidetavalt leitud ja materjalide juures oleval kupüüril J.K. u poolt kirjeldatud välimist ei olnud. 4.4 Maakohus asus seisukohale, et 5000-rublase Valgevene rahakupüüri näol on tegemist sama rahakupüüriga, mis oli tunnistatud asitõendiks kriminaalasjas nr 17244001215, antud üle hoiule lattu ning Viru Maakohtu
  30. veebruari 2018 kohtuotsuse alusel kohtuasjas nr 118-1484 määratud kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Kaitsja arvates ei ole välistatud, et E.M. hävitas teise seerianumbriga rahatähe, olles samas veendunud, et hävitab kriminaalasjas nr 1-18-1484 figureerinud rahatähe. E.M. le ei olnud teada kriminaalasjas nr 1-18-1484 olnud rahatähe seerianumber. 4.5 Kaitsja arvates on rahatähe väljailmumise asjaoludel suur tähtsus. Kui see ilmus välja tunnistaja A.A. i kirjeldatud viisil, tekitab kahtlust, miks keegi asitõendeid hävitanud isikutest seda hävitamise päeval ei leidnud (veelgi enam rahakotist). Kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kummaline on kaitsetaktikat (K.K. ) pidada lakooniliselt ennastõigustavaks. E.M. l puudub igasugune motiiv valetada, et ta sai kupüüri K.K. u käest ning hävitas selle. K.K. ul aga on põhjust eitada rahatähe „leidmist“ ja E.M. le toomist. Nimelt oli kriminaalasja nr 1-18-1484 menetlejaks tema abikaasa J.K. . Kuuldes hävitamiskomisjonii liikmetelt, et rahatähte asitõendite hulgas ei olnud, üritas ta säästa/kaitsta oma abikaasat distsiplinaarvastutuse vms eest (sest J.K. oli ju asitõendite kokkupanija ja nende lattu üleandja). Kaitsja üritas oma seisukohti K.K. u võimaliku isikuliku huvi osas ka põhjendada, ent maakohus seda ei kontrollinud ja jättis tähelepanuta. Kohtuotsust peab kohus põhjendama ning selgitama, miks mingisugune versioon ei päde ja/või on millegiga ümberlükatud. Praegusel juhul ei ole kohus seda teinud ning rikkus seega KrMS § 312 p-te 1,
  31. 4.6 E.M. l puudub teo toimepanemiseks motiiv. Teda ei oleks saanud karistada näiteks selle eest, kui rahakupüür oleks hiljem välja tulnud. 4.7 Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine seisneb selles, et maakohus pole tõendite hindamisel täitnud kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet, milline on käsitletav rikkumisena kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 7 ja p 8 mõttes. 8 4.8 Maakohus on otsuse tegemisel tuginenud ebausaldusväärsetele ja vastuolulistele tõenditele. Kogutud tõendid ei võimalda esitada ühtki eluliselt usutavat mõistlikku põhjendust, miks peaks E.M. välja mõtlema K.K. uga seonduva. Tal puudus motiiv süüteo toimepanemiseks ning süüditunnistamisega rikuti jämedalt süütuse presumptsiooni nõuet. Tunnistaja A.A. i ja K.K. u ütlustele suurema tõendusliku jõu omistamine teiste tunnistajate ütlustele (nt J.K. , kes kirjeldas rahatähte ja seda kuidas ta selle pakendas; tunnistaja M.M. i ja T.U. i ütlustele, kes kinnitasid, et rahatähte asitõendite hulgas polnud) on vastuolus KrMS § 61 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetluse üldpõhimõttega, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. 4.9 Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud KarS § 299 lg-t 1 (dokumendi võltsimine). E.M. le süüks pandud tegu eeldab tahtlust kõikide teo objektiivsete tunnuste suhtes. Kuna E.M. hävitas kupüüri, mille talle oli andnud otsene ülemus K.K. ja allkirjastas hiljem selle teadmisega vastavad dokumendid, pole võimalik väita, et tal olnuks tahtlus panna toime dokumendi võltsimine. E.M. l puudus igasugune teadmine, milline pidi olema hävitamisele kuulunud rahakupüüri seerianumber, mistõttu lähtus ta temale teadaolevatest andmetest. Ta teadis vaid, et kupüür peab olema tugevasti rulli keeratud, mida K.K. u poolt üle antud kupüür ka oli. Mingil juhul ei saa väita, et E.M. teadlikult aktile allkirja ja seega n-ö valekinnituse andis. Tema ainsaks veaks oli mitte kutsuda rahatähe hävitamise juurde teisi liikmeid. Selline rikkumine oleks võibolla karistatav distsiplinaarkorras. 4.10 Ametiisiku poolt dokumendi võltsimine on väga konkreetne ja muudest tegevustest eristatav tegevus – selleks peaks süüdistatav kaitsja meelest iseseisvalt koostama dokumendi, kuhu ta on teadlikult/tahtlikult kandnud ebaõiged andmed ning seejärel selle dokumendi allkirjastama. Korralduste andmist rahakupüüri hävitamise akti koostamiseks ei saa kaitsja arvates pidada võltsimiseks KarS § 299 lg 1 mõttes. 4.11 Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud ja märkinud, et väga olulised on järgmised asjaolud: korralduse antud akti koostamiseks koos sinna lisatavate komisjoni liikmete nimedega andis M.M. ile süüdistatav, kes oli tema ülemus; komisjoni teised kaks liiget tegelikkuses hävitamise juures ei viibinud ja seda seega kinnitada ei saa; komisjoni teised kaks liiget allkirjastasid akti tööülesande voona tulenevalt süüdistatava, s.o. ülemuse korralduse alusel. 4.12 Ükskõik mis dokument saab n.ö. õigustloovaks alles siis, kui selle on allkirjastanud isik ja/või isikud, kelle allkirja vastavale dokumendile mingi korra ja/või õigusakti alusel nõutakse. Antud juhul ei piisanuks E.M. allkirjast selleks, et see akt n.ö. õigustloovaks muutuks – selle pidid allkirjastama veel kaks ametnikku ja alles seejärel muutus see n.ö. õigustloovaks. E.M. poolt allkirja panemine M.M. i poolt koostatud dokumendile/aktile (isegi kui selles sisaldunud andmed polekski olnud õiged), ei anna välja KarS § 299 lg 1 koosseisu, kuna tegemist poleks dokumendiga antud sätte mõistes ja E.M. ei saaks sellisel juhul seda ainuisikuliselt võltsida. Teadaolevalt E.M. allkirjastas akti esimesena ja edaspidised toimingud tehti M.H. i ja M.M. i poolt programmis Delta (M.M. kinnitas seda kohtus ütluseid andes). 4.13 E.M. le mõistetud karistus on liiga range, selle suurust ei ole piisvalt põhjendatud. E.M. süüditunnistamisel ei peaks talle määratav rahaline karistus ületama rahalise karistuse alammäära (30 päevamäära). 9 4.14 Kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse E.M. süüditunnistamise osas muutmata, palutakse mõista välja maakohtus E.M. poolt kantud kaitsjatasu 1100 eurot, so õigeks mõistetud süüdistuse osaga seotud menetluskulu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  32. Ringkonnakohtu istungil jäid kohtumenetluse pooled oma põhiseisukohtade juurde. E.M. toetas kaitsja apellatsiooni. Prokuratuuri esindaja hinnangul on maakohtu otsus lõpptulemuses õige. E.M. on põhjendatult süüdi mõistetud ning tema õigeksmõistmist kaebeväited ei tingi. Samuti ei olnud prokuratuuri esindaja nõus kaebajaga selles, et E.M. le mõistetud karistus on liiga range. Osaliselt nõustus prokurör sellega, et maakohus pidanuks osaliselt hüvitama süüdistatavale tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu, sest ta mõisteti osas süüdistuses õigeks. Prokurör pidas põhjendatuks hüvitada süüdistatavale kolmandiku maakohtus kantud menetluskuludest.
  33. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium kuulas ära menetlusosaliste seisukohad ning jõudis kogutud tõendeid kontrollides veendumusele, et E.M. on maakohtu poolt põhjendatult süüdi tunnistatud. Sellest järeldub, et ringkonnakohus E.M. t õigeks ei mõista. Alljärgnevalt toob ringkonnakohus omapoolsed seisukohad apellatsiooni põhiväidetele, seejuures osaliselt korrates maakohtu seisukohti.
  34. Apellatsiooni põhiväide on see, et E.M. on põhjendamatult süüdi tunnistatud KarS § 299 lg 1 järgi. Kaebaja arvates oli kohtulik uurimine ühekülgne ja puudulik. Kohus rikkus KrMS § 339 lg 1 p 7,8 nõudeid. Otsuse tegemisel tugines kohus ebausaldusväärsetele ja vastuolulistele tõenditele. 7.1 Sissejuhatavalt märgib kohtukolleegium, et kaebeväide sellest, et kohtulik uurimine oli maakohtus ühekülgne ja puudulik, ei ole õige. Kaebusest ei selgu, millised tõendid jäeti kohtuliku uurimise käigus uurimata või uuriti puudulikult. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus apellant ei ole nõus tõendite hindamisega ning soovib apellatsioonikohtult nende ümberhindamist. KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatud olulist menetlusõiguslikku minetust pole alust samuti maakohtule ette heita. Kohtuotsus on põhjendatud. Asjaolu, et kaebaja ei ole nõus kohtu põhjendustega, ei tähenda põhjenduste puudumist eelviidatud sätte mõttes. 7.2 E.M. t süüdistati dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi väljaandmises. Võltsitud dokumendi väljaandmises maakohus E.M. l süüd ei näinud. Seda teemat käsitleb kohtukolleegium veel hiljem allpool. 7.3 Kõigepealt toob kohtukolleegium välja asjaolud, milles puudub vaidlus. E.M. töötas alates 01.10.2014 kuni 06.03.2019 Politsei-ja piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse juhi ametikohal. E.M. on ametiisik KarS § 288 lg 1 tähenduses. Politsei-ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga oli moodustatud ametis süüteo-ja haldusmenetluses asitõendite ja teiste äravõetud esemete hävitamise komisjonid. Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonnas oli sellise komisjoni esemeheks määratud E.M. . 05.06.2018 teostas E.M. juhitav komisjon asitõendite hävitamist, mille käigus ei leitud politsei asitõendite laost kriminaalasja nr 17244001215 raames lattu hoiule antud ja Viru Maakohtu 27.02.2018 kohtuotsusega nr 1-18-1484 hävitamisele määratud Valgevene 5000- rublast kupüüri. E.M. lubas kadunud kupüüri asukoha välja selgitada. 19.06.2018 teatas E.M. politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse vanemspetsialistile M.M. elile, et kadunud kupüür on leitud ning andis korralduse koostada kupüüri hävitamise akt. Aktile tuli kanda 10 komisjoni liikmetena E.M. , M.M. el ja juhtivuurija M.H. . E.M. selgitas M.M. elile, et kupüüri hävitas ta Jõhvi politseimaja ruumides 19.06.2018 paberipurustajas peenestamise teel. M.M. el koostas E.M. juhtiste alusel asitõendi hävitamise akti nr 1.12.2/1630-1 kuupäevaga 19.06.
  35. Akti allkirjastasid digitaalselt E.M. ja M.H. 20.06.2018 ning M.M. el 21.06.
  36. M.M. el ja M.H. kupüüri hävitamise juures ei viibinud. 12.09.2019 ilmnes, et hävitamisele määratud Valgevene 5000-rublane kupüür asus Ida Prefektuuri asitõendite laos tagastamisele kuuluvate asitõendite hulgas. 7.4 Apellatsioonis märgib kaitsja, et otsuse tegemisel võttis kohus arvesse tunnistaja A.A. i ütlused, mille kohaselt olevat tunnistaja kupüüri leidnud asitõendite hulgas olnud rahakotist. Samas pole kohus arvestanud tunnistaja J.K. u ütlusetega, mille kohaselt oli ta veendunud, et ei pannud kupüüri rahakotti, vaid pakendas eraldi, sulgedes kogu asitõendite pakendi turvaliselt. J.K. u ütluste kohaselt oli kupüür kõvasti rulli keeratud - väidetavalt leitud kupüüril puudub kirjeldatud välimus. 7.5 Maakohus tegi kindlaks, ning selles pole vaidlust, et kriminaalasjas nr 17244001215 oli menetlejaks uurija J.K. , kes selgitas maakohtu istungil eelviidatud kriminaalasja raames sündmuskohalt leitud ja asitõenditena ära võetud esemete suhtes (sh Valgevene 5000-rublane kupüür ja rahakott) läbi viidud menetlustoimingute sisu, nende pakendamist ja PPA asitõendite lattu andmist. Vastavad dokumentaalsed tõendid on samuti antud kriminaalasjas tõenditeks (03.11.2017 asitõendi vaatlusprotokoll kriminaalasjas nr 17244001215 koos fototabelitega, mille koostajaks oli uurija J.K. ja mille kohaselt vaadeldi muuhulgas torusse keeratud kupüüri Valgevene 5000 rubla, 07.11.2017 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 4893J, 28.11.2017 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 4939J, 18.01.2018 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 4982J). 7.6 Tunnistaja A.A. selgitas, millistel asjaoludel ja kust ta leidis Valgevene 5000-rublase kupüüri veebruaris
  37. Lühidalt öeldes tegeles tunnistaja kohtuotsuse alusel tagastamisele kuuluvate esemetega, mis olid hoiustatud Narva laos. Muuhulgas tuli isikule tagastada rahakott, mis oli pakendatud. Tunnistaja avas pakendi ja rahakoti läbivaatamise käigus leidis ta sellest Valgevene 5000-rublase kupüüri. Pöördunud M.M. eli poole, selgus, et nimetatud rahatäht pidi vastavalt aktile olema hävitatud. 7.7 Kohtukolleegiumil pole põhjust kritiseerida tunnistaja A.A. i ütlusi. Nendes mingeid kahtlusi-küsitavuse ei ole. Tunnistaja J.K. selgitas, et kriminaalasja uurimise käigus ta vaatles ja pildistas asitõendina ära võetud Valgevene 5000-rublast kupüüri, mis oli rulli keeratud. Vaatlemiseks pani ta rahatähe sirgu, pani sellele joonlaua. Kõik asitõendid sai korrektselt pakendatud ja asitõendite lattu üle antud. A.A. tuli 2019 a veebruaris tema kabinetti, tema käes oli rahakott. A.A. avas selle ja näitas selle vahel olevat kupüüri. Kupüüri välja ei võetud. 7.8 Kohtukolleegiumi hinnangul pole põhjust mitte usaldada ka tunnistaja J.K. u ütlusi. Samas tuleb möönda, et selgusetuks jääb asjaolu, kuidas sai J.K. u poolt teiste asitõenditega koos lattu antud üks asitõend – Valgevene 5000-rublane kupüür, mis J.K. u mäletamist mööda oli rullis, asuda asitõendite pakendis oleva teise asitõendi - rahakoti vahel pooleks murtuna. Nimetatud asjaolu on tõstatanudki kaitsepoolse kahtluse, kas tegemist on ühe ja sama Valgevene 5000rublase kupüüriga. 7.9 Maakohus tuvastas, et veebruaris 2019 tunnistaja A.A. i poolt rahakoti vahelt avastatud ning kriminaalasjas nr 17244001215 asitõendiks tunnistatud ja uurija J.K. u poolt koos teiste 11 kriminaalasjas olevate asitõenditega lattu antud Valgevene 5000-rublane kupüür on sama. Kontrollinud vastavaid tõendeid, on ka kohtukolleegium maakohtuga samal seisukohal. 7.10 04.03.2019 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi kriminaalasjas nr 19210000017 tunnistaja A.A. i ülekuulamisel 01.03.2019 ära võetud Valgevene 5000-rublast kupüüri seerianumbriga EБ
  38. Sama kupüüri vaatles maakohus kohtuistungil ning nimetatud rahatähtega tutvus ka kohtukolleegium kohtuotsuse tegemisel. Maakohus tuvastas, et eelviidatud seerianumbriga Valgevene 5000-rublasel rahatähel on ülaservas nähtav rebend. 03.11.2017 asitõendi vaatlusprotkolli lisas oleval fotol on nähtav sama väärtusega Valgevene rahatähel sama seerianumber ning samal kohal samasugune vigastus. 7.11 Osundatud eritunnuste alusel (sama riigi sama väärtusega kupüür, sama seerianumber ning sarnane vigastus/kahjustus samas asukohas) tuvastas maakohus, et käesolevas kriminaalasjas olev Valgevene 5000-rublane kupüür on sama, mis tunnistati asitõendiks kriminaalasjas nr 17244001215, mis anti hoiule asitõendite lattu ning mis Viru Maakohtu 27.02.2018 kohtuotsusega oli kohtuasjas nr 1-18-1484 määratud otsuse jõustumisel hävitamisele. Apellatsioonikohus on maakohtuga sama meelt. Kohtukolleegium kontrollis, kas maakohtu eeltoodud järelduseks on alust või esinevad mingid kahtlused. Vaadeldes käesoleva kriminaalasja juurde lisatud Valgevene 5000-rublast kupüüri saab maakohtu järeldusega nõustuda. Sama ei ole mitte ainult kupüüri väärtus ning riik, kelle valuutaga on tegemist, vaid sama on seerianumber ning samasugune on nähtav kahjustus/rebend kupüüri ülaservas. Ka apellatsioonikohus peab äärmiselt vähetõenäoliseks, et samasuguste eritunnustega kupüüre võib olla mitu. 7.12 Nagu eelnevalt sai märgitud, on üheks süüdistust ümber lükkavaks argumendiks asjaolu, et uurija J.K. u poolt teiste asitõendite hulgas lattu antud Valgevene 5000-rublane kupüür oli rulli keeratud. See kupüür, mille leidis veebruaris 2019 A.A. , oli aga pooleks murtuna rahakoti vahel. Kohtukolleegium märkis juba eelpool, et kuigi tunnistajate A.A. i ja J.K. u ütlustes pole põhjust kahelda, võib siiski märkida, et täpselt ei olegi selgunud, millisel viisil oli vaidlusalune kupüür asitõendite pakki pandud - kas rullis või veidi sirgeks tõmmatuna (kupüüri pildistamiseks ja vaatlemiseks tõmmati kupüür sirgeks). Samas nimetatud asjaolu ei lükka kohtukolleegiumi hinnangul ümber seda, et kriminaalasjas nr 17244001215 asitõendiks tunnistatud, asitõendite lattu hoiule antud ning Viru Maakohtu 27.02.2018 kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-18-1484 otsuse jõustumisel hävitamisele määratud Valgevene 5000-rublase kupüüri näol on tegemist sama kupüüriga, mis asub käesoleva kriminaalasja juures. 7.13 Asitõendi hävitamise aktist nr 1.12-2/1593-1 nähtub, et Viru Maakohtu 27.02.2018 otsuse nr 1-18-1484 (kriminaalasi nr 17244001215) alusel hävitati asitõend – raha kupüür 5000 rubla paberipurustajas peenestamise teel 19.06.2018 Rahu 38, Jõhvi. Asitõendi hävitamise teostas Jõhvi politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse juht E.M. . Allkirjastasid selle akti komisjoni liikmed E.M. , M.M. el ja M.H. digitaalselt (2 kd, lk 49-51). 7.14 Siinkohal puudub vajadus korrata tunnistajate M.M. eli ja M.H. i ütluseid selle kohta, millistel asjaoludel eelnimetatud hävitamise akt koostati ning allkirjastati. Mõlema tunnistaja ütlused on põhjalikult välja toodud maakohtu otsuses ning nende poolt kirjeldatud asjaolud pole ka vaidluse all. (vt maakohtu otsuse 13jj). 7.15 E.M. selgitas, et ühel päeval jooksis tema kabinetist läbi tema otsene ülemus Jõhvi politseijaoskonna juht K.K. , kes andis talle Valgevene 5000-rublase kupüüri ning lühidalt ütles, et tegemist on nimelt sama, seni kadunud olnud asitõendiga. E.M. ütluste kohaselt hävitas ta 12 seni kadunud kupüüri tõepoolest üksinda. Miks ta hävitamise juurde teisi komisjoni liikmeid ei kutsunud, ei osanud E.M. selgitada. 7.16 Apellant leiab, et pole välistatud see, et E.M. hävitas teise seerinumbriga rahatähe, olles seejuures veendunud, et hävitas nimelt seni kadunud asitõendi. Veel märgib apellant, et maakohus ei selgitanud piisavalt põhjalikult, miks on välistatud E.M. versioon, et temale tõi 5000-rublase kupüüri K.K. . E.M. l puudub põhjus valetada, küll aga oleks põhjust K.K. ul. Nimelt toob kaebaja välja, et uurija J.K. on K.K. u abikaasa, ning pole välistatud, et kuuldes rahatähe puuduolekust asitõendite hulgas, üritas säästa/päästa oma abikaasat võimaliku distsiplinaarkaristuse eest. Kaitsja arvates on K.K. u ütlused ebausaldusväärsed. 7.17 Maakohtusse kutsuti kaitsja taotlusel tunnistajana ütlusi andma K.K. . K.K. u ütluste kohaselt ei vasta tõele see, et tema olevat E.M. le toonud mingi rahatähe. Tunnistajale jäi arusaamatuks, millisel põhjusel E.M. teda tunnistajana kohtusse kutsuda soovis ning miks ta teda rahatähe toojana nimetas. K.K. u selgituse kohaselt teab ta asjast n-ö kuulujuttude tasemel. J.K. on tema abikaasa ning võis ka olla kriminaalasjaga seotud, kuid midagi täpsemalt ta ei tea ning abikaasaga nad sel teemal pole rääkinud. Asitõendite hävitamise komisjoni tööga K.K. ei olnud seotud, sellega tegeles E.M. . 7.18 Maakohus hindas tunnistaja K.K. u ütlused usaldusväärseteks, sest vastupidiseks seisukohaks puudus alus. Sama meelt on ka ringkonnakohus. Kohtukolleegiumi hinnangul on vastavad kaebeväited jäänud apellatsioonikohtuski tõenditega toestamata ning oletuslikeks. K.K. u huvi valetada on kaitsja arvates selge - selle põhjuseks on K.K. u abikaasa uurija J.K. u seotus kriminaalasjaga nr
  39. Kaitsja pakub välja, et K.K. püüdis säästa/päästa abikaasat võimalikest ebameeldivustest seoses asitõendi puudu olemisega. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja poolt pakutu vaid oletus ning sellest ei piisa, et hinnata K.K. u ütlused ebausaldusväärseteks. 7.19 Apellatsioonikohtule jääb E.M. versiooni silmas pidades arusaamatuks see, et kui tõepoolest tõi E.M. le kadunud kupüüri K.K. , kes midagi lähemalt selgitamata ütles vaid, et see on kadunud rahatäht, siis miks pidi E.M. vastleitud asitõendi ruttu üksinda hävitama. Kriminaalajas kogutud info alusel saab järeldada, et sellist olukorda, kus üksinda asitõendit hävitatakse, pole varem ega ka hiljem esinenud. Nimetatud asjaolu loob kahtluse, et tegelikkuses E.M. mingit väidetavalt K.K. u poolt antud rahatähte aktis kirjeldatud viisil ei hävitanud. Seda enam, et K.K. E.M. ütlusi ei kinnita. Ükski teine tõend samuti E.M. poolt väidetut ei kinnita. Olulise asjaoluna toob kohtukolleegium välja prokuröri poolt rõhutatu, et K.K. u väidetavast seotusest ei rääkinud E.M. kohtueelses menetluses ning samuti ei ole kohtueelse menetluse lõpuleviimisel pärast toimikuga tutvumist K.K. ut mainitud. Taotlus K.K. u ülekuulamiseks esitati alles kaitseaktis. Olnuks tõepoolest K.K. oluline isik selgitamaks kadunud rahatähe taasleidmise asjaolusid E.M. versioonis, oleks olnud K.K. u nime väljakäimine kaitse seisukohalt ilmselt üks esimesi taotlusi. Seda aga ei tehtud, mistõttu tekitab ka selline olukord kohtukolleegiumi hinnangul kahtlusi E.M. versiooni tõele vastavuses. 7.20 Mis puutub aga kaitseväidet, et E.M. l puudus igasugune motiiv süüdistuses kirjeldatud tegu toime panna, siis kohtukolleegiumi hinnangul mingit erilist motiivi ei tasu siin otsida. Kohtukolleegium peab tõepäraseks prokuröri poolt maakohtus öeldut, et asitõendi kaotsimineku või selle puudumise tagajärg oli vaid see, et asitõendite hävitamise komisjon ei saanud koostada vastavat hävitamise akti, mistõttu oli sellises olukorras tööülesanne lõpetamata. Täiesti usutav ongi järeldus, et sel põhjusel andiski E.M. M.M. elile korralduse koostada tõele mittevastava sisuga hävitamise akt. 13 7.21 Eeltoodut kokku võttes on põhjendatult loetud tõendatuks järgmised asjaolud: Käesolevas kriminaalasjas olev Valgevene 5000-rublane kupüür on kupüür, mis oli tunnistatud asitõendiks kriminaalasjas nr 17244001215, mis oli antud hoiule lattu ning Viru Maakohtu 27.02.2018 otsuse alusel oli määratud otsuse jõustumisel hävitamisele. Eelosundatud 5000rublane kupüür oli alles 12.02.2019, kui Ida Prefektuuri logistikaosakond asus tagastama eelviidatud kriminaalasjas tagastamisele kuuluvaid asitõendeid. 5000-rublane kupüür asus tagastamisele kuuluvate asitõendite hulgas. Eeltoodust tuleneb, et 19.06.2018 koostatud asitõendi hävitamise aktis nr 1.12-2/1630-1 välja toodud andmed ja asjaolud ei vasta tegelikkusele, st et dokument ei ole sisult õige (asitõendi hävitamise akti kantud faktiväide, et kupüür 5000 rubla on hävitatud paberipurustajas E.M. poolt, ei ole õige).
  40. Apellant leiab, et maakohus kohaldas valesti materiaalõigust. Kohtukolleegium sellega ei nõustu. Maakohus tuvastas kõik olulised asjaolud, lähtudes seejuures tõenditest, mida kohus hindas õigesti ning leidis, et E.M. pani toime süüdistuses kirjeldatud võltsimisteo. E.M. le etteheidetav tegu vastab KarS § 299 lg 1 sätestatule. 8.1 Kaebaja toob välja, et süüteokoosseis eeldab tahtlust. Kuna E.M. hävitas kupüüri, mille talle andis tema ülemus K.K. ning hiljem allkirjastas ta hävitamisakti teadmisega, et ta hävitas õige kupüüri. Seega puudus tal tahtlus toime panna dokumendi võltsimine. E.M. l puudus igasugune teave sellest, mis oli kupüüri seerianumber. 8.2 Ka apellatsioonikohus on seisukohal, et süüteokoosseis eeldab tahtlust. Antud kriminaalasjas on maakohus tuvastanud õigesti, et E.M. pani teo toime otsese tahtlusega. Kaebeväide, et E.M. hävitas kupüüri, mille tõi talle tema ülemus K.K. , ei leidnud tõendamist. Juba seegi ei leidnud tõendamist, et E.M. üldse mingit rahatähte hävitas, ammugi siis see, et rahatähe tõi talle K.K. . Ühtegi tõendit kaitseväite kinnituseks ei leidnud ka ringkonnakohus, nagu juba eelevalt sai märgitud. 8.3 Kaitsja leiab, et korralduse andmist hävitamisakti koostamiseks ei saa pidada võltsimiseks KarS § 299 lg 1 mõttes. Dokument muutub õigustloovaks alles siis kui selle on allkirjastanud isik/isikud, kelle allkirja vastavale dokumendile nõutakse. Antud juhul pidid dokumendi allkirjastama lisaks E.M. le veel kaks ametnikku. Ehk siis E.M. poolt allkirja panemine M.M. eli poolt koostatud dokumendile ei moodusta KarS § 299 lg 1 teokoosseisu. 8.4 KarS §-s 299 sätestatud objektiivne teokoosseis seisneb muuhulgas dokumendi võltsimises. Intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana märgitud või selleks õigustatud isik kannab dokumenti sisult ebaõiged andmed. E.M. le esitatud süüdistuse sisu seisneb asitõendi (Valgevene 5000 rublane rahatäht) hävitamise akti koostamises vahendliku täideviimise vormis, so ta andis M.M. elile korralduse koostada asitõendi hävitamise akt. Ühtlasi teatas ta M.M. elile, et kõnealune sularahakupüür on tema enda, st E.M. poolt Jõhvi politseimaja ruumides hävitatud paberipurustajas. M.M. eli poolt E.M. korraldusel koostatud akti tuli kanda hävitamiskomisjoni liikmeteks E.M. , M.M. el ja M.H. . M.M. el täitis E.M. korralduse. Hävitamise akt allkirjastati E.M. ja M.H. i poolt digitaalselt 20.06.2018 ning M.M. eli poolt 21.06.
  41. 8.5 Kohtukolleegium leiab, et võltsimistegu on võimalik toime panna mitte ainult vahetult ametiisiku poolt, vaid ka vahendliku täideviimise vormis, nagu antud juhul. Kaebaja vastupidise arvamuse kujunemine on jäänud ebaselgeks. Midagi ebaselget ning süüteokoosseisule 14 mittevastavat ei ole selleski, et vaidlusalune dokument (asitõendi hävitamise akt) on allkirjastatud mitte ainult ühe isiku, so E.M. poolt, vaid veel kahe isiku poolt. Kohtukolleegium kordab veelkord, et E.M. andis M.M. elile korralduse koostada vastava sisuga hävitamisakt. M.M. elile akti koostamiseks edastatud info õigsust kinnitas E.M. hiljem ka oma allkirjaga. Teised allkirjastajad usaldasid E.M. lt saadud teavet ning allkirjastasid samuti vastava akti (M.H. ja M.M. el kumbki asitõendi hävitamise juures ei olnud, vaid allkirjastasid dokumendihaldussüsteemis DELTA tööülesandena saadetud dokumendi). Seega kasutas E.M. sisuliselt ära tema poolt eksitusse viidud M.M. elit ja M.H. i. Teatavate õigusjärelmitega dokumendiks sai asitõendi hävitamise akt pärast kõigi kolme hävitamiskomisjoni liikme poolt allkirjastamist (akti ühe eksemplari saatis M.M. el läbi politsei dokumendihaldussüsteemi Viru Maakohtule 21.06.2018 kohtutoimikusse lisamiseks). Kohtukolleegiumi hinnangul vastab E.M. süüdistuse kirjeldus KarS § 299 lg-s 1 sätestatud objektiivsele teokoosseisule.
  42. Alternatiivselt vaidlustatakse E.M. le mõistetud karistust. Kaebaja arvates on maakohus mõistnud E.M. le liialt range karistuse ning kohtu põhjendused ei ole piisavad. Kaitsja rõhutab, et E.M. on varem karistamata. Karistus ei peaks ületama rahalise karistuse alammäära (30 päevamäära). 9.1 Kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks mõistetud karistust vähendada. E.M. t karistati rahalise karistusega. Karistusliik vastab E.M. teole ja tema isikule. 9.2 Maakohus tõi välja asjaolud, mida ta E.M. le karistust mõistes arvestas - tegemist oli ennetus- ja menetlustalituse juhi poolt dokumendi võltsimisega; dokumendi koostamine ei toonud kaasa olulisi tagajärgi; käesoleval ajal on süüdistataval endiselt kokkupuude ametlike dokumentidega; tegemist on varem väärteo - ja kriminaalkorras karistamata isikuga; kuriteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui 2 aastat; andmed uute õigusrikkumiste toimepanemise kohta süüdistatava poolt puuduvad; süüdistatav ei tööta enam Politsei- ja Piirivalveametis, uute kuritegude risk on madal ning E.M. süü suurus alla keskmise. 9.3 Kohtukolleegium ei pea nõustumisväärseks apellandi paljasõnalist väidet, et maakohtu otsuse põhjendused on ebapiisavad. Nagu eelnevas punktis sai välja toodud, on maakohus arvestanud kõiki olulisi karistust mõjutavaid asjaolusid. Kohtukolleegium mõistagi siinkohal ei korda kõiki maakohtu seisukohti, sest need on veelgi mahukamad ja neid saab täiendavad lugeda maakohtu otsusest (vt kohtuotsuse lk 17-19). 9.4 KarS § 299 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette lisaks vangistusele ka rahalise karistuse. Vastavalt KarS § 44 lg-le 1 võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. Kõiki karistust mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes mõistis maakohus E.M. le rahalise karistuse 80 päevamäära. Võttes arvesse, et alammäär on 30 päevamäära, mõistis kohus E.M. le seega alammääralähedase karistuse. Kohtukolleegium ei näe ühtegi asjaolu, mille tõttu saaks karistust vähendada miinimummäärani. Kaebuses toodud asjaolu, et E.M. on varem karistamata, on juba arvesse võetud.
  43. Apellant osundab asjaolule, et kuigi maakohus ei tuvastanud E.M. l süüd võltsitud dokumendi väljaandmises, ei kajastu see kohtuotsuse resolutiivosas. 15 10.1 Tõepoolest leidis maakohus, et igasugused tõendid võltsitud dokumendi väljaandmise süüteokoosseisu kohta puuduvad, mistõttu ei ole E.M. selles süüdistuses süüdi (maakohtu otsuse lk 16). Kuigi maakohus seda selgesõnaliselt ei ütle, on E.M. võltsitud dokumendi väljaandmises sisuliselt õigeks mõistetud. Samas ei kajastu selline kohtu otsustus kohtuotsuse resolutiivosas, vaatamata asjaolule, et KrMS § 314 p 2 seda ette näeb. 10.2 Kohtukolleegium nõustub apellandiga, et eeltoodud menetlusõigusliku vea (KrMS § 339 lg 2 mõttes) saab apellatsioonikohtus kõrvaldada ning täiendab maakohtu otsuse resolutiivosa järgnevaga: E.M.

§ 299lg 1 järgi esitatud süüdistuses võltsitud dokumendi väljaandmises õigeks.

  1. Veel on kaebuses esitatud alternatiivtaotlus puutuvalt menetluskuludesse. Nimelt juhul kui ringkonnakohus E.M. t õigeks ei mõista, palutakse E.M. kasuks välja mõista tema poolt maakohtus kantud kaitsjatasust (2100 eurot) 1100 eurot. Tegemist on kaitsekuluga, mis puudutab õigeks mõistetud süüdistuse osa. 11.1 Kohtukolleegiumi hinnangul on eeltoodud taotlus sisuliselt põhjendatud ning märgib sellega seonduvalt järgmist. Kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt nt 3-1-1-61-08, p 19.1 ja 3-1-1-14-14, p 1065). 11.2 Maakohtu otsusest nähtub, et E.M. mõisteti võltsitud dokumendi väljaandmises õigeks, st ta mõisteti esitatud süüdistuses osaliselt õigeks. Samas on kõik menetluskulud jäetud E.M. kanda. 11.3 Olukorras, kus maakohus on jätnud E.M. menetluskulu alusetult tervikuna tema enda kanda, saab ringkonnakohus teha selles osas uue otsuse, lahendades ise maakohtu menetluses süüdistatava poolt kantud õigusabikulu hüvitamise taotluse. 11.4 Maakohtu menetluses esitatud taotluse kohaselt on E.M. kandnud õigusabikulu 2100 eurot. Esitati kulude nimekiri, arvestades ühe töötunni maksumust (120 eurot, sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kulud järgmised: -konsultatsioon, toimikuga tutvumine, täiendavate menetlustoimingute taotluse koostamine 2h; - kohtuistungiteks ettevalmistumine 3 h; kaitse kohtuistungitel 7 h; 16.07.2020 kohtuistung 1,5h; kohtuvaidlusteks ettevalmistumine 4 h. Kokku 17,5 h. Taotluse juurde on lisatud kulude kandmist tõendavad dokumendid (3 arvet ja 3 maksekorraldust). 2100 eurot paluti välja mõista Eesti Vabariigilt E.M. kasuks (1 kd, lk 102-108). Kohtukolleegiumi hinnangul on õigusabi osutatud vajalikus mahus ning kantud kulud on põhjendatud. 11.5 Seoses E.M. osalise õigeksmõistmisega leiab ringkonnakohus, et osa maakohtus kantud menetluskuludest tuleb jätta riigi kanda. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa süüdistatavale välja mõista kaitsjakulu taotletud summas, sest E.M. le esitatud süüdistuse põhimahu moodustas süüdistus dokumendi võltsimises. Võltsitud dokumendi väljaandmise osa on süüdistuses marginaalne. Seega, võttes arvesse süüdistuse osa, milles E.M. õigeks mõisteti, tuleb menetluskuludest jätta riigi kanda 1/3 ehk 700 eurot. Ülejäänud summa, so 1400 eurot, mis E.M. on kandnud seoses talle õigusabi osutamisega maakohtus, jääb tema enda kanda. 16
  2. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, 2, 4; § 338 p-st 3; § 339 lg-st 2; § 340 lg 2 p-st 6, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse E.M. süüdimõistmises ja karistamise KarS § 299 lg 1 järgi dokumendi võltsimises muutmata; täiendab maakohtu otsuse resolutiivosa järgmiselt: E.M.

§ 299lg 1 järgi esitatud süüdistuses võltsitud dokumendi väljaandmises õigeks.

Tühistab maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis E.M. valitud kaitsja kulud tema enda kanda. Tühistatud osas teeb uue otsuse, millega loeb menetluskulude hulka maakohtu menetluses E.M. poolt kokkuleppel kaitsjatele makstud tasu 2100 eurot ning jätab sellest summas 700 eurot riigi kanda. Kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt. 13. Ringkonnakohtus osales kokkuleppe korras süüdistatava kaitsjana A. Valk, kes esitas istungil taotluse mõista Eesti Vabariigilt E.M. kasuks välja apellatsioonimenetluses tasutud kaitsatasu summas 1593,60 eurot. 13.1 Esitatud arvetelt nähtub, et kaitsja on kohtuotsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest esitanud arve 8 h töö eest (so 960 eurot) ning kohtuistungiks ettevalmistamisele ja teeside koostamisele ning kohtuistungil kaitsmisele kulutanud 4,5 h ning sõidukuluna 0.30 senti/km (260 km), mille eest esitati arve summas 633,60 eurot. Mõlemad arved on E.M. poolt tasutud. 13.2 Ringkonnakohus leiab, et võttes arvesse teostatud toimingute mahtu, saab kaitsjatasu pidada mõistlikuks. Samuti on põhjendatud aeg ja selle eest küsitud tasu, mille kaitsja kulutas kohtuistungiks ettevalmistamisele, kohtuistungil osalemisele ja sõidule. Aktsepteeritav on õigusteenuse eest makstud tasu tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Seetõttu tuleb mõista riigieelarves selleks eraldatud vahendite arvelt E.M. kasuks välja mõistliku suurusega kaitsjatasu 1593,60 eurot KrMS § 185 lg 1 alusel. 13.3 Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-79-14 on leitud, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest võib kohus riigi ja süüdistatava vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded (välja arvatud sundraha nõue) tasaarvestada. See tähendab, et olukorras, kus süüdistatav on kohustatud hüvitama riigil tekkinud menetluskulu ja riik omakorda süüdistataval tekkinud menetluskulu, ei ole vaja kuluhüvitist mõlemalt poolelt välja mõista. Kohus võib piirduda sellega, et mõistab otsuse resolutiivosas välja summa, mis vastab menetluskulude hüvitamise nõuete vahele, ja seda isiku kasuks, kelle nõue on suurem. 13.4 Eeltoodud seisukohta silmas pidades leiab ringkonnakohus, et E.M. kasuks riigilt välja mõistetud summa 2293,60 (700+1593,60) eurot tuleb tasaarveldada temalt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude, so 1400 euroga. Seega tuleb riigil hüvitada E.M. le 893 eurot ja 60 senti (2290,60 eurot –1400 eurot). 13.5 Sundraha nõuet tasaarvestada ei saa, sest riigile laekuvat sundraha sihtotstarbeliselt (ohvriabi seaduse § 32 lg 2 p 1, vt ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-7914, p 52). Seetõttu jääb sundraha 876 eurot E.M. kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.