KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) Maris Kuurberg ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 10.10.2024, Tallinn Kohtuasj

§ 179lg 1).

APELLATSIOONKAEBUS

1. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule, alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Vastustaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. MENETLUSE EDASINE KÄIK
3. Ringkonnakohus pidas asjas istungi 05.09.2024 ning arutas pooltega korduvalt võimalust lahendada vaidlus kompromissiga. Kohtu pakutud tingimused kompromissiks olid: Alates oktoobrist on makstava summa suurus kokku, st elatis ja elatise võlgnevus 357,72 eurot, kohtuotsuse resolutsioon elatise suuruse muutumiseks jääb samaks, resolutsiooni muudetakse selliselt, et elatist makstakse alates oktoobrist
4. kuupäevaks. Kompromissi märgitakse, et iga 3 2-21-123345 kuu
5. kuupäevaks peab olema elatis ja elatise võlgnevus tasutud. Elatise võlgnevuse summa on 6500 eurot. Igakuine võlgnevuse makse on 70 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni. Kui jäädakse viivitusse elatise või võlgnevuse tasumisega, muutub kogu summa sissenõutavaks. Pooled kompromissini ei jõudnud.
6. Ringkonnakohus tegi asjas 04.10.2024 otsuse, millega jättis Harju Maakohtu 30.04.2024 otsuse muutmata, kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. Kostjale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud jättis kohus kostja kanda.
7. 04.10.2024 esitasid hageja ja kostja ringkonnakohtule taotluse, milles paluvad kinnitada ülaltoodud tingimustega kompromisslepingu kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata ning selle kinnitamise korral tsiviilasjas menetluse lõpetada, kompromissi sõlmimisega seotud menetluskulud (sh võimalikud kohtueelsed õigusabikulud)) jätta poolte endi kanda. Pooled kinnitasid, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kompromisslepingu sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Poolte kompromiss sisaldas ka kokkulepet, et riigi õigusabi tasu jääb riigi kanda.
8. Ringkonnakohus määras pooltele tähtaja anda hiljemalt 08.10.2024 teada, kas pooled on teadlikud, et nad ei saa kokku leppida selles, et riigi õigusabi tasu jääb riigi kanda. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja andis teada, et tulenevalt kohtpraktikast, kui pooled teevad kohtuliku kompromissi, siis riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda.
9. Ringkonnakohus määras pootele ka tähtaja anda hiljemalt 09.10.2024 teada elatise tasumise kohustuse lõppemise tähtaeg. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja andis teada, et kostja peab tasuma elatist kuni vastustaja täisealiseks saamiseni ja elatise võlgnevuse tasub kostja kuni võlgnevuse kustutamiseni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus ja ringkonnkaohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 13.

§ 430

kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel.

§ 430

lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 14.

§ 645

lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele.

§ 431

lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. 4 2-21-123345

1. Hageja ja kostja on palunud kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja ja kostja on kinnitanud, et nad on kompromissi õiguslikest tagajärgedest, sh menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, teadlikud.
2. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi osapooled on kinnitanud, et on selle õiguslikest tagajärgedest teadlikud.
3. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt

§ 432

ja § 457 lg 1 alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue. 18.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissist nähtuvalt pooled teisiti kokku leppinud ei ole, seega jäävad kompromissi sõlmimisega seotud hageja ja kostja menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus nende endi kanda. 19. Kompromiss sisaldas ka kokkulepet, et riigi õigusabi tasu jääb riigi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul tuleb

§ 190

lg 5 (koosmõjus

§ 639

lg-ga 1) kohaselt kostjalt menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja mõista. Sellest üldreeglist võimaldab kõrvale kalduda

§ 190

lg 7, mis sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Seega käsitleb ringkonnakohus poolte eeltoodud kokkulepet nende ühise taotlusena vabastada kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata, arvestades nii riigi õigusabi andmise tingimusi kui ka kompromissi sõlmimise asjaolusid. Harju Maakohus on 21.03.2024 määrusega määranud kostjale esindaja riigi arvel kohustusega hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osamaksetena, põhjendusel, et kostja on töövõimeline isik. Kompromiss sõlmiti pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist ja kohtu poolset korduvat poolte kompromissile suunamist sarnaselt kohtu väljapakutud tingimustele.

§ 190

lg 7 eesmärgiks on õigusrahu saavutamine menetluskulude kokkuhoiuga, mida apellant praegusel juhul teinud ei ole. Maakohtu 21.03.2024 määrusest nähtuvalt määrab kohus osamaksete suuruse ja arvu pärast kulu ulatuse selgumist. 20.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd hageja ja kostja lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega, on määrust võimalik vaidlustada seitsme