Obsah (7)

§ 1511§ 275§ 151§ 68§ 91§ 90§ 15

Väärteoasi nr.4-23-1764 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 08.09.2023.a Harju Maakohus Kohtunik Sekretär Tõlk Aime Ivanson Annely Talve Karina Šorohhova, Eevi Pant Men

§ 1511

lg 1 ja

§ 275

lg 1 järgi nr 2315,23,003389 LÕPPOSA Mõista R.I-le

§ 151

1 lg 1 järgi arest - 23 päeva.

§ 68

lg 2 alusel arvata karistusaja hulka kinnipidamine 11.05.2023 kella 16.40 kuni 13.05.2023 kella 06.55 s.o 1 päev aresti (24 tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti). Ärakandmisele kuulub arest 22 päeva. Aresti kandmisele asuda hiljemalt 25.

1. 2023.a. Karistus kanda Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses, aadressil Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/
2. Aresti kandmisele mitte asumisel hiljemalt otsuses märgitud kuupäeval kohaldada R.I suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusesse. Mõista R.I-le

§ 275lg 1 järgi arest - 3 päeva.

Aresti kandmist alustada koheselt peale

§ 1511lg 1 järgi mõistetud aresti ärakandmist. Asitõend Pabeririba (asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas)- Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest peab kohtumenetluse pool teatama eelnevalt Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. VTMS § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärtegu väärtegu nr 2315,23,003389 Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokolli AB1612629 kohaselt R.I 11.05.2023 kleepis xxxx korteri kahjustusteta aknaklaasile diagonaalselt valget värvi pabeririba, mis koos valge aknaraamiga moodustasid „Z“ tähe, millega eksponeeris 11.05.2023 kell 08:57 ja kell 16:20 avalikult Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Samuti tema 11.05.2023 kell 16:40 aadressil xxxx solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat- politseiametnikku I Kit seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et isik lõi politseiametnikku rindkere piirkonda (löök valu ei tekitanud), mistõttu tundis politseiametnik end solvatuna. 1 Selliste tegevustega rikkus R.I karistusseadustiku (

) § 151 lg 1 ja

§ 275

lg 1 1 õigusnormi ja pani toime

§ 151

lg 1 ja

§ 275lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteotoimiku materjale, vaadanud videosalvestust, kuulanud tunnistaja ütlusi ja kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. Väärteoprotokollis heidetakse R.I-le esiteks ette, et ta kleepis xxxx korteri kahjustusteta aknaklaasile diagonaalselt valget värvi pabeririba, mis koos valge aknaraamiga moodustas „Z“ tähe, millega eksponeeris 11.05.2023 kell 08:57 ja kell 16:20 avalikult Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. 1 Esmalt märgib kohus, et ei arvesta R.I-le

§ 151

lg 1 etteheidetava teo tõendamisel tunnistaja I Ki ütlustega, kuna tunnistaja on koostanud R.I kinnipidamise protokolli, s.o alustanud väärteomenetlust

§ 1511lg 1 alusel.

VTMS § 313 lg 1 kohaselt saab osaleda kohtumenetluses tunnistajana kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses. Praegusel juhul on väärteoprotokolli koostanud D J. I K on alustanud väärteomenetlust

§ 1511

lg 1 alusel R.I kinnipidamisega ja talle õiguste ja kohustuse tutvustamisega, koostanud kinnipidamise protokolli. Seega kohus ei arvesta kohtuistungil tunnistaja I Ki poolt antud ütlusi selles väärteo etteheites. Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil, et elab xxxx, pani pabeririba teibiga aknale, kuid ei mäleta millal, sest oli alkoholijoobes. Ta ei mäletanud ka seda, miks selle riba aknale kleepis. Menetlusalune isik selgitas, et alkoholi tarvitas kolmandat päeva ja ta ei mäleta kaua pabeririba oli aknal. Kui politseist helistati ja räägiti ribast, siis pärast kõnet võttis selle riba ära. Lisaks selgitas R.I , et jälgib Ukraina situatsiooni kahelt poolt, suhtleb Ukraina põgenikega, kellel on kolmas variant nendest sündmustest. Kui see oleks sõda, oleks hävitatud televisioon, raadio, elekter, nad ei oleks saanud kasutada metrood ja ühistransporti, lennujaam oleks hävitatud. Menetlusalune isik väljendas arvamust, et tegemist on sõjalise operatsiooniga, mida tõendavad ukrainlased, kellega on R.I suhelnud. Kui helistas I K, siis võttis ta kohe lindi maha, umbes 2 minutit pärast lindi mahavõtmist tuli politsei. Väärteo toimikus on vaadeldud pabeririba, mis on kaasa võetud 11.05.2023 xxxx korterist. Pabeririba on 117 cm pikk ja 7 cm lai ning koosneb neljast kokku teibitud paberiribast. Riba ühel poolel on näha joonistusi ja peale kleebitud läbipais tva kileteibi tükke. Kileteibi tükid tõendavad asjaolu, et sellisel viisil sai paberiribad kleepida aknaklaasi peale. Väärteo toimikus on 11.05.2023.a kell 08.57 ajal politseiametniku M T poolt tehtud fotod, millest nähtub, et xxxx tänava poolselt küljelt vaatega 7. korruse akendele on näha ühe akna kitsamal ruudul paremalt vasakule diagonaalselt asetsevat pabeririba, mis koos ülemise ja alumise aknaraamiga moodustab Z-tähe. Politseiametniku rinnakaamera salvestiselt, millelt nähtub kuupäev, kellaaeg ja politseiametniku tunnus ja tema isikukood, on kaks politseinikku R.I korteri uksel kell 16.28. Menetlusaluse isiku selgituse kohaselt võttis ta pabeririba aknalt maha kohe peale I Ki helistamist ja umbes kaks minutit peale lindi maha võtmist tuli ukse taha ka politsei. Seega väärteoprotokollis märgitud kellaaeg 16.20 on õige. Samuti nähtub videosalvestiselt, et politseiametnik kontrollis ja kinnitas, et tegemist on õige korteri ja aknaga, millele oli teibitud pabeririba, mis moodustas koos aknaraamiga Z-tähe.

§ 1511

kohaselt on väärteona karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Osutatud sätte objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu:

1. a)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit;
2. b)sellise sümboli avalikku eksponeerimist;
3. c)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamist või õigustamist. Väärteo protokollist nähtub, et 11.05.2023 kell 08.57 ja 16.20 ajal xxxx korteri xxxx aknale oli diagonaalselt kleebitud valget värvi pabeririba, mis koos valge aknaraamiga moodustas „Z“tähe. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et nimetatud kuupäeval ja kellaaegadel oli valget värvi pabeririba kleebitud R.I korteri aknale, moodustades valge aknaraamiga „Z“tähe. Karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse 585 SE seletuskirjas on seadusandja selgitanud, et „Vene Föderatsioon on agressiooni toimepanemisel ja selle toetamiseks kasutanud erinevaid sümboleid (ennekõike nt laialdast meediakajastust saanud „Z“ täht), mida on asutud kasutama ka agressioonis mitteosalevate isikute poolt. Agressiooniakti toetamine ja propageerimine normaliseerib raskemaid rahvusvahelise õiguse rikkumisi ning loob toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks. See ohustab rahu ja avalikku korda ning mõjub alandavalt, hirmutavalt ja häirivalt nii raskete kuritegude tõttu vahetult kannatanud inimestele kui ka teistele sõjaohtu tajuvatele isikutele.“ Käesoleval ajal on üldteada, et Ukrainas on käimas sõda ning eelmise aasta veebruaris algas Venemaa poolne täiemahuline rünnak Ukraina vastu ning samuti on teada, et „Z“-täht on saanud Venemaa Ukraina agressiooni toetuse sümboliks. Sellele saab kinnitust igapäevasest meediast, millest on näha fotosid, videosid „Z“ tähe kujutisest, mida kasutatakse Ukraina ründamisel Venemaa sõjatehnikal. Eelpool viidatud seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on koosseisupäraseks teoks agressiooniakti (

§ 91

lg 3), genotsiidi (

§ 90

), inimsusevastase kuriteo (

1. ptk
2. jagu) või sõjakuriteo (

1. ptk
2. jagu) toimepanemisel kasutatud sümboli avalik eksponeerimine. Tähtsust ei oma, kas kõnesolevad kuriteod on kohtuotsusega tuvastatud või mitte.

§ 91

lg 3 kohaselt loetakse agressiooniaktiks ühe riigi poolt rahvusvahelise õigusega vastuolus olevat relvajõu kasutamist teise riigi vastu. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et Venemaa Föderatsiooni relvajõudude ning sõjalise ja poliitilise juhtkonna tegevused Ukrainas alates 24.02.2022 on Eesti Vabariigi Riigikogu poolt tunnistatud Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks. Selline avaldus on Riigikogu poolt tehtud 21.04.2022.a.(https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-vottis-vastu-avaldusevenemaa-sojakuritegudest-ja-genotsiidist-ukrainas) Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.03.2023 otsusest väärteoasjas nr 4-22-3610 punktis 10 on selgitatud, et avalikult toimepanduks tuleb lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele (nt avalik internetigrupp) või konkretiseerimata isikutele (nt nimeliste kutseteta koosolek). Nii seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb aga sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega (nt teatud tähendusega kuupäev või ajaline distants mõnest sündmusest), kohta (nt etendus/lavastus või poliitiline demonstratsioon) ja viisi (nt svastika käesidemel või kujutis svastika viskamisest prügikasti). Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal (nt Z -tähe ja Georgi lindi üheselt arusaadav seos Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu). Kõnesoleva väärteokoosseisu seisukohalt ei ole seejuures vahet, kas rahvusvaheline kuritegu, mille toetuseks või õigustuseks sümbolit avalikult eksponeeritakse, on kohtuotsusega tuvastatud või mitte. Kohtu hinnangul korteri aknale diagonaalselt pabeririba kleepimine viisil, mis moodustab ülemise ja alumise aknaraamiga „Z“ tähe kujutise, saab lugeda avalikult toimepanduks. Nimelt nähtub fotodelt, et „Z“ tähe kujutis on näha tänavale, seega eksponeeritav sümbol tehti nähtavaks kindlaks määramata arvule isikutele. Võttes arvesse sümboli tähendust (seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega), sümboli eksponeerimine on toetav (sümbolit kasutatakse Ukraina ründamisel sõjatehnikal ja Z- tähe seos on Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu üheselt arusaadav) ja eksponeerimise aega, s.o kaks päeva peale 09. maid, tekib ka nn keskmise mõistliku inimese seisukohast seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel. Eelpool viidatud Riigikohtu lahendi punkti 11 kohaselt

§ 1511

sõnastus ei sea mingeid erilisi tingimusi subjektiivse külje osas ning kuivõrd tegemist on väärteoga, piisab

§ 15lg 3 kohaselt süüteo realiseerimiseks ka ettevaatamatusest.

Siiski leiab kohus, et R.I pani teo toime kavatsetult. Kui aknaklaas on terve ilma mingite vigastusteta, puudub vajadus pabeririba diagonaalselt üle aknaruudu kleepida. Vaatamata sellele, et

§ 1511

lg 1 ei nõua subjektiivse külje sisustamisel agressiooniakti või genotsiidi toetamise eesmärki, näitab kohtu hinnangul menetlusaluse isiku poolt talle etteheidetud teo toimepanemine soovi väljendada oma heakskiitu või toetust taoliste kuritegude toimepanemisele. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime

§ 1511lg-s 1 ettenähtud väärteo.

Teiseks heidetakse R.I-le ette veel 11.05.2023 kella 16:40 ajal aadressil xxxx avalikku korda kaitsva võimuesindaja- politseiametniku I Ki solvamist.

§ 275

lg 1 näeb ette vastutuse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses ametikohustuste täitmisega. Selle väärteokoosseisu täitmiseks peab esinema esmalt solvamistegu, teiseks peab solvamine olema suunatud avalikku korda kaitsva võimuesindaja vastu ning kolmandaks peab solvamistegu aset leidma seoses võimuesindaja ametikohustuste täitmisega. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis. Solvamine võib lisaks sõnadele seisneda ka tegudes (vt ka

komm vlj 2021, lk 463 p 7; lk 859; RKKKo 3-1-1-31-16, p 10). Korrakaitseseaduse (KorS) § 4 lg 1 kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Väärteoasjas tunnistajana üle kuulatud I K, kellele löödi vastu rinda ja kes tundis end sellest solvatuna, töötab Politsei-ja Piirivalveametis ning tema näol on tegemist Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinikuga. Politseiametnikud on võimuesindajad, kes esindavad politseiasutust ja riiki mh avaliku korra kaitsel ja võivad selleks vajadusel anda korraldusi. Vastavad volitused tulenevad politsei-ja piirivalve seaduse (PPVS) §-st 3 ja KorS § 6 lg-test 1 ja

1. Antud asjas ei esine ka vaidlust selles, et I K koos teise politseiametnikuga täitsid väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas võimuesindaja ametikohustusi. Eelkõige avaldub selle tegevuse sisu politseiametniku xxxx vormikaamera salvestiselt, milles on näha 11.05.2023.a kella 16.28-16.40 toimunud sündmus. Nähtub, kuidas kaks politseiametnikku on korteriuksel, kus Ilya nimeline meesterahvas politseiga vestluse käigus ärritub, tõstab tema peale häält, räägib üleolevalt, kuigi politseiametnik räägib temaga viisakalt, rahulikult. Seejärel meesterahvas rahuneb, kutsub politseiametnikud korterisse, vestleb rahulikult ning mingil hetkel hakkab uuesti kõrgendatud hääletooniga rääkima ning on näha, kuidas politseiametnik löögi saamisel astub sammu tagasi. Kuivõrd politseiametnikud täitsid oma tööülesandeid, pidi olema ka see menetlusalusele isikule üheselt mõistetav ainuüksi seetõttu, et politseiametnikud olid vormiriietuses. Tunnistaja I Ki ütlustest nähtuvalt töötab ta Põhja prefektuuri Ida- Harju politseijaoskonnas piirkonnapolitseinikuna xxxx piirkonnas ja xxxx asub tema piirkonnas. R.I korteris oli koos R L. R.I andis loa siseneda korterisse. Ajal, kui tunnistaja oli korteri koridoris ja R.I oli oma toas ukse juures, hakkas Ilya karjuma tema peale. Nende vahe oli vähem kui meeter ja tunnistaja jaoks ootamatult tuli R.I poolt tõukelöök. Seljas olnud kuulivest hajutas jõu ja seetõttu valu ta ei tundnud. Tunnistaja aga tundis tõukelöögist end solvatuna, kuna tema jaoks oli see hämmastav, ootamatu, sest isikuga rääkides oli ta alati korrektne. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine) ((Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 115 komm
2. Au mõiste on eelkõige seotud sellega, kuidas teised isikud meid väliselt tajuvad, ja väärikuse mõiste on otseselt seotud isiku sisemise väärikusega (vt ka EIKo 39311/05, Karakó vs. Ungari, 28.07.2009). Menetlusalune isik on selgitanud, et ta ei löönud piirkonnakonstaablit, see oli emotsioonist, et näidata, et ta ei taha neid (politseinikke) sinna. Eesmärki politseinikku vigastada või tekitada ohtu tema elule ei olnud. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendamist leidnud asjaolu, et R.I tõukas temaga rahulikult rääkivale piirkonnapolitseinikule I Kile vastu rinda. Tõukelöök oli nii tugev, et I K kaotas tasakaalu ja astus sammu tagas i. Selline teguviis ilmselgelt alandas politseiametniku au ja väärikust. Kuigi politseiametnikud peavad olema valmis konfliktsituatsioonideks, siis see valmidus ei kohusta neid taluma nende suhtes toimepandavaid vägivallategusid. Seda enam, et I K tuli R.I juurde eesmärgiga temaga rahulikult rääkida ja menetlusaluse isiku poolt tema suhtes füüsilise jõu kasutamine oli tema jaoks au ja väärikust alandav.

§ 15lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohtu hinnangul käitus R.I

§ 275lg-s 1 sätestatud objektiivse teokoosseisu elementide suhtes kaudse tahtlusega.

R.I , tõugates temaga rahulikult, viisakalt kõnelevat politseiametnikku, pidas võimalikuks, et tema teguviis võib solvata piirkonnapolitseinikku ja möönis seda ehk suhtus sellesse ükskõikselt. Kohus leiab, et R.I käitumises on väärteokoosseisu olemasolu tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on kvalifitseeritud

§ 275lg 1 ettenähtud väärteona õigesti.

Karistus Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus ei tuvastanud ka karistust kergendavaid asjaolusid.

§ 1511

lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ja

§ 275lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Antud juhul on menetlusalune isik toime pannud kaks erinevat tegu. 1 Kohtuvälise menetleja esindaja taotles R.I karistamist

§ 151

lg 1 järgi arestiga 25 päeva ja

§ 275

järgi arestiga 5 päeva, arvestades maha päevad, mil isik viibis kinnipidamisasutuses. 1 Hinnates R.I süü suurust temale

§ 151

lg 1 järgi etteheidetava süüteo toimepanemisel tuleb süü suuruse juures arvestada, et tegemist ei ole isikuga, kes oleks samalaadse süüteo toime pannud esmakordselt. Menetlusaluse isiku karistusandmed viitavad sellele, et tegemist on isikuga, keda on samalaadse teo eest ka varem karistatud arestiga - Harju Maakohtu 20.09.2022.a otsusega mõistis kohus karistuseks 20 päeva aresti. Menetlusalune isik on jätkanud Z- tähe kasutamist erineval viisil. R.I ei ole teinud varasemalt mõistetud 20-päevasest arestist mingeid järeldusi. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. R.I selgitus, et tegutses ebaadekvaatselt, ei mäleta, kuna oli alkoholijoobes, on kohtu hinnangul vabanduse otsimine. Politseiametniku vormikaamera salvestiselt on näha, et R.I sai aru, miks politseiametnikud temaga rääkima tulid. Kuna 1 iga järgnev karistus peab olema rangem, siis kohus mõistab R.I-le

§ 151lg 1 1 järgi aresti 23 päeva.

R.I oli

§ 151lg 1 järgi kinni peetud.

Kohaldades

§ 68

lg 2 sätteid tuleb arvata karistusaja hulka kinnipidamine 11.05.2023 kella 16.40 kuni 13.05.2023 kella 06.55, s.o 1 päev, sest 24-tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti. Seega kuulub ärakandmisele arest 22 päeva. Hinnates R.I süü suurust temale

§ 275

lg 1 järgi etteheidetava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust väärteo asjaoludest lähtuvalt hinnata väikeseks. Tegemist oli ühe politseiametniku solvamisega, mis seisnes politseiametniku tugevalt rindkere piirkonda tõukamises. Kohus arvestab, et menetlusaluse isiku käitumine politseiametnikuga oli üleolev, ebaviisakas ja jõu kasutamisega, vaatamata sellele, et temaga räägiti viisakalt ja rahulikult. Kohus ei pea põhjendatuks selle väärteo toimepanemise eest rahatrahvi mõistmist ja seda põhjusel, et menetlusalusel isikul puudub ametlik töökoht. Seega ei ole teada, milline on isiku sissetulek ja kas ta on võimeline rahatrahvi tasuma. Kohus mõistab

§ 275lg 1 järgi karistuseks aresti 3 päeva.

Asitõendid Pabeririba valget värvi, mis on üle antud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 23ATH24068 Põhja prefektuuri asitõendite hoidlale, kuulub peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele kui väärtusetu ese. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 107 lg 1 p 1. Apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud otsus kättesaadav hiljemalt 03.10.2023 kell 13.00. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/