Obsah (6)

§ 134§ 113§ 1046§ 1047§ 1043§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Margit Jäätma Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. mai 2024 Tsiviilasja number 2-21-5025

) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel nõudis hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist suuruses, mis vastab kohtu õiglasele äranägemisele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 366). Kostja on avaldanud ajakirjanduse vahendusel hageja kohta ebaõigeid ja tema au teotavaid väiteid ning tekitanud sellega hagejale õigusvastaselt mittevaralist kahju. Väide, et hageja on tegelenud korruptsiooniga, tähendab keskmise mõistliku inimese jaoks seda, et hageja on võtnud altkäemaksu ehk olnud hüvede eest ära ostetav. Tegemist on ebaõige ja hageja au teotava väitega. Väide, et hageja omas „suunatud huvi“, on ebaõige ning ka muu konteksti väliselt hageja au teotav. Vallavanema (haldusorgani esindaja) süüdistamine suunatud huvi omamises on korruptsioonile viitav. Arvestades, et hageja pole ühelgi juhul „suunatud huvi“ omanud, vaid on käitunud igati õiguspäraselt, on väide ebaõige ning lisaks ka hageja au teotav. Väide, et hageja on volikogule valetanud, on ebaõige ning samuti hageja au teotav ning õigusvastane. Hageja hinnangul ei esine ühtegi õigustavat asjaolu hageja mainet tugevalt kahjustavate valeväidete avaldamiseks. Hageja oli andmete avaldamise ajal küll avaliku elu tegelane, kuid see ei võta hagejalt õigust olla kujutatud üldsuse ees tõeselt ega muuda kostja poolt tsitaadis sisalduvate valeväidete avaldamist õiguspäraseks. Hagejal puudub kõrgendatud kriitika talumise kohustus. Kahju tekitamise ulatuse määramisel tuleb arvestada, et kostja poolt hageja kohta esitatud väited levisid ajakirjanduses (sh Internetis), seega kostja poolt avaldatud valeväited jõudsid 4 paljude inimesteni. Kostja lõi oma käitumisega põhjusahela, mille tagajärjel tekkis hagejale märkimisväärne kahju ning kostja vastutab selle eest. Hageja palus kohtul mittevaralise kahju suuruse hindamisel võtta arvesse

§ 134

lg-s 6 sätestatud vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Hageja arvates on õiglaseks mittevaraliseks kahjuhüvitise suuruseks 10 000 eurot. Hageja nõudis kostjalt ka varalise kahju hüvitamist summas 420 eurot (õigusabikulud, mida hageja kandis seoses nõudekirja koostamise ja esitamisega). Hageja nõudis kostjalt viivise tasumist

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras ning

§ 113lgs 2 sätestatud hetkest alates.

Kostja on kohustatud tasuma kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitiselt viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja palus juhul, kui kohus loeb ühe või mõned või kõik väited väärtushinnanguteks, tuvastada sellise väärtushinnangu avaldamise õigusvastasus ning rahuldada sellise väärtushinnangu osas vaid mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõue.

1. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjat ei saa lugeda avalduste tegijaks
2. oktoobri
3. a artiklis. Hagejale väidetava kahju tekitajaks ja avaldajaks saab olla ennekõike väljaanne Sakala. Kokkulepet, et ajakirjaniku küsimustele vastates ilmub telefonivestluse põhjal artikkel, kostja ja ajakirjaniku vahel polnud. Kostja avaldused olid suunatud vallavalitsuse kui institutsiooni vastu. Lisaks ei ole hageja põhistanud, miks kostja poolt avaldatu on faktilisi asjaolusid arvestades olnud hagejat kui avaliku elu tegelast ülemääraselt riivav, ja seda pea kolm aastat avaldatust hiljem, kuigi hagejal on kõrgendatud kriitika talumise kohustus. Hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on vastuolus kohtupraktikaga. Juhul, kui kohus vaatamata eeltoodule tuvastab, et kostja on hagejale kahju tekitanud, on hageja ise oma tegevusega selliste kahtluste tekitamise eest vastutav ning kostjalt väljamõistetavat kahjuhüvitist tuleb vähendada nullini.
4. augustil 2018 andis Põhja-Sakala valla kodulehele lisatud tööstusala tutvustav reklaam avalikkusele teada, et ettevõtjad peaksid KOV-iga ühendust võtma, kui nad soovivad tööstusalal tegutsema asuda. Vallavalitsus saatis
5. augustil 2018 volikogu komisjonidele arutamiseks eelnõud „Suure-Jaani Tööstusala kruntidele hoonestusõiguse seadmine“. Vallavolikogu istungil
6. augustil 2018 võeti nimetatud eelnõud vastu ning seati otsustuskorras erinevatele kinnisasjadele hoonestusõigused Rümena Rent OÜ, Vilson Trade OÜ, Tefire Tootmine OÜ ja Genoke Trading OÜ kasuks. Otsuse poolt hääletas 7 isikut, 4 oli vastu ja 7 oli erapooletut. See näitab, et pigem oli enamusele volikogu liikmetele selliselt hoonestusõiguse seadmine küsimusi tekitav ja kahtlane. Kostja leidis toimunud KOV-i volikogu istungil, et otsuse eelnõu menetlemisel dokumentide kuupäevad ei klapi – enne
7. augusti 2018 ei olnud võimalik eelnõusid vallavalitsusele ette valmistada, kuna ettevõtjate avaldused kruntide saamiseks laekusid ajaliselt hiljem. Vallavalitsuse dokumendiregistrist ja ka volikokku esitatud eelnõude seletuskirjadest nähtub, et
8. augustiks ei olnud ükski ettevõtja esitanud avaldusi ega taotlusi kruntidele hoonestusõiguse saamiseks. Need kahtlused ja küsimused ei saanud ammendavaid ja selgeid vastuseid volikogu istungil. 5 Küsimustele, mille alusel valiti välja ettevõtjad, kes saavad otsustuskorras hoonestusõiguse, vastati, et need ettevõtted on
9. a andnud kaaskirjad tööstusala eeltaotluse esitamiseks EASile. Sellele, et otsustuskorras hoonestusõiguse andmisega tunnustati ettevõtjaid, kes olid projekti eeltöösse panustanud, viitas hageja ise hilisemas
10. septembri
11. a artiklis. Need volikogule esitatud põhjendused olid valed – st volikogule esitati valeandmeid. Viiest ettevõttest vaid üks oli
12. aastal kaaskirja andnud. Volikogu
13. augustil 2018 toimunud istungil räägiti septembris 2015 esitatud piirkondade konkurentsivõime tugevdamiskava taotluse kaaskirjadest, hageja esitatud kaaskirjad novembrist 2017 kuni jaanuar 2018 ei ole asjakohased. Kostja avaldatu Sakalas ongi ennekõike hinnang vallavalitsuse asjaajamise kohta. Kostja ei saa aru, millistest avalikest huvidest lähtuvalt oli vajalik otsustuskorras just nendele ettevõtjatele tööstusala maatükkidele hoonestusõigus seada ning miks ei soovitud seada hoonestusõigust läbipaistvalt ja võrdset kohtlemist tagades enampakkumise korras. Hageja seisukoht, et igasugune ettevõtlus on avalik huvi, ei vasta antud kaasuse kontekstis tõele. Sakala ajakirjanik helistas ise enne artikli ilmumist kostjale, mis näitab, et KOV-s toimunu oli juba pälvinud avalikkuse ja meedia tähelepanu.
14. oktoobri
15. a artiklist ei tea kostja midagi, Sakala ei ole selles osas kostja poole ei enne ega pärast artikli ilmumist pöördunud. Otsustuskorras antud hoonestusõiguse otsused on Põhja-Sakala Vallavolikogu tunnistanud
16. mail 2019 ja
17. oktoobril 2019 kehtetuks ning otsustas
18. mail 2019 Suure-Jaani tööstusalale hoonestusõiguse seadmise avaliku suulise enampakkumise korras, nii nagu see kohe alguses oleks olnud seaduslik, ainuõige ja aus. Enampakkumiste kaudu õnnestus mitte üksnes kõik krundid võõrandada, vaid osade puhul saada alghinnast koguni neli korda suurem hind. Seega avalikkuse kriitika oli õigustatud nii hageja kui ka hageja juhitud vallavalitsuse suhtes. Pärast hagejale umbusalduse avaldamist suundus hageja Tefire Tootmine OÜ ja Genoke Trading OÜ omanikule ja juhile Jan Kranerile kuuluvasse ettevõttese OÜ Paala juhatuse liikmeks Jan Kraneri kõrvale. Avalikkusel oli mitte üksnes õigus, vaid ka põhjus nii hagejas kui endises vallavanemas kui ka tema juhitud vallavalitsuses kahtlemiseks. Laiema määratluse järgi on korruptsioon usalduse kuritarvitamine. Just nimelt toonase Põhja-Sakala vallavalitsuse asjaajamine antud küsimuses ei olnud vähimalgi määral usaldusväärne, millele kostja volikogu liikmena ka volikogu istungil tähelepanu juhtis ja mille osas arvamust avaldas.

§ 1046

lg 2 teise lause järgi tuleb lähtuda erinevate kaitstud õigushüvede võrdlevast hindamisest. Au teotavate faktiväidete tõele vastavust tuleb tõendada kostjal (

§ 1047lg 2), kostja on seda teinud.

Teise isiku isiklikke õigusi rikkunud isik vabaneb vastutusest, kui ta suudab tõendada, et see oli õigustatud. Kostja on seda teinud. Arvestada tuleb hageja kui avaliku elu tegelase kõrgemat kriitika talumise kohustust. Kostja eesmärgiks ega ka tema tegevuse tulemiks ei olnud hageja kui eraisiku au teotamine. 6 Mõistlik inimene pidi aru saama, et KOV-s toimunu on tavapäratu, ei taga võrdset kohtlemist, ei ole läbipaistev ning tekitab kahtlusi korruptsioonis. Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Hageja ei ole osundanud sellistele erakorralistele asjaoludele, mille kohaselt hageja õiguskaitsevahendiks on rahalise nõude esitamine. Hageja on ühtlasi kohustatud avaliku elu tegelasena võtma vastu põhjendatud kriitikat. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. juuli
3. a otsusega hagi osaliselt ja kohustas kostjat tegema kõik mõistlikult võimaliku, et ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ilmuks Postimees Grupp AS-i poolt peetava ajalehe Sakala paberväljaandes ja internetiväljaandes (kestusega vähemalt 24 h) selgelt loetaval kujul järgmise sisuga avaldus: „Mina, Aino Viinapuu, avaldasin ajalehele Sakala antud intervjuus Tõnu Aavasalu kohta järgmise ebaõige faktiväite, mis avaldati ajalehe Sakala 27.09.2018 ilmunud artiklis „Põhja-Sakala vallavanemale heidetakse ette kolme ettevõtja eelistamist“ ja 30.10.2018 ilmunud artiklis „Ettevõtja vastulause: minul pole Põhja-Sakala vallavanemaga korruptiivseid sidemeid“. Väide, et Tõnu Aavasalul oli Suure-Jaani tööstuspargi kruntide hoonestusõiguse jagamisel suunatud huvi, on ebaõige.“ Maakohus kohustas kostjat ostma eelnimetatud avalduse ajalehe Sakala paberväljaandes ja internetiväljaandes avaldamiseks reklaamipinda või kandma muul viisil eelnimetatud avalduse avaldamisega seotud kulud ning saatma ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest eelnimetatud valeväite ümberlükkamiseks vastavasisulise taotluse ajalehe Sakala internetis avaldatud toimetuse e-posti aadressile. Maakohus jättis hagi muude nõuete, sh mittevaralise ja varalise kahju ning viivise osas rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sisalduvad artiklites sõna-sõnalt järgnevad hagiavalduses sisalduvate nõuete aluseks olevad laused: (I)…/Seevastu volikogu liige Aino Viinapuu süüdistab vallavalitsust korruptsioonis. "Ausast asjaajamisest on siin asi kaugel ja mina ütlen küll, et see on päris puhtakujuline korruptsioon," tähendas ta ning lisas, et selleks pole vaja olla raketiteadlane, et näha nende otsuste taga vallavanem Aavasalu suunatud huvi. "See väga suur saladus ei ole, et need kolm ettevõtjat on vallavanemaga heades suhetes."/…. (II)…/ Nagu Viinapuu ütles, oli ta väga ehmunud, kui vaatas dokumendiregistrist järele, kuidas kruntide hoonestusõiguse protsess kulges. "Tegelikult on see ka volikogule valetamine ning valeandmete esitamine," leiab ta/… (III)…/ “
4. septembril ilmusid Sakalas artiklid sellest, kuidas Tõnu Aavasalu juhitaval PõhjaSakala vallavalitsusel seisab ees kohtutee ettevõtjaga, kelle hinnangul oli vald jaganud SuureJaani tööstuspargi kruntide hoonestusõigust läbipaistmatult ning ebavõrdsetel tingimustel. Volikogu liige Aino Viinapuu väitis Sakalale, et vallavanemal oli suunatud huvi ja tegu on korruptsiooniga.“ Faktiväite või väärtushinnangu (st andmete või arvamuse) avaldajaks saab mh lugeda isikut, kes avaldab andmed ja/või arvamuse kõrvalisele isikule, sh meediaväljaandele. Seega saab kostjat pidada andmete avaldajaks. 7 Kostja esimesest väitekogumist ajakirjanikule võib keskmine mõistlik isik aru saada kui hinnangust, et kruntide jagamisega seotud toimingud vallavalitsuses olid kostja arvates korruptiivsed. See arvamus ei olnud suunatud isiklikult hageja vastu. Kostja väited, et otsuste taga (s.o anda OÜ-le Rümena Rent, OÜ-le Tefire Tootmine, OÜ-le Genoke Trading ja OÜ-le Vilson Trade otsustuskorras hoonestusõigused) oli vallavanem Aavasalu (s.o hageja) suunatud huvi ja et kolm ettevõtjat (st artiklis avaldatu kohaselt Rünno Mahl, Jan Kraner ja Viljar Türner) on vallavanemaga heades suhetes, on kohtu hinnangul konkreetsed faktiväited, milles viidatakse ühemõtteliselt hageja isikule – tavainimene võib öeldust aru saada, et kostjal on kindel teadmine, et hageja isiklik huvi oli, et just nimetatud kolm hageja soositud ettevõtjat saaksid Suure-Jaani tööstusalal oma äriühingutele sobilikud hoonestusõigused. Kostja teine väide ajakirjanikule, et volikogule valetati ja esitati valeandmeid, on samuti kindlas kõneviisis faktiväide. Samas ei saa sellest järeldada, et see pretensioon (valetamine ja valeandmete esitamine) on suunatud etteheitena just hageja isikule. Sellele viitab artiklis varasemalt kajastatu: „Kui Aino Viinapuu oli pärinud, kuidas on selline asjaajamine võimalik, olevat talle vastatud: „Avaldused tulid varem ning seisid vallavanema laual.““ Artiklist ei selgu, kellelt kostja aru päris. Eeltoodud lause sõnastusest ei saa ühemõtteliselt järeldada, et kostja oleks pärinud konkreetselt hagejalt, kuidas ja millal vastavad äriühingute avaldused tema kui vallavanema lauale said ja et hageja oleks selles osas volikogule valetanud ja valeandmeid esitanud. Volikogus toimunud hoonestusõiguse seadmise arutelust nähtub, et vastava ettekande ja hilisema mõtteavaldusega esinesid erinevad isikud. Kohtu arvates ei saa esitatust järeldada, et kostja oleks heitnud just hagejale ette, et viimane on volikogule valetanud või valeandmeid esitanud. Maakohtu hinnangul oli meelevaldne hageja järeldus, et see kostja osundus volikogule valetamise ja valeandmete esitamise kohta oli isiklikult tema vastu suunatud. Viimane
5. oktoobril 2018 Sakala artiklis ilmunud lause („Volikogu liige Aino Viinapuu väitis Sakalale, et vallavanemal oli suunatud huvi ja tegu on korruptsiooniga“) on ajakirjaniku tagasiviide varasemale
6. septembri
7. a artiklile ning seondub kostja esimese väitega ajakirjanikule, mille puhul kohus tuvastas, et kostja hindas vallavalitsuse, mitte hageja, tööd korruptiivseks ning avaldas ajakirjanikule faktiväitena, et hoonestusõiguse jagamise otsuste taga oli hagejal isiklik suunatud huvi. Kostja avaldas isiklikult hageja kohta ajakirjanikule kaks faktiväidet – otsuste taga (anda OÜle Rümena Rent, OÜ-le Tefire Tootmine, OÜ-le Genoke Trading ja OÜ-le Vilson Trade otsustuskorras hoonestusõigused) oli vallavanem Aavasalu (s.o hageja) suunatud huvi (I) ja et kolm ettevõtjat (st artiklis avaldatu kohaselt Rünno Mahl, Jan Kraner ja Viljar Türner) on vallavanemaga heades suhetes (II). Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõendite põhjal võimalik tuvastada, et kostja on loonud hagejast avalikkuse ees kuvandi kui kurjategijast (altkäemaksu võtjast) ja ebaausast inimesest (volikogule valetajast). Kohtule esitatud ajaleht Sakala
8. septembri
9. a artikli põhjal on tuvastatav, et hageja on ajakirjanikuga küsimustele vastates mh avaldanud, et eelnevalt oli kokku lepitud, et kolm ettevõtjat saavad otsustuskorras hoonestusõiguse. Ajakirjandus ja seeläbi ka avalikkus tundis kõnealuse teema vastu kõrgendatud huvi. Vastasel korral ei oleks ilmunud mitmeid artikleid, täpsustavaid usutlusi ning ka videolugusid. Kohtule tõendina esitatud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) tegevuskava
10. septembri
11. a vormist (dtl 271) ilmneb, et tööstuspargi arendamises osalemise kohta oli siis oma kinnituskirja esitanud 5 8 ettevõtet (OÜ Combimill, OÜ Tefire Tootmine, OÜ Tefire Group, OÜ Kraner Investments, OÜ Paala). Augustis 2017 Äripäevas avaldatud tööstuspargi kuulutusest saab kohtu arvates järeldada, et Suure-Jaani vallas on soovijatele pakkuda mh 16 tootmismaa ja 4 ärimaa krunti. Lisaks on kohtule esitatud erinevate äriühingute (Rümena Rent OÜ, Rümena Ehitus OÜ, Vilson Trade OÜ, Tefire Tootmine OÜ, Tefire Group OÜ, GENOKE Trading OÜ, AS Suure-Jaani Haldus, Espak Viljandi AS) digiallkirjastatud kinnituskirjad, mille alusel on tuvastatav, et
12. a lõpus ja
13. a jaanuaris olid nad kinnitanud ettevõtte huvi Suure-Jaani tööstuspargis tootmis- ja ärimaa krundi omandamiseks pärast seda, kui sinna on rajatud tegevuseks vajalikud kommunikatsioonid. Samuti on tuvastatav, et kuigi
14. a seisuga ei olnud tööstuspargi ärimaa kruntidele pakkumisi tehtud, siis
15. novembril 2021 on Põhja-Sakala vallalehes avaldatud artikli põhjal võimalik järeldada, et kõik Suure-Jaani tööstusala krundid on hoonestaja leidnud. Hageja väide kohtule oli, et hoonestusõiguse jagamisel ei ole kedagi eelistatud, krunte oli üle. Asjaolu, et tööstusalale oli saada ärikrunte veel isegi
16. a, on maakohtu hinnangul ka esitatud tõendite põhjal tuvastatav. Pädevus otsustuskorras hoonestusõiguseid jagada ei ole õigusaktide kohaselt vallavalitsusel, kes saab selleks üksnes ettepanekuid teha, vaid volikogul, kes otsustas
17. augustil 2018 vallavalitsuses eelnõuna väljapakutud otsuse, s.o seada otsustuskorras teatud äriühingute kasuks tööstusalale hoonetustõigus, vastu võtta. Hageja on märkinud, et vallavanemaks olemise ajal oli ettevõtluse arendamine üks hageja põhiprioriteete, mistõttu suhtles ta ning oli heades suhetes kõigi kohalike ettevõtjatega. Kohtu hinnangul puudub veenev põhjendus sellele, millisel moel sai hageja isiklikes huvides suunata konkreetsetele äriühingutele jagatavaid hoonestusõigusi, kui lõppastmes oli vastava otsustuse vastuvõtmine mitte hageja, vaid volikogu liikmete pädevuses, kes otsuse varem viidatud protokolli kohaselt hääletades ka vastu võtsid. Kostja ei ole suutnud kohtule tõendada, et tema poolt Sakala ajakirjanikule avaldatud asjaolu hageja kohta vastab tegelikkusele, st et hagejal olnuks otsustusõiguse korras hoonestusõiguse seadmise protsessis mängus isiklik „suunatud huvi“ ja et hageja soosinuks seetõttu heade suhete tõttu kolme konkreetset ettevõtjat. Põhjendamatu faktiväide teatud äriühingute soosimise kohta isikliku huvi tõttu on isiku mainekuvandit kolmandate isikute ees rikkuv, sest võib jätta soosijast äraostetava mulje. Nii hageja kui ka kostja olid kohalikus poliitilises elus aktiivselt osalevad isikud – s.o kostja volikogu liikmena ja hageja vallavanemana. Samas ei olnud kostja avalduse puhul tegemist otse avalikkusele suunatud n-ö filtrita väljaütlemisega, vaid vastustega uuriva ajakirjaniku küsimustele. Kostja võis samas siiski maakohtu hinnangul eeldada, et ajakirjanik võib avaldada tema sirgjoonelised hageja vastu suunatud mõtted ka leheveergudel, et need jõuavad laiema avalikkuseni. Vaatamata sellele, et hageja oli vallavanemana avalikkuse kõrgendatud huviorbiidis olev isik, on kostja ajakirjanikule vastates edastanud hageja kohta ebaõigeid ja põhjendamatuid, s.o õigusvastaseid, mainet kahjustavaid faktiväiteid.

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikuõiguse rikkumisest, sh isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Samas on kohtupraktikas avaldatud, et isikuõiguste rikkumise puhul on sageli võimalik mittevaraline kahju hüvitada muul viisil kui rahaline kompensatsioon, eelkõige nt valeandmete ümberlükkamisega

§ 1047lg 4 järgi.

Hageja ei ole esile toonud sedavõrd mõjuvaid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et kostja rikkumine oli sedavõrd 9 raske, et see õigustaks tema kasuks mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmist. Praegusel juhul ei ole kohtu hinnangul kostja avaldatud faktiväited tsiviilasja asjaolusid arvestades hageja õigusi niivõrd raskelt rikkunud. Sealjuures nõustub kohus kostjaga mh selles, et kui tegemist olnuks eriti riivava väljaütlemisega, olnuks hagejal võimalus sellele reageerida ka koheselt pärast vastava artikli ilmumist, kuid rikkumisest oli enne hagiavalduse esitamist möödas ca 3 aastat. Seega jättis maakohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Maakohus tuvastas, et osaliselt ei vasta kostja avaldatud faktiväited tõele, mistõttu rahuldas maakohus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osaliselt, kohustades kostjat ümber lükkama ebaõige väite, et „Tõnu Aavasalul oli Suure-Jaani tööstuspargi kruntide hoonestusõiguse jagamisel suunatud huvi.“ Hageja on

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 4 ja

§ 128

lg 3 alusel taotlenud kostjalt ka varalise kahju 420 euro hüvitamist – kohtueelsed õigusabikulud seoses kostjale nõudekirja esitamisega. Samas ei ole kohtule tõendina nimetatud nõudekirja esitatud. Kuivõrd kostja on hagile täies ulatuses vastu vaielnud, ei olnud maakohtul võimalik tuvastada ega analüüsida, kas vastav nõue on põhjendatud või mitte. Eelduslikult esitati kohtuväline nõue samas sõnastuses, millises see ka käesoleva kohtuotsusega täielikult rahuldamisele ei kuulunud, mistõttu ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata ka kostjalt hageja kasuks nõudekirja esitamisega seonduva varalise kahju hüvitise väljamõistmine. Kuivõrd hageja põhinõue mittevaralise kahju nõudes jäi rahuldamata, jättis maakohus rahuldamata ka sellega seotud kõrvalnõude kostjalt viivise väljamõistmiseks. Maakohus jättis menetluskulud hagi rahuldamise ulatust arvestades TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi osaliselt rahuldati ning jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei jäta hagi täielikult rahuldamata, jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Samuti palub kostja mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis menetluskuludelt vastavalt TsMS § 177 lg-le
2. Maakohtu otsus on vastuoluline. Kostja tõi menetluses selgelt esile selle, miks hageja tegutsemine vallajuhina oli vale, kuidas ja miks see ei vastanud läbipaistva haldusmenetluse tingimustele ning miks see oli ühtlasi selges vastuolus kehtiva korraga. Seega järeldus suunatud huvi kahtlusest oli põhjendatud. Hageja pole esitanud mitte ühtegi mõistlikku põhjendust, miks haldusmenetlust sellise läbipaistmatusega läbi viidi. Eeltoodust ja kogu olukorra kontekstist tulenevalt oli kostja väide hageja suunatud huvi osas parimal juhul ratsionaalne järelduslik hinnang, mitte aga faktiväide. Seega on maakohus eksinud ka väite kvalifitseerimise osas (materiaalõiguse ebaõige kohaldamine). Maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme ning sellest johtuvalt on maakohtu lahend osaliselt ebaõige. Olukorras, kus kohus on tuvastanud, et kostja ei ole rikkunud hageja õigusi hagis väidetud ulatuses, on menetluskulude jätmine poolte endi kanda äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulude jaotuse osas pole maakohus oma otsust põhjendanud. 10
3. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata, v.a varalise kahju hüvitamise nõude osas, ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi ka muus osas (v.a varalise kahju hüvitamise nõude osas). Kui kohus peaks leidma, et mõned või kõik avaldatud väited on väärtushinnangud, siis vastava väärtushinnangu osas palub hageja alternatiivselt rahuldada üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Hageja palub jätta maakohtu menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda ning jätta ringkonnakohtu menetluskulud tervikuna kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja õigusi rikutud ka korruptiivset tegevust puudutava väitega. Korruptiivse tegevuse väide ei ole väärtushinnang. Korruptiivse tegevuse väide käib otseselt hageja kohta ning selle avaldamine on õigusvastane. Valetamise väide puudutab ka hagejat. Kostja etteheidete keskmes oli just hageja väidetav ebaaus tegevus. Lisaks tuleb arvestada, et valetamise väide puudutas ka hagejat kui vallavalitsust juhtivat isikut. Mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse. Kuna maakohus oli hageja õiguste rikkumise tuvastanud, ei saanud maakohus jätta praegusel juhul hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet rahuldamata. Hageja isikuõiguseid rikuti väga intensiivselt. Kohtusse pöördumise aeg ei näita hagejale tekitatud kahju suurust. Kuivõrd hageja vaidlustab otsust osas, milles kohus hagi ei rahuldanud (v.a varalise kahju hüvitamise nõude osas), peaksid nii kostja kui ka hageja menetluskulud jääma valdavas osas kostja kanda.
4. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Kohus kvalifitseeris suunatud huvi väite õigesti faktiväitena. Tegemist pole väärtushinnanguga. Isegi kui kvalifitseerida hageja poolt suunatud huvi omamise väide väärtushinnanguks, on kostja rikkunud hageja õigusi õigusvastase väärtushinnangu avaldamisega, millisel juhul kuuluks vastavalt hageja hagi alternatiivsele nõudele rahuldamisele mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Maakohus tuvastas käesolevas asjas, et kostja rikkus hageja isikuõigusi, edastades ajakirjanikule vastates hageja kohta ebaõigeid ja põhjendamatuid hageja mainet kahjustavaid faktiväiteid. Seega, isegi kui kohus jättis rahalise hüvitise hageja kasuks välja mõistmata, pidas kohus hageja õiguste taastamiseks siiski vajalikuks kostja poolt avaldatud valeväited avalikult ümber lükata. Hageja saavutas juba maakohtu otsusega enda kohtusse pöördumise kõige olulisema eesmärgi – enda maine avaliku puhtaks pesemise. Kostja peab otsuse täitmiseks avalikult tunnistama, et hagejal ei olnud kruntide jagamise protsessis mistahes suunatud huvi. Seega puudub alus otsusega määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks ka juhul, kui ringkonnakohus jätab otsuse sisulises osas muutmata.
5. Kostja vaidleb hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis menetluskuludelt vastavalt TsMS § 177 lg-le
6. Kostja eitab, et korruptsioonile viitav väide käis hageja kohta. Artiklist on selgelt arusaadav, et etteheide asjaajamise kohta on esitatud tervikuna haldusorgani või selle osa kohta. 11 Kuivõrd haldusmenetluses viidatud isikud avaldasid ka ise meediale, et said infot tavapäratul viisil ning vallavanema poolt lohakalt aetud asjaajamise tulemusena, oli järeldus suunatud huvi kahtlusest põhjendatud, seda nii volikogule (sh selle liikmetele) kui ka avalikkusele, ja sh keskmisele inimesele. „Suunatud huvi“ on ise sedavõrd ebamäärane väljendus, et tegemist ei ole faktiväitega. Kostja avaldused sisaldasid kujundlikke väljendeid nagu „selleks pole vaja olla raketiteadlane“ ja „suunatud huvi“ ning tegemist on kostja järeldusega (hinnanguga) olukorrale. Iga hinnang ei ole (ebakohane) väärtushinnang. Väide heade suhete kohta ei ole vale. Hageja asus pärast umbusalduse avaldamist ja vallajuhi kohalt taandudes tööle Tefire Tootmine OÜ ja Genoke Trading OÜ omanikule ja juhile Jan Kranerile kuuluvasse ettevõttese OÜ Paala juhatuse liikmeks Jan Kraneri kõrvale ehk siis hoonestusõiguse protsessis osalenud või nendega seotud isikute juurde. Valetamise väide ei käinud hageja kohta. See hõlmas kogu ametnikkonda. Mitte ühelgi korral ei ole kostja viidanud äraostmisele. Kostja väiteid tuleb mõista stiilis, et Suure-Jaani puhul on tegemist väikese asulaga, kus „kõik tunnevad kõiki“ ja jätab väga kahtlase mulje, kui dokumendiregistrisse jäetakse dokumendid õigeaegselt registreerimata või tehakse seda valesti ega suudeta seda hiljem selgitada, miks selliselt haldusmenetlust läbi viidi ning miks just need ühingud said otsustusõiguse korras hoonestusõiguse. Suure-Jaani vallas praktiseeritav ebakorrektne haldusmenetlus oli see, mis tekitas avalikkuses korduvat (ja põhjendatult) huvi ning mis on tänaseks kinnitust leidnud läbi mitme menetluse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas (TsMS § 657 lg 1 p 21). Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ning jätab vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata.
8. Praegusel juhul ei ole hageja vaidlustanud maakohtu otsust varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas. Kuna TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hageja varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Selles osas on otsus jõustunud.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et korruptsiooniga seotud väide ja valetamise ja valeandmete esitamise väide olid suunatud vallavalitsuse, mitte hageja vastu. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega pea neid vajalikuks TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt korrata. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et selleks, et hinnata, kas hageja õigusi on avaldatuga rikutud, tuleb vahet teha sellel, kas avaldatu on esitatud kohaliku omavalitsuse üksuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku organi ehk vallavalitsuse kohta või konkreetse füüsilise isiku kohta. Artiklis tsiteeritud kostja avaldatud väidetest nähtub, et kostja pidas korruptsioonile ja 12 valetamisele viidates silmas vallavalitsust ning need väited polnud esitatud konkreetselt hageja kohta. Nagu asja materjalidest nähtub, tekitas avalikkuses (sh ajakirjanikes) ja kostjas kahtlust vallavalitsuses toimuv asjaajamine seoses hoonestusõiguste jagamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks põhjendatud see, kui väiteid esitatakse avalik-õigusliku juriidilise isiku organi kohta, kuid väidete ümberlükkamist asuks nõudma iga konkreetsesse organisse kuuluv liige, kes tunneb ennast asjast puudutatuna.
10. Hageja on palunud lisaks eelnevatele väidetele ümber lükata ka järgmise väite: „Tõnu Aavasalul oli Suure-Jaani tööstuspargi kruntide hoonestusõiguse jagamisel suunatud huvi“ (suunatud huvi väide). Maakohus on nimetatud väite osas leidnud, et tegemist on faktiväitega ning kohustas kostjat sellises sõnastuses ka väite ümber lükkama. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus eelnimetatud väite õigusvastasuse hindamisel vääralt

§ 1047, kui leidis, et tegemist oli faktiväitega.

Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Vastupidi faktiväitele on väärtushinnangut võimalik küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt RKTKo 29.03.2017, 3-2-1153-16, p 28 ja seal viidatud kohtupraktika; RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11). Hageja ja maakohus on tõlgendanud väljendit „suunatud huvi“ kui huvi kedagi soosida, hageja hinnangul viitab „suunatud huvi“ korruptsioonile. Ringkonnakohtu hinnangul ei pruugi suunatud huvi tähendada üksnes kellegi soosimist/eelistamist, samuti ei võrdu suunatud huvi korruptsiooniga. „Suunatud huvi“ võib viidata ka mingile konkreetsele eesmärgile, sihipärasele tegevusele. Mh võib suunatud huvi tähendada nt seda, et isikul on soov või eesmärk midagi arendada, nt ettevõtlust. Kuigi on õige iseenesest see, et asjaoludest saab ka tuleneda kaudne faktiväide ja maakohus on hageja taotletust tuletanud, et kostja ei ole suutnud kohtule tõendada, et hagejal olnuks otsustusõiguse korras hoonestusõiguse seadmise protsessis mängus isiklik „suunatud huvi“ ja et hageja soosinuks seetõttu heade suhete tõttu kolme konkreetset ettevõtjat. Samas hageja pole sellisel kujul väite ümberlükkamist taotlenud ja maakohus pole ka sellisel kujul hagi rahuldanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud kujul väidet, mille ümberlükkamist hageja soovib, ei ole kohtu hinnangul võimalik pidada ümberlükatavaks ja kontrollitavaks faktiväiteks. Väide, et isikul oli tööstuspargi kruntide hoonestusõiguse jagamisel suunatud huvi, on ringkonnakohtu hinnangul nii üldine, et seda ei saa käsitada faktiväitena, selle tõesust ei saa üheselt arusaadavalt tõendada, vaid sellele saab anda üksnes hinnangu, kas see on ebakohane või mitte. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tegemist on väärtushinnanguga. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei saa „suunatud huviga“ seotud väidet käsitada faktiväitena, on maakohus ekslikult rahuldanud hageja nõude selle väite ümberlükkamise osas ja selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja nõue jätta rahuldamata. 12. Hageja märkis alternatiivselt, et kui kohus leiab, et mõni väidetest on käsitatav väärtushinnanguna, siis tuleks rahuldada kostja faktiväite ümberlükkamise nõude asemel mittevaralise kahju hüvitamise nõue. 12.1. Käsitades kostja avaldatut suunatud huviga seoses väärtushinnanguna, tuleb hinnata, kas see oli ebakohane ja hageja au teotav

§ 1046järgi.

Arvestades kostja esitatut: „selleks pole vaja olla raketiteadlane, et näha nende otsuste taga vallavanem Aavasalu suunatud huvi. „See väga suur saladus ei ole, et need kolm ettevõtjat on 13 vallavanemaga heades suhetes.““ võib sellest mõistliku isiku jaoks tuleneda, et kostja hindas hageja tegevust selliselt, et hagejal võis olla huvi, et otsustuskorras hoonestusõiguste jagamisel soodustataks kolme konkreetset ettevõtjat. 12.2. Riigikohus on rõhutanud, et mitte igasugust väärtushinnangu avaldamist ei pea

§ 1046tähenduses lugema õigusvastaseks.

Avaldatud väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (

§ 1046lg 1).

Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (

§ 1046

lg 2).

§ 1046

alusel ei tule lugeda õigusvastaseks rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma. Igale avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine (vt ka nt RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11). 12.

1. Kohtupraktikas on viidatud, et avaliku elu tegelased on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga (vt RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 15). Menetluses ei vaielda selle üle, et hageja on avaliku elu tegelane (avaliku elu tegelase määratluse kohta vt RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 15). Õige on iseenesest hageja seisukoht, et ka avaliku elu tegelane ei pea taluma põhjendamatuid solvanguid. Samas peab olema avaliku elu tegelane, praegusel juhul hageja kui vallavanem, valmis taluma kriitikat, mis puudutab tema ametialast tegevust vallavanemana (vt ka RKTKo 30.10.1997, 3-2-1-123-97; RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 15). 12.
2. Arvestades, et kohalikult omavalitsuselt oodatakse asjaajamises läbipaistvust ja selgust, võis ringkonnakohtu hinnangul tekitada avalikkuses küsimusi konkreetsete ettevõtjate kasuks hoonestusõiguse otsustuskorras andmise eelnõude koostamise põhjendamine ettevõtjate kaaskirjadega, mille nad olid andnud varasemalt toetuse saamise projekti. Viimasele põhjendusele on hageja ka ise viidanud (dtl 117), viidates küll samas, et kaaskirjad puudutasid
3. a taotlust, mitte
4. a taotlust, millest on juhindunud kostja oma avaldatus. Seda, et ka ajakirjanikule on jäänud arusaam, et hageja on viidanud aastaid tagasi toetuse saamisse panustanud ettevõtjatele, nähtub mh
5. septembri
6. a artiklist, kus ajakirjanik viitab sellele, et „vallavanem Tõnu Aavasalu on väitnud, et otsustuskorras hoonestusõiguse said need ettevõtted, kes andsid
7. aastal kaaskirja, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) Suure-Jaani tööstuspargi rajamiseks toetust saada. „Kui meil ei oleks neid ettevõtjaid, ei oleks me saanud ka EAS-ist toetust küsida,“ selgitas ta.“ (dtl 16). Ka kostja juhtis tähelepanu, et
8. septembri
9. a K. Krjutškova artiklis „Repliik. Vallavanema pooltõde“ viitas ajakirjanik, et „Põhja-Sakala vallavanem Tõnu Aavasalu väitis Sakalale antud intervjuus, et Suure-Jaani tööstuspargi kruntide hoonestusõigus anti otsustuskorras ettevõtetele, kelle abiga saadi aastaid tagasi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt toetust.“ (dtl 49). Ka hageja poolt kohtule esitatud
10. septembri
11. a Sakala artiklis „Tõnu Aavasalu: mina ei tea, kes kellega saunas käib“ avaldatud hageja intervjuus on ajakirjanik küsinud hagejalt: „Kui läksite nende ettevõtjatega
12. aastal EAS-i, kas teil oli siis selline kokkulepe, et nad saavad otsustamiskorras hoonestusõiguse?“, millele vastas hageja: „Meil oli kokku lepitud, et nad saavad hoonestusõiguse.“ (dtl 222). Ajakirjaniku küsimusele: „Kus need kokkulepped on?“ vastas hageja: „Kokkulepped on kinnituskirjas ja kokkulepped on EAS-ile esitatud taotluses. Meie huvi on see, et nad tuleksid meile ja looksid töökohti. Meil on veel vaja ligi kümmekonda ettevõtjat.“ (dtl 222). Ka antud hageja vastustest ei nähtu, et hageja oleks väitnud, et 14 hoonestusõiguse saamise kokkulepped puudutavad aastat 2018, mitte aastat
13. Ka vastustes seoses avaldustega on hageja intervjuus viidanud ajakirjaniku küsimusele: „See on korrektne, et avaldused registreeriti hiljem?“ „See ei oma tähtsust.“ Ajakirjaniku küsimusele: „Rääkisite, et ettevõtjate avaldused olid mitu nädalat varem olemas.“ vastas hageja: „Ma ütlesin, et nende soovid.“ Seejärel küsis ajakirjanik: „Suulised soovid?“ ja hageja vastas: „Jah, arutelu kestis mitu nädalat, kuhu nad soovivad krunti saada. Oli käsikirjaga avaldus, siis see ka registreeriti. [---]“ (dtl 224). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et hageja vastused ei loonud selgust ja võisid tekitada kahtlusi, kas hoonestusõiguste jagamine otsustuskorras on põhjendatud ja miks on alust anda otsustusõiguse korras hoonestusõigused konkreetsetele ettevõtjatele. 12.
14. Lisaks on kostja viidanud menetluses sellele, et ta ei saanud toona volikogu liikmena istungil ega ka hiljem volikogu esimehena aru, millistest avalikest huvidest lähtuvalt oli vajalik otsustuskorras just nendele ettevõtjatele tööstusala maatükkidele hoonestusõigus seada ning miks ei soovitud seada hoonestusõigust läbipaistvalt ja võrdset kohtlemist tagades enampakkumise korras (vt dtl 40). Vallavolikogu istungil antud selgitused, et „tööstusala väljaarendamine edendab Põhja-Sakala vallas ettevõtluskeskkonda“ ning „loob ettevõtjatele soodsad tingimused äri alustamiseks ja laiendamiseks, lisaks ka töökohti“ (dtl 66) ei anna ringkonnakohtu hinnangul vastust küsimusele, miks peaks seejuures hoonestusõiguse seadmine toimuma just nimelt otsustuskorras, mitte avaliku enampakkumise korras. Hageja ise avaldas
15. septembri
16. a intervjuus vastuseks ajakirjaniku küsimusele järgmist: „Avalik huvi ongi see, et nemad olid valmis andma kinnituskirja, et nad osalevad tööstusprojekti arengus. Nemad peavad ehitama suured hooned ja looma töökohad, see on nende kohustus. Tegime koos selle investeeringu. Kui meil ei oleks neid ettevõtjaid, ei oleks me saanud ka EAS-ist toetust küsida.“ (dtl 222). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest hageja selgitusest mõistlikult võttes järeldada, et esines selline avalik huvi, mis oleks tinginud hoonestusõiguse andmise otsustuskorras. Eeldada võib, et enamikel juhtudel kasutatakse just avaliku enampakkumise menetlust hoonestusõiguse seadmisel, kuna just see tagab ettevõtjate võrdse kohtlemise ja läbipaistva menetluse, mis on avalikes huvides. 12.
17. Seega nähtub, et otsustuskorras hoonestusõiguste seadmise kohta eelnõude koostamine ja volikogule otsustamiseks esitamine on tekitanud põhjendatult küsimusi nii avalikkuses kui ka kostjas kui vallavolikogu liikmes, kellele otsustuskorras hoonestusõiguse seadmise kohta otsuste eelnõud vallavalitsuse poolt esitati. Samuti on küsimusi tekitanud vallavanema antud selgitused, miks konkreetsed ettevõtjad said hoonestusõiguse otsustuskorras. Asjaolule, et hageja oli heades suhetes ettevõtjatega, on viidanud ka hageja ise, põhjendades seda asjaoluga, et vallavanemaks olemise ajal oli ettevõtluse arendamine üks hageja põhiprioriteete, mistõttu suhtles ta ning oli heades suhetes kõigi kohalike ettevõtjatega (dtl 119). Asjas ei nähtu, et pooled vaidleksid ka selle üle, et ajakirjanik pöördus ise kostja poole ja teema leidis käsitlemist mitmetes artiklites. Tegemist oli teema ja küsimustega, mis pakkusid huvi laiemale üldsusele. Praegusel juhul leiab ringkonnakohus, et kostja hinnang sellele, et otsustuskorras hoonestusõiguse jagamise taga võib näha hageja suunatud huvi, ei ole selline hinnang, mida ei peaks poliitikas tegev vallavanem kui avaliku elu tegelane taluma. Oma hinnangut väljendas kostja seoses vallavanema ametialase tegevusega. 15 Arvestada tuleb ringkonnakohtu hinnangul sedagi, et kostjat ei saa panna vastutama selle eest, missuguse mulje võis luua ajakirjanik vallavanemast
18. septembri ja
19. oktoobri
20. a artikliga. Asja lahendamisel tuleb lähtuda siiski sellest, mida avaldas ajakirjanikule konkreetselt kostja. Eeltoodud asjaolusid kogumis (mh seda, et tegemist on avaliku elu tegelasega) arvestades leiab ringkonnakohus, et kostja esitatud väärtushinnang selle kohta, et otsustuskorras hoonestusõiguste jagamise taga võib näha hageja suunatud huvi, ei riiva hageja au sellisel määral, mis annaks alust pidada esitatud väärtushinnangut

§ 1046

mõttes õigusvastaseks ja seega pole alust välja mõista ka mittevaralise kahju hüvitist. 12.

1. Kuna maakohus on pidanud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist põhjendamatuks eelkõige põhjusel, et rahuldas ebaõige faktiväite ümberlükkamise nõude, mis peaks olema hageja õiguste rikkumise heastamiseks piisav, tuleb selles osas maakohtu otsuse põhjendusi muuta ja asendada need ringkonnakohtu eespool toodud põhjendustega selle kohta, et kuivõrd väärtushinnangu avaldamine ei ole õigusvastane, pole alust ka mittevaralise kahju hüvitist välja mõista.
2. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
3. TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Kuna maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määranud maakohus otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Kuna ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust, mille kohaselt jäävad menetluskulud täielikult hageja kanda, siis lähtudes TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 16