lg 1 p 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas D.K süüdistatakse selles, et tema 19.12.2019 kella 13.00 paiku viibides Tallinnas xxx asuva Tallinna Tööstushariduskeskuse (THK) ees ehk korrakaitseseaduse § 54 kohaselt avalikus kohas, rikkus tahtlikult korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, 2 sätestatud nõudeid, mille alusel on keelatud avalikus kohas käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda ning sõnade, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. D.K käitus ähvardavalt ja agressiivselt M. H. P. (P.) suhtes ning lõi teda korduvalt rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusi: ninaverejooksu ja ninaluude murru, mis on fikseeritud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Erakorralise Meditsiini Osakonna kaardil nr: 2019079226. D.K agressiivne käitumine ja teise isiku ründamine oli kõrval viibivate isikute jaoks häiriv ning hirmutav. Seega oma tahtliku tegevusega pani D.K toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga ja viisil, mis häiris ning hirmutas kõrvalisi isikuid, s.o
MS § 245 sätetest on prokurör Kristina Kivi, süüdistatav D.K ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest D.K-le karistuseks 7 kuud vangistust, mis jätta
alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui D.K ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub D.K temale
lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub D.K-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb D.K-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu, s.o. 211,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1087,20 eurot tuleb D.K tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 90,60 eurot. Asitõend • 1 DVD videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures /tagakaanel/- peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p-le 1 alusel. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1,3; § 248 lg 1 p 5; 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1,3, § 78 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada D.K
lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 kuud.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui D.K ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada D.K-le määratud 1 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.10.2020.a. Menetluskulud Välja mõista D.K-lt 876 eurot sundraha ja kaitsjatasu 211,20 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1087,20 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 90,60 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse D.K-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 2 Asitõend • 1 DVD videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures/- peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p-le 1 alusel. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.