Obsah (4)

§ 497§ 173§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-8515 Tsiviilasi L. Ä. hagi K. E. vastu

) § 459 lg 1 alusel on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 20.06.2017 nr 32-1-67-17, p 9, RKTKo 28.10.2015 nr 3-2-1-124-15, p 11). 2 2-24-8515

1. Kuivõrd hageja nõudel muudetav
2. jaanuari
3. a kohtulahend on tagaseljaotsus, ei ole kohus sisuliselt hinnanud kohustatud vanema võimekust nõutud ulatuses elatist tasuda ega ka lapse vajadusi. Kohus tuvastab elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel seetõttu selle, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 12).
6. Perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on laste igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel. Elatise tasumise kohustus lasub aga vanemal, kes elab lastest eraldi ja ei osale igapäevaste vajalike kulutuste kandmisel. Riigikohtu varasemas praktikas (vt RKTKo 16.01.2023 nr 3-2-1-160-12; RKTKo 24.10.2012 nr 3-2-1-118-12) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
7. Kohus andis
8. augusti
9. a eelistungil hagejale korralduse esitada enda sissetulekute kohta tõendid ja selle kohta, kui suures ulatuses on ta siiani eelmise kohtuotsuse alusel ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja ei ole kohtule enda väidete kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Kostja seaduslik esindaja selgitas eelistungil, et kohtulahendi täitmiseks on ta pöördunud kohtutäituri poole, sest hageja ei ole vabatahtlikult enda kohustust täitnud.
10. Hageja selgitas eelistungil, et ta oli vahepeal viis kuud tööta, käib praegu tööl ja kinnitas kohtule, et ta saaks põhiharidusega rohkem teenida (dtl 21). Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada. Vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt RKTKo 9.06.2017 nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Märkida tuleb ka seda, et hagejal ei ole kulusid seoses lapsega kohtumisega, sest ta ei suutnud meenutada, millal lapsega kohtus. Kostja esindaja selgitas, et hageja ei ole teinud ka jõulu- ja sünnipäevakinke lapsele.
11. Kohtu hinnangul ei ole
12. jaanuari
13. a tagaseljaotsuse tegemise ajast halvenenud hageja majanduslik olukord ja vähenenud tema sissetulek. Vastupidi hageja ise leidis, et ta saaks teenida ka rohkem. Kohus selgitab, et PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on olukorras, mil kohtul on põhjust kaaluda elatise vähendamist, peab kohustatud vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Menetluskulude jaotus 3 2-24-8515 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 13.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4