← Eesti

1-24-5816/5

Obsah (4)§ 209§ 344§ 2172§ 217

1-24-5816 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 21. oktoober 2024, Tallinn, kirjalik menetlus 1-24-5816 (24770000052) Kohtunik Orvi Koik Vaidlusta

§ 209

lg 2 p 3 tunnustel kriminaalmenetlust AK (ik xxxxxxxxxxx) ja PF OÜ (registrikood xxx) suhtes kuriteokahtluse uurimiseks.

  2. augustil 2024 koostas Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 24770000052, kuivõrd menetluse alustamiseks puudus alus KrMS § 193 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 järgi.
  4. augustil 2024 esitas XX esindaja kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale kaebuse Riigiprokuratuurile, taotledes selle tühistamist ning kriminaalmenetluse algatamist kuriteokaebuses ja selle täienduses esile toodud asjaoludel. Riigiprokuratuuri määrus
  6. septembri
  7. a määrusega jättis riigiprokurör kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale rahuldamata, asudes seisukohale, et kriminaalmenetluse mittealustamise otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks aluseid ei esine. 1

(8)
  1. Riigiprokurör selgitas seoses kelmuse koosseisuga, et kuivõrd kaebaja sisustab kelmustegu sellega, et PF OÜ esitas XX-le müügiarveid oluliselt suurema koguse toiduainete eest, kui tegelikult tarniti, peab kelmuse jaatamiseks kaebaja esitatud materjalidest ilmnema, et PF OÜ tarnis XX-le vähem kaupa, kui saatelehtedel oli märgitud. Riigiprokurörile ei nähtu kaebaja esitatud dokumentatsioonist selget ülevaadet, millist kaupa ja millises koguses XX iga saatekirja puhul tegelikult PF OÜ-lt kätte ei saanud. Puuduolevad kaubad ei selgu ka esimesest kuriteokaebusest, selle täiendusest ega Riigiprokuratuurile esitatud kaebusest. Seega tuleks käesoleval juhul alles hakata välja selgitama, kas ja millised toiduained jäeti XX-le tarnimata, kuid nagu kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates on korrektselt märgitud, siis ei ole kriminaalmenetluse ülesanne otsida oletuste põhjal kuriteotunnuseid, mis kaebaja arvates võivad viidata õigusrikkumisele.
  2. Puutuvalt AK poolt XX toiduprogrammis LS hommikusöögi toiduainete mahakandmisesse ei nähtu kuriteokaebusest, selle täiendusest ega Riigiprokuratuurile esitatud kaebusest, kas nimetatud toiduaineid võidi kasutada lõuna- ja õhtusöögi valmistamiseks või hotelli NS kahes restoranis, kahes baaris või pubis. Nimelt sattus AK selgituste kohaselt hommikusöögi toiduainete nimekirja ka õhtusöögiks mõeldud toiduaineid ja osasid toiduaineid kasutati nii hommikuses kui õhtuses Rootsi lauas (juust, kartul, paprika, joogijogurt, kodujuust, köögikreem, pähklid, seemned). Lisaks on nimekirjas olevaid toiduaineid AK sõnul kasutatud XX töötajatele toidu valmistamiseks. Kaebaja on lisanud kuriteoavaldusele AK seletuskirja, kuid ei ole eelmainitud väiteid kinnitanud ega ümber lükanud. Samuti väidab kaebaja, et PF OÜ on oma müügiarvetes toiduainete hinnad märkinud oluliselt kõrgema hinnaga, kui poolte vahelises lepingus kokku lepitud. Riigiprokurörile jääb arusaamatuks, mida mõtleb kaebaja „salajase hinnalisa“ all (kaebuse punkt 3.17), kui konkreetsed toiduainete hinnad on arvetel kirjas ja XX on arvete tasumisega hinnalisad heaks kiitnud. Lisaks jääb siinkirjutajale kuriteokaebuse täiendusest silma, et PF OÜ on teinud XX-le krediitarve toodete osas, mille kohta XX selgitas, et hindu on nende teadmata tõstetud. XX ja PF OÜ vahel sõlmitud ostu-müügilepingus on aga seonduvalt kauba hinnaga kokku lepitud, et kaupade müük toimub hinnakirja alusel, mida müüjal on õigus muuta, teavitades sellest ostjale 10 päeva ette, kui kokku ei lepita teisiti, v.a jahutatud kala ning värske puu- ja köögivilja puhul, mille hinnad võivad muutuda iga nädal (kaebuse lisa 1). Kokkuvõttes ei pea siinkirjutaja võimalikuks AKle ette heita kelmuse koosseisu valguses seda, et PF OÜ tõstis toiduainete hindu, hinnatõusu kajastavad arved esitati XX raamatupidamisosakonnale, kellel oli võimalik arvete sisuga tutvuda ja XX otsustas kõrgema hinnaga toiduainete eest tasuda. Kuriteoavalduse kohaselt olid tooraine ja pooltoodete kulunormid, valmistoitude kalkuleerimine ja hinnakujundus toitlustuse majandusküsimustes ka toitlustusosakonna juhataja KI vastutusalas, mistõttu pidi ka tema olema toiduainete hinnatõusuga kursis, eriti, kui hommikusöök teenis kahjumit poolteist aastat järjest. Riigiprokurör ei pea põhjendatuks kriminaalmenetluse alustamist eesmärgiga tuvastada, kes täpselt XX töötajatest oma tööülesandeid piisava hoolsusega ei täitnud ning milliste asjaolude koosmõju tõi äriühingule kaasa väidetava ning objektiivselt tuvastamata kahju kallimalt soetatud toiduainete tulemusena. Hoolimata prokuratuurile edastatud teabe kvantiteedist ning arvutuskäikudest, ei selgu nimetatutest, milles seisnes pettuslik tegu (st, konkreetselt millist arve/saatelehel olevat kaupa ei tarnitud XX-le), mil moel õnnestus olematu kaup siiski üle anda ka teistele XX töötajatele (ajal, mil AK polnud kaupa vastu võtmas) ja milline on konkreetne kahju toodete eest, mida ei saadud.
  3. Seoses

§ 344

etteheitega märkis riigiprokurör, et kuigi tööandjana saab XX AKle ette heita, et ta ei viibinud kauba vastuvõtmisel töökoha, ei saa PF OÜ koostatud üleandmisevastuvõtmise aktide hilisemat allkirjastamist AK poolt, pidada dokumendi võltsimiseks

§ 344mõttes.

Kaebaja pole esitanud väidet, et konkreetsel arve/saatelehel kirjeldatud kaup ei vastanud sellele, mis teiste töötajate poolt vastu võeti. Seega puuduvad andmed selle kohta, et algne dokumendi koostaja oleks märkinud dokumendi sisusse valed kaubaartiklid. Täiendavalt jääb selgusetuks, milliseid õigusi AK selliselt tegutsedes omandas või millistest kohustustest vabanes. 2

(8)AK allkiri üleandmise-vastuvõtmise aktidel oli vajalik selleks, et kinnitada, et PF OÜ tarnis XX-le aktidel oleva kauba, mida oli väidetavalt aktidele märgitud suuremas koguses, kui tegelikult tarniti. Kui aga AK igal kauba vastuvõtmisel kohal ei viibinud, allkirjastades osad üleandmisevastuvõtmise aktid hiljem, võttis siiski eelduslikult keegi teine XX töötaja kauba vastu (AK kuriteoavaldusele lisatud seletuskirja kohaselt võtsid kaupa vastu ka vanemkokad ja kokad), mistõttu pidanuks ebakõla kauba tegelikus koguse ja aktidel märgitud koguse vahel koheselt märgatav olema. Ka kaebaja on algses kuriteokaebuses märkinud, et kuupäevadel, mil AK ei võtnud toiduaineid vastu, tegid seda teised toitlustusosakonna töötajad. Väiksemas koguses toiduainete tarnimist ükski XX töötaja seevastu ei täheldanud, isegi mitte XX toitlustusjuht KI, kes kontrollis AK tööülesannete täitmist. Lisaks märkis riigiprokurör, et
  1. mai 2024 arve/saatelehe nr 202404051, mille AK kaebaja väitel töölt puudumise tõttu peale
  2. juulil 2024 tagantjärele allkirjastas, oli XX pangakonto väljavõtte kohaselt
  3. juunil 2024 PF OÜ-le kauba tarnimise eest ülekanne juba tehtud. Seega hiljem allkirjastatud arve ja saatmine raamatupidajale ei oleks andnud PF OÜ-le õiguse nõuda arvel näidatud summat ning kohustanud XX raamatupidajat kannet tegema. Kuna arve oli juba eelnevalt tasutud, viitab see arvete/saatelehtede liikumisele XX raamatupidamisosakonnale ka teiste isikute vahendusel peale AK ning arve eest tasumise fakti sõltumatusele akti allkirjastamisest. Seega ei saanud AK allkiri või selle puudumine mõjutada ülekande tegemist kauba tarnijale.
  4. Riigiprokurör ei sedastanud ka kaebaja poolt kelmusele alternatiivse

§ 2172

lg 1 alt 1 järgi usalduse kuritarvitamise koosseisuks aluse olemasolu AK käitumises ega PF OÜ poolt sellele kaasa aitamises. Kaebaja seisukoht AKl kahtlaste tulude olemasolule tugineb üksnes oletustele ning ühestki esitatud dokumendist ei nähtu, et AK ja PF OÜ vahel oleks toimunud kuritegelikul teel saadud vara jagamist. Kokkuvõttes pidas riigiprokurör põhjendatuks AKle ja PF OÜ-le ette heita teatavat hooletust XX-ga sõlmitud lepingute täitmisel, sest XX-d ei viidud toiduainete tellimisel hinnamuutuste ja koguste suurendamisega piisaval määral kurssi, samuti polnud AK alati PF OÜ poolt tarnitud kaupa vastu võtmas ja allkirjastas arveid/saatelehti tagantjärele. Samas ei nähtu kuriteokaebusest, selle täiendusest ega Riigiprokuratuurile esitatud kaebusest, et AK ja PF OÜ oleksid tegutsenud viisil, mis nõuaks karistusõiguslikku reageerimist. Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud kaebus

  1. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud kaebuses taotletakse Riigiprokuratuuri
  2. septembri
  3. a määruse tühistamist ning Riigiprokuratuuri kohustamist alustada kriminaalmenetlust.
  4. Kaebaja selgitab, et käesoleval juhul ei ole tegemist üksnes tsiviilõigusliku vaidlusega, vaid perioodil 2023– 2024 AK ja PF OÜ poolt kaebuse esitaja suhtes teadlikult toime panna kelmusega, millega on kaebajale suures ulatuses kahju tekitatud.
  5. Kaebaja leiab, et Riigiprokuratuur on määrust tehes rikkunud legaliteedipõhimõtet, tõlgendades sisuliselt kõik kahtlused võimalike kuritegude toimepanijate kasuks ja selle alusel jõudnud väärale järeldusele, et käesoleval juhul kriminaalmenetluse läbiviimiseks vajalik alus puudub. Kuriteokaebuses ja selle täienduses on selgitatud ja ühtlasi esitatud osaliselt tõendid, milles kuritegude toimepanek seisneb. Nende põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et kuritegusid pole toime pandud ja kuritegude toimepanekuks isegi mistahes kahtlused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt kriminaalmenetluse alustamiseks piisab üksnes põhjendatud kuriteokahtlusest. Riigiprokuratuur on oma määruse tehes lähtunud väärast seisukohast, nagu peaks juba kriminaalmenetluse algatamiseks olema kannatanu poolt tõenditega kaetud kõik kuriteokooseisu elemendid, sh asjaolud, kuidas kuritegelikul teel saadud raha jagamine võimalike kuritegude 3

(8)toimepanijate vahel toimus. Kaebuse esitaja saab esitada vaid tõendid, mis tal olemas on. Samas tõendite terviklik kogumine saab toimuda vaid kriminaalmenetluse raames. 12. Kaebaja toob uuesti välja faktilised asjaolud, millest tulenevalt on alust kahtluseks, et AK ja PF OÜ on toime pannud

§ 209

või

§ 2172

lg 1 alt 1 sätestatud kuriteo ja AK ka

§ 344sätestatud kuriteo.

  1. Kaebaja hinnangul on Riigiprokuratuuri seisukohad ebaõiged ning kaebaja ei nõustu riigiprokuröri käsitlustega järgnevatel põhjustel. 13.1 Kaebuse esitaja märgib, et kriminaalmenetluse alustamiseks peaks esinema üksnes põhjendatud kahtlus, et kuritegu võis olla toime pandud. Kaebaja on 26.augusti 2024 kaebuse joonealuses viites välja toonud, et kuivõrd PF OÜ perioodil
  2. a –
  3. a väljastatud arvete hulk on väga suur, siis hetkel neid ei esitata, samas oli märgitud, et menetleja nõudmisel arved ja muu asjakohane dokumentatsioon esitatakse. Õiguskaitseorganid ei ole kaebuse esitajalt isegi küsinud täiendavaid andmeid kahju kujunemise kohta, vaid koheselt järeldati, et kahju ei saanud tuvastada. Sisuliselt on Riigiprokuratuur kõik kahtlused tõlgendanud kahtlustatava kasuks. Asjaolu, et AK enda sõnul võidi teatud toite kasutada ka muude toidukordade, peale hommikusöökide, valmistamiseks ei tähenda, et ta pole õigustamatult ja kelmuse toimepaneku varjamiseks mahakandmisi teinud. Seejuures tulnuks arvestada, et kriminaalmenetluse käigus kaebuse esitajal oleks olnud võimalik oma kahju tõendavaid andmeid täiendada ja täpsustada. 13.2 Kaebuse esitaja selgitas, et käesoleval juhul pettuslikuks teoks on asjaolu, et kaebuse esitajale esitati arved pikema ajaperioodi jooksul, mis ei vastanud PF OÜ hinnakirjale. Kaebuse esitaja oli viidud eksimusse peakoka AK ja PF OÜ poolt, keda usaldades eeldas, et arvetes toodud hinnad vastavad PF OÜ hinnakirjale. Seetõttu kaebuse esitaja on teinud varakäsutuse tasudes kõik PF OÜ arved arvates, et arvetel kajastatud hind vastab PF OÜ hinnakirjale. Ehk siis tegemist ei ole olukorraga, kus kaebuse esitaja kiitis arvetel näidatud hindu heaks, vaid ta tegi varakäsutuse olles eksimuses, et kõik maksmiseks esitatud arved kajastavad lepingupoolte vahel varasemalt kokkulepituid hindu. PF OÜ hinnalisa puhul on PF OÜ ja AK poolt kaebuse esitajale tekitatud kahju piisavalt konkretiseeritud, mistõttu on väär riigiprokuröri seisukoht, et kahju on objektiivselt tuvastamata. Riigiprokuratuur on seetõttu ebaõigesti kelmuse kuriteokoosseisu tõlgendanud. 13.3 Seonduvalt

§ 344

koosseisu täitmisega, märgib kaebaja, et riigiprokurör on materiaalõigust ebaõigesti tõlgendanud. Võltsimiskoosseis on täidetud, tuginedes Riigikohtu lahendis nr 1-16-10888/62 p-s 51 ja nr 1-16-5757/65 p-s 12 selgitatule.

§ 344

objektiivne koosseis on täidetud juba ainuüksi valeandmete kandmisega arvele, pole oluline kas AK tegelikult ka mõnda õigust nende arvete/saatelehtede alusel ise omandas või lasi kellelgi omandada. Nagu riigiprokurör ise tuvastas allkirjastas AK arveid/saatelehti tagantjärele, luues mulje nagu just AK oleks ise kauba vastu võtnud – selliselt vaidlusalustele arvete/saatelehtedele oli kajastatud ebaõiged andmed, kahjustades nende dokumentide usaldusväärsust. Selle valguses ei oma mingit tähtsust ka asjaolu, et nt 27. mai 2024. a arve/saateleht nr 202404065 tasuti juba seisuga 19. juuni 2024 või see, et kauba tegelikult võtsid vastu teised hotelli töötajad. Kokkuvõttes riigiprokurör järeldas ebaõigesti, et kaebuse esitaja poolt välja toodud asjaoludel ei esine dokumendi võltsimise koosseisu. 13.4 Seoses kaebuse esitaja alternatiivse kuriteokooseisuga

§ 2172

järgi, ei nõustu kaebaja samuti riigiprokuröri käsitlusega ning selgitab, et just AK ja PF OÜ kooskõlastatud tegevuse tagajärjel on kaebuse esitajale tekitatud kahju käesolevas kaebuses kirjeldatud asjaoludel. Samas üksnes asjaolu, et kaebuse esitajal ei ole võimalik omal käel ja juba enne kriminaalmenetluse algust 4

(8)esitada üksikasjalike tõendeid, et isikud on omavahel õigusvastaseid kokkuleppeid sõlminud, ei tähenda kuidagi, et selliseid kokkuleppeid ei olnudki sõlmitud. Kaebuse esitajal on selles osas olemas põhjendatud kahtlus, mis tugineb kaebuse esitaja enda kogutud andmetel. Arusaadavalt sellise kahtluse põhjalikult saabki kontrollida üksnes kriminaalmenetluse raames kasutades uurimisorganitele antud võimalusi tõendite kogumiseks. 13.5 Arvestades AK töötasu ning tema poolt soetatud korteri, auto ja mootorratta maksumust ning eluks vajalikke kulutusi, pidi tal olema lisasissetulek. Lisaks on alusetu riigiprokuröri etteheide, nagu kaebuse esitaja ei ole esitanud dokumente, millest nähtuks, et AK ja PF OÜ jagasid omavahel kuritegelike tulusid. Arusaadavalt ei saa kaebuse esitaja asuda isikuid nt eraviisiliselt jälitada eesmärgiga tõendada juba enne kriminaalmenetluse algatamist, et isikud on omavahel kuritegeliku tulu tegelikult jaganud. Selliseid tõendeid saabki üksnes kriminaalmenetluse raames koguda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustuse ja riigiprokuröri kaebuse rahuldamata jätmise määruse, samuti ringkonnakohtule edastatud materjalid, leiab, et kaebuse väited ei too kaasa Riigiprokuratuuri
  2. septembri
  3. a määruse tühistamist ja kohustamist alustada kriminaalmenetlust.
  4. Kriminaalmenetluse alustamata jätmisel ja selle peale esitatud kaebusele vastamisel on Riigiprokuratuur kaalunud vaidlustatud ja täiendavalt esitatud süüteokoosseisude alusel tähtsust omavaid asjaolusid ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et nende osas puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses. Uusi asjaolusid, mida riigiprokurör ei oleks kriminaalmenetluse alustamata jätmisel ja kaebuse rahuldamata jätmisel analüüsinud, ringkonnakohtule kaebuses ei ole esitatud. Ringkonnakohtule esitatud kaebuse argumentidele tuleb vastata järgmist. 16.

§ 209

koosseis eeldab pettust, s.o tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist, mille tulemusena kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse. Kelmuse koosseisu kaitstavaks õigushüveks on vara (kannatanu vara). Selleks, et sedastada kannatanu eksimusse viimine, peavad ilmnema asjaolud, millega tekitati kannatanul ebaõige ettekujutus ning kannatanu tegi seetõttu varakäsutuse. Kuriteokaebuses ja selle täienduses on selgitatud, et XX-le tekitati ebaõige ettekujutus toiduainete kogusest, mis tegelikult üle anti ning samas esitati arved suuremate toiduainete koguste kohta kui üle anti. Ka olid toiduainete hinnad kõrgemad kui need oli PF OÜ-ga kokkulepitud hinnakirjas. Peakokk AKl oli kohustus järgida XX varalisi huve ning peakokk tegeles toiduainete tellimisega. Usaldades AK, tasus XX PF OÜ poolt esitatud arved. Sellise tegevusega oli XX viidud AK ja PF OÜ poolt eksimusse toiduainete koguste ja hindade osas, mille eest ta esitatud arved tasus ning kannatas seeläbi kahju. Arvestuslikult kandis XX perioodil jaanuar 2023 kuni juuli 2024 kahju kogusummas kahes hotellis 110707,36 eurot, ilma km-ta. Seda, et XX oli eksimusse viidud, viitab kuriteokaebuses kajastatud XX läbiviidud sisejuurdluse tulemusel saadud andmed, mille kohaselt oli hotellikülastajate hommikusöögiks kasutatud toiduainekogus võrreldes 2023 aprilliga kasutatud 1,4 kg tõusnud 2024 aprillis 2,7 kg peale. Samas kanti programmis “Materials control” toidu valmistamiseks maha 35 023,70 eurot. Mahakandmist teostab programmis üksnes peakokk AK, kuid millisel põhjusel ta seda tegi ta selgitada ei osanud, ka ei leitud tema kabinetti kontrollides 2023. ja 2024. aasta hommikusöögitoodete igakuiseid mahakandmise akte. AK sõnul hävitas ta need. 17. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates on sisuliselt üksnes märgitud, et kuriteokaebuses ega selle lisades ei ole esitatud piisavalt teavet ning on tuginetud ekslikult lepingukelmust 5

(8)iseloomustavatele asjaoludele. Riigiprokurör on seda ka möönnud ning on lisanud omapoolsed põhjendused. Ringkonnakohus nõustub riigiprokuröri seisukohtadega selles, et

§ 209

lg 3 kelmuse koosseisu täitmiseks ei ole kuriteokaebusest ega hilisematest kaebustest sedastatav, milles seisnes peakoka AK ja PF OÜ poolt toime pandud pettuslik tegu. Kuigi kaebaja väidab jätkuvalt, et pettuslikuks teoks oli PF OÜ poolt väiksemas koguses kui arvetel näidatud toiduainete tarnimine, ei nähtu ühestki kaebusest ega sellele lisatud dokumendist kui palju ja millist kaupa vähem tarniti. Kaupade mitte tarnimist ei kinnita kaebuses väidetu, et raamatupidamusliku analüüsi alusel hotellis hommikusöökideks tarvitatud kogused perioodil 2023-2024 kasvasid NS hotellis ebatavaliselt kõrgeks ning seejuures hotellis LS samal ajal esines toiduainete mahakandmist, mida hommikusöögi valmistamiseks ei kasutatud. Arvestades seda, et XX opereerib mõlema hotelliga, siis nähtub kirjeldatud asjaoludest pigem see, et hommikusöögiks võidi telliti ülemäärane kogus toidukaupa, mis hiljem maha kanti või kasutati muudeks toidukordadeks. Millele tugineb seisukoht, et kaupa vähem tarniti, kaebustest ei nähtu (keegi kaupade vastuvõtmisel seda ei tuvastanud).

  1. Nõustuda tuleb riigiprokuröri seisukohaga ka selles, et välistatud ei ole hommikusöögiks kasutatud toiduainete kasutamine muudeks toidukordadeks (seda võimalust ei välista ka AK oma selgituses) ning kaebaja ise oma kaebuses sellele vastu ei väida. Asjaolu, et AK kaupade tarnimise ajal töökohal ei viibinud ning neid vastu ei võtnud, ei kinnita samuti tarnitud toiduainete koguste mittevastavust. Lisatud arvetelt/saatelehtedelt nähtub kellaajaliselt, millal kaup toodi ning käsikirjaliselt on märgitud kauba vastuvõtja või, et keegi kaupa vastu ei võtnud ja uks oli lahti. Saatekirjale, kauba tarnimisel, keegi alla ei kirjutanud. Nimetatust järeldub, et kaup toodi kohale ning keegi ei kontrollinud, kas toodud kogus vastas arvel märgitule või mitte. See aga ei ole käsitletav pettusena, vaid töökohustuste korrektse täitmata jätmisena.
  2. Ka väidetavalt ülemäärased toiduainete mahakandmised AK poolt, ei anna alust arvamuseks, et sellega sooviti varjata pettuslikku tegu. Kuigi AKlt mahakandmise akte ei leitud ning ta ise pidas seda programmi veaks, ei kinnita ka see asjaolu, et tuvastatud mahakandmistega oli üritatud kaebajat eksimusse viia pettusega. Ka selles osas nõustub ringkonnakohus riigiprokuröriga, et AKle saab ette heita enda töökohustustesse ja temale usaldatud töölõiku hooletut suhtumist, kuid karistusõiguslikus mõttes, mis tingiks tema suhtes kriminaalmenetluse alustamise, temale kelmuse etteheiteks alust ei esine.
  3. Alust ei ole ette heita Riigiprokuratuurile kõigi kahtluste tõlgendamist kahtlustatava kasuks. Riigiprokurör on arvestanud kaebaja poolt esitatud asjaoludega täies ulatuses. Kuigi kaebaja on näidanud kaebuses riigiprokuratuurile üles valmisolekut esitada menetleja nõudmisel täiendav dokumentatsioon arvetest ja muudest asjakohastest dokumentidest, siis ei kinnitaks ka täiendavate dokumentide ja arvete esitamine, et kaebajale ei tarnitud arvetel näidatud kaupu. Kriminaalmenetluse alustamise staadiumis ei peagi kaebaja esitama asjaolusid ja fakte, mis tõsikindlalt tõendaksid kuriteotunnuste esinemist, kuid esitatud kuriteokaebuse pinnalt peavad olema sedastatavad kuriteotunnused. Menetlust on põhjust alustada siis, kui olemasoleva info põhjal tekib kahtlus, et toime võib olla pandud kuritegu. KrMS § 6 tuleneva legaliteedipõhimõtte kohaselt tuleb kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tõlgendada iga kuriteokahtlus kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Kriminaalmenetlust ei alustata üksnes olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. Käsiloleval juhus ei ole aga võimalik sedastada kuriteotunnuseid esitatud kaebuste pinnalt, mistõttu on õige menetlejate seisukoht, et kriminaalmenetluse alustamiseks alus puudub.
  4. Esitatud kuriteokaebuses ja selle täienduses ei ole tõstatatud kahtlust

§ 344koosseisu osas.

Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ei ole selles osas ka seisukohta võetud, mis tähendab, et kuriteokaebuse menetleja ei tuvastanud kaebuse pinnalt

§ 344kuriteotunnuste 6

(8)olemasolu.

§ 344

alusel kriminaalmenetluse alustamist on taotletud kaebuses kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise peale ning sellele on põhjalikult vastanud riigiprokurör. Ringkonnakohus nõustub täielikult riigiprokuröri seisukohaga, et kaebuses esitatu pinnalt ei esine alus kriminaalmenetluse alustamiseks

§ 344kuriteo tunnustel.

Riigiprokurör on oma järeldust selles osas põhjalikult motiveerinud ning ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole esitatud uusi argumente, mis riigiprokuröri järeldused ümber lükkaks. Kaitsja on viidanud Riigikohtu seisukohtadele (Riigikohtu lahend nr 1-16-10888/62 p 51 ja nr 1-16-5757/65 p 13), mis selgitavad, millal on alust rääkida dokumendi võltsimisest, kuid jätnud tähelepanuta viimati märgitud Riigikohtu lahendi p-s 13 märgitu, et

§ 344

alusel on karistatav vaid sellise dokumendi võltsimine, mille abil on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Ringkonnakohus nõustub riigiprokuröriga, et kaebusest ei nähtu, millistest kohustustest AK hiljem arveid allkirjastades vabanes või millised õigused ta sellega omandas. Märkida tuleb sedagi, et mitmel kaebuses märgitud arvetest on kauba saatelehel/arvel märgitud, et keegi ei allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. Nimetatud arvete hilisema allkirjastamisega ei saanud seega AK omandada mingeid õigusi ega vabaneda kohustustest, mistõttu puudub alus ette heita dokumendi võltsimist ja selle koosseisu osas kriminaalmenetlust alustada. 22.

§ 2172

puhul on tegemist materiaalse kuriteokoosseisuga ning eelduseks on suure varalise kahju tekkimine. Kuigi kuriteokaebuses on märgitud kahju summa, nõustub ringkonnakohus prokuratuuri põhjendustega selles, et

§ 2172

kuriteokoosseis eeldab suure varalise kahju tekitamist ning seda peab saama tõendada. Kannatanu poolt selliseid materjale esitatud ei ole, mis tõendaksid kannatanul tõepoolest reaalse varalise kahju tekkimist seoses AK tegevusega. Riigiprokurör on asjakohaselt märkinud, et ettevõtte keskmist kulu/kahju võrdlevad arvutused teatud ajaperioodil on käsitletavad äriühingu kasumlikkuse hindamisel, kuid nende pinnalt ei ole põhjendatud omistada kogu kahju AK tegevuse tagajärjel saadule ega järeldada reaalse varalise kahju tekkimist. 23.

§ 217

² lg-s 1 ette nähtud kuriteo koosseisulise kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvata väidetavast kahjusummast maha kasu, mida kahjustatud isik sai talle kahju tekitamise tagajärjel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-55-09, p 17). Seega ei ole õige omistada AKle kogu kuriteokaebuses ja selle lisades arvutatud hommikusöökidele kulunud ja maha kantud toiduainete eest XX kahjum. Selleks, et konkreetne kahju välja tuua, ei piisa ka üksnes toidukaupade väidetava ülehindluse summast. Seejuurtes ei nähtu ka millised toiduained jäid tarnimata. Seega on tegu pelgalt teoreetiliste arvutustega. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-23-14, p 11.1 on selgitatud, et iseenesest võib

§-ga 2172 kaitstava vara hulka kuuluda ka saamata jäänud tulu. Samas ei saa varaks pidada kannatanu pelka lootust ja teoreetilist võimalust teenida raha. Seda, et vara omanikul ehk XX-l oli kaebuses märgitud summas tõsikindel võimalus tulu saada materjalidest ei nähtu.

  1. Kaebustes analüüsitud AK majanduslik olukord ja väidetav elatustaseme kasvu seostamine kuritegeliku raha saamisega/jagamisega XX arvelt, on ainetu. Kaebaja seisukohad on meelevaldsed ja pelgalt oletuslikud. Ringkonnakohtul puuduvad andmed AK varasema majandusliku olukorra ja perekondlikust toimetulekust, et tuleks üldse kõne alla isiku majandusliku seisundi võrdlemine.
  2. KrMS § 6 sätestatu nõuab kriminaalmenetluse alustamise vaagimisel lähtuda põhimõttest, et iga kuriteokahtlus tuleb tõlgendada kriminaalmenetluse alustamise kasuks, kuid tähele tuleb panna seda, et juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse põhjendamatult stigmatiseerida isikuid. Kannatanul on õigus vaidlustada süüdistuskohustusmenetluse raames kriminaalmenetluse alustamata jätmist, kuid ei ole õigust taotleda kriminaalmenetluse läbiviimist kannatanu poolt arvatava kuriteokoosseisu ja isiku osas. 7

(8)
  1. Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ja § 385 p-st 11, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
  2. septembri
  3. a määruse kui seadusliku ja põhjendatu muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.