Obsah (16)

§ 657§ 466§ 478§ 477§ 667§ 331§ 5§ 475§ 66§ 662§ 200§ 238§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 10. september 2024 Tsiviilasja number 2-19-101468 Tsiviilas

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

1. Tartu Ringkonnakohtu tühistas asjas
2. detsembril 2022 tehtud määrusega maakohtu
3. juuni
4. a määruse puudutatud isikult küttekulude võla 1293 euro 32 sendi (ajavahemiku aprill 2015 kuni august 2018 eest) ja sellelt summalt arvestatud viivise väljamõistmise osas (alates
5. märsist 2019). Nende nõuete osas saatis ringkonnakohus avalduse maakohtule uueks läbivaatamiseks. Osas, milles maakohus rahuldas avaldaja nõude 803 euro 47 sendi ulatuses (hooldustasu ja prügivedu) ning sellelt summalt arvestatud viivisenõude, sh
6. juuni
7. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude 204 eurot 98 senti, jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu
8. detsembril
9. a määrus jõustus

§ 466

lg 3 esimese lause ja

§ 478lg 1 teise lause järgi Riigikohtu 27.

veebruari

1. a määrusega, millega Riigikohus ei võtnud puudutatud isiku määruskaebust menetlusse. Avalduse uuel läbivaatamisel jättis maakohus avaldaja küttekulude võlgnevuse nõude ja sellega seonduva viivisenõude täies ulatuses rahuldamata. Avaldaja on esitanud maakohtu määruse peale määruskaebuse. Praeguses menetlusstaadiumis on seega jätkuvalt vaidluse all avaldaja küttekulude võlgnevuse nõue ajavahemiku aprill 2015 kuni august 2018 eest 1293 euro 32 sendi ja sellelt summalt alates
2. märsist 2019 arvestatud viivisenõue.
3. Avaldaja on esitanud määruskaebusega kohtuistungi korraldamise taotluse. Avaldaja on samuti seisukohal, et maakohus jättis istungi põhjendamatult korraldamata. Ringkonnakohus avaldajaga ei nõustu.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Samuti saab 7 ringkonnakohus määruskaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada (

§ 667lg 3 esimene lause).

Määruskaebuses sisalduvad viited menetlusseadustiku hagimenetluse sätetele ei ole asjakohased. Maakohtul ei olnud seega kohustust korraldada avalduse läbivaatamiseks kohtuistungit ning avaldajal ei saanud olla vastavat põhjendatud ootust.

§ 477

lg 4 järgi peab kohus menetlusosalised nende taotlusel ära kuulama ning võib lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Ringkonnakohus leiab, et menetlusosaliste kirjalikud seisukohad on piisavad, et hinnata tsiviilasja aluseks olevaid andmeid ja menetlusosaliste seisukohti. Ringkonnakohus vaatab määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses ning jätab avaldaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

1. Ringkonnakohus leidis
2. detsembri
3. a määruses, et avaldaja õigus nõuda puudutatud isikult enda kantud kulutuste hüvitamist saab tuleneda käsundita asjaajamise sätetest, s.o VÕS § 1018 jj, mh tegutses avaldaja käsundita asjaajajana ka pärast
4. aprilli
5. a. XXXXXXX elamu vajalike kommunaalteenustega (sh vesi, soojus jne) varustamise tagamine on kõikide korteriomanike, sh puudutatud isiku, huvides ning vastab nende eelduslikule tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2). Asjaolu, et puudutatud isik väidetavalt ei elanud korteris vaidlusalusel perioodil ei anna talle iseenesest õigust korteriomandiga seotud kulude tasumata jätmiseks. Samuti ei välista arvete väidetav esitamata jätmine puudutatud isikule tema kohustust kulusid tasuda. Ringkonnakohus jääb kõigi nende varasemas lahendid esitatud seisukohtade juurde.
6. Samuti märkis ringkonnakohus
7. detsembri
8. a määruses, et avaldaja peab tõendama, kui suured olid tervikuna elamu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli avaldaja kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab avaldaja tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada kulud liikmete vahel, nt kui suur on kokku kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriomaniku eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi korteriomanik majandamiskulude eest tasuma. Ringkonnakohus jääb ka nende seisukohtade juurde.
9. Ringkonnakohus leidis
10. detsembri
11. a määruses, et avaldaja ei ole tõendanud küttekuludega seotud nõude suurust. Kuna maakohus ei olnud küttekulude nõuet puudutavaid asjaolusid piisavalt välja selgitanud, saatis ringkonnakohus avalduse selle nõude osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu juhiste kohaselt pidi avaldaja asja uuel läbivaatamisel selgitama, kuidas on puudutatud isikule väljastatud kütte arvete summad kujunenud. Seejärel pidi kohus andma puudutatud isikule võimaluse esitada oma vastuväiteid ning neid põhjendada. Maakohtul tuli hinnata arvutuste õigsust ning vajadusel nõuda täiendavate andmete ja selgituste esitamist. Vajadusel pidi kohus andma menetlusosalistele võimaluse esitada nõude olemasolu või selle puudumise kohta täiendavaid tõendeid. Maakohtul tuli asja uuel läbivaatamisel võlgnevuse kujunemise aluseks olevaid avaldaja esitatud tõendeid ning kõiki puudutatud isiku esitatud vastuväiteid sisuliselt hinnata.
12. Asja materjalidest nähtuvalt andis maakohus asja uuel läbivaatamisel
13. märtsi
14. a määrusega avaldajale tähtaja küttekulude nõude täiendavaks põhjendamiseks ja vajadusel tõendite esitamiseks (dtl 1027–1028). Avaldaja taotlusel pikendas maakohus seda tähtaega
15. aprillini 2023 (dtl 1031–1033). Selle tähtaja jooksul avaldaja kohtule midagi ei esitanud 8 ega taotlenud ka tähtaja (teistkordset) pikendamist. Seejärel teatas maakohus
16. aprilli
17. a määrusega menetlusosalistele asja lahendamisest kirjalikus menetluses ning määras menetlusosalistele tähtajad menetluskulude nimekirja ja vastaspoole menetluskulude nimekirja kohta seisukoha esitamiseks (dtl 1039–1043). Puudutatud isiku esindaja esitas
18. aprillil 2023 kohtule menetluskulude nimekirja koos menetluskulude kindlaksmääramise taotlusega (dtl 1046–1047). Avaldaja teatas
19. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendis, et jääb varem esitatud nõuete ja põhjenduste juurde. Samas menetlusdokumendis esitas avaldaja selgitused puudutatud isiku korteri poolt tarbitud soojusenergia arvutuste kontrollimiseks. Avaldaja leidis, et tegemist ei ole asjas uue asjaolu ega tõendiga. Avaldaja tegi ka ettepaneku kohtuistungi läbiviimiseks (dtl 1072–1077). 15.
20. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega avaldaja
21. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendi koos selle lisadega tähelepanuta. Maakohus leidis, et menetlusdokument on esitatud hilinenult, pärast kohtu määratud tähtaega, ning avaldaja ei ole põhistanud, miks ta ei saanud esitada selgitusi ja tõendeid
22. aprilliks 2023, ning menetlusdokumendi ja selle lisade menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimise (

§ 331lg 1).

Kuna maakohus ei küsinud puudutatud isikult seisukohta avaldaja

1. aprilli
2. a menetlusdokumendi ja selle lisade kohta ning kuna menetluskulude nimekirja esitamise tähtaeg lõppes
3. aprilli
4. a kohtumäärusest tulenevalt
5. aprillil 2023, jättis maakohus tähelepanuta ka puudutatud isiku
6. mai
7. a seisukoha ja
8. mai
9. a täiendava seisukoha avaldaja
10. aprilli
11. a menetlusdokumendi kohta ning puudutatud isiku poolt
12. mail 2023 esitatud täiendava menetluskulude nimekirja. 15.
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldaja ei esitatud kohtu määratud tähtajaks (
14. aprill 2023) täiendavaid küttekulude nõude põhjendusi ega uusi tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks aga maakohtul avaldaja
15. aprilli
16. a menetlusdokumendi endaga

§ 331

lg-st 1 lähtudes arvestada (menetlusdokumendile lisatud tõendite kohta vt määruse põhjenduste punkt 18 ja selle alapunktid).

§ 331

lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Avaldaja ei ole küll põhjendanud, miks ta ei saanud esitada küttekulude kujunemise selgitusi kohtu määratud tähtpäevaks, asjakohaseid põhjendusi ei ole avaldaja esitanud ka määruskaebuses. Samas nõustub ringkonnakohus avaldajaga, et

1. aprillil 2023 esitatud küttekulude arvutuste selgituses ei ole uusi asjaolusid ning et selgitustes esitatud arvutused on tegelikult juba varasemas menetluses esitatud. Avaldaja on
2. juuni
3. a avalduse tervikteksti lisas nr 18 esitanud Exceli tabeli XXXXXXX KÜ korteri nr 35 küttekulude arvestuse kohta. Kui avada nimetatud tabel Exceli arvutiprogrammis, on võimalik näha ka valemeid, mille põhjal arvestused on tehtud. Kõnealuse tabeli lõppu on lisatud tabelis kasutatud lühendite selgitused ning tabelis valikuliselt soovitud lahtri aktiviseerimisel näeb, kuidas selles olev arv on sinna tekkinud (st kuvatakse ka valem). Avaldaja on
4. aprilli 2023 selgitustes esitanud juba varem Exceli tabelis esitatud valemeid ja lühendeid. Lisaks nähtub avaldaja esitanud
5. augustil 2022 määruskaebuse vastusele lisadest 6–9 samuti XXXXXXX korteri küttekulude arvestus kuude kaupa. Järelikult ei ole
6. aprilli
7. a selgitused olemuselt midagi uut, vaid juba varem esitatud arvestuste selgitus. Puudutatud isik on
8. mail 2023 avaldanud arvamust
9. aprilli 2023 9 menetlusdokumendile ja leidnud samuti, et avaldaja see menetlusdokument oma sisult dubleerib juba varem kohtule esitatud dokumente. 15.
10. Kuna
11. aprilli
12. a menetlusdokumendiga soovis avaldaja selgitada asjas juba varem esitatut ning puudutatud isik on saanud avaldada enda arvamuse, puudus maakohtul alus
13. aprilli
14. a selgituste ja sellele antud vastuste tähelepanuta jätmiseks ning tagastamiseks. 15.
15. Avaldaja on määruskaebuses taotlenud
16. aprilli
17. a selgituse asja juurde võtmist. Kuna tegemist ei ole tõendiga vaid juba maakohtule esitatud selgitusega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks selgituste asja juurde võtmist määruse resolutsiooniga eraldi otsustada. Selgitused ja puudutatud isiku vastused on tsiviilasja toimikus olemas. Ringkonnakohus arvestab selgitustega ja sellele antud vastustega asja lahendamisel. Lähtuvalt eelnevast oli maakohtu poolt põhjendamatu jätta tähelepanuta ka
18. mail 2023 puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekiri.
19. Maakohtu poolt avaldaja
20. aprilli
21. a menetlusdokumendi arvestamata (tähelepanuta) jätmine ei ole ringkonnakohtu hinnangul siiski menetlusnormi oluline rikkumine, kuna see ei saanud iseenesest mõjutada asja lahendust. Ka avaldaja
22. aprilli
23. a menetlusdokumendis esitatud selgitusi arvestades tuleb nõustuda maakohtu lõppjäreldusega, et avaldaja ei ole küttekuludega seotud nõude suurust tõendanud. 16.
24. Eespool osutatud avalduse tervikteksti lisas nr 18 oleva Exceli tabeli,
25. augustil 2022 määruskaebuse vastuse lisade 6–9 ja
26. aprilli
27. a menetlusdokumendis esitatud selgituste põhjal on põhimõtteliselt võimalik jälgida, kuidas (st milliste tehete põhjal) on avaldaja on XXXXXXX korteri küttekulusid arvestanud. Vastavad arvestused on avaldaja teinud Sillamäe Linnavalitsuse
28. septembri
29. a määruse nr 642-m ning Sillamäe Linnavalitsuse
30. aprilli
31. a määruse nr 238-m alusel. 16.
32. Samas ei ole mitmete arvutustes kasutatud algandmete õigsus asja materjalide põhjal kontrollitav. Avaldaja ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendanud kõiki asjaolusid, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada kulud XXXXXXX elamu korteriomanike vahel. Nii näiteks ei ole avaldaja esitanud tõendeid selle kohta, palju XXXXXXX elamu on igal vaidlusalusel kuul soojusenergiat tarbinud. Avaldaja on viidanud soojusarvesti näitudele, kuid avaldaja ei ole isegi selgitanud, kuidas XXXXXXX elamu soojusarvesti näite igakuiselt fikseeriti, rääkimata asjakohaste tõendite esitamisest. Samuti ei ole teada, kust pärinevad avaldaja arvutustes kasutatavad veemõõtja näidud, palju on elamus üldisest küttesüsteemist köetavaid kortereid ning palju autonoomsele küttele üleviidud kortereid. Sarnaselt jääb ebaselgeks, miks on arvestuses lähtutud kõikide keskküttega korterite kasulikust pinnast 2387,7 m2, kuigi ehitisregistri andmete põhjal on elamu suletud netopind on 2964,5 m2 ning eluruumide pind 2511,5 m2 (dtl 445–446). 16.
33. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja enda poolt koostatud arvestustel ja tabelitel ei ole iseseisvat tõendiväärtust. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et tõendamata andmete põhjal ei ole võimalik arvestuste õiguspärasust kontrollida. Seda ei olnud võimalik teha ka maakohtul. Avaldaja arvestuste metoodika eraldiseisev analüüs oleks sellises olukorras sisutu.
34. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu avaldaja etteheide, nagu oleks maakohus rikkunud selgitamiskohustust ja uurimispõhimõtet. Hagita menetlusele on küll omane uurimispõhimõte (

§ 5

lg 3, § 477 lg-d 5 ja 7), kuid see tähendab eelkõige kohtu kohustust tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Praeguses asjas on kohtud avaldajale selgitanud, milliseid asjaolusid on vajalik nõude rahuldamise eeldusena 10 tõendada. Maakohus on õigesti märkinud, et hagita menetluse uurimispõhimõte ei võta menetlusosalistelt lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust. Liiatigi on korteriomandi asjad (

§ 475

lg 1 p 13) sisulised vaidlusasjad, mis on seadusandja otsusega allutatud hagita menetluse regulatsioonile üksnes otstarbekuse kaalutlustel.

1. Maakohus jättis tähelepanuta ja luges tagastatuks ka avaldaja
2. aprilli
3. a menetlusdokumendile lisatud soojusettevõtja arvete tasumist tõendavad pangakonto väljavõtted aastate 2015, 2016, 2017, 2018 kohta. Nendega soovib avaldaja tõendada, et ta on soojusettevõtjale arved tasutud. Avaldaja palub määruskaebuses nimetatud tõendid asja juurde võtta. 18.
4. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus kõnealused tõendid õigesti tähelepanuta ning ei rikkunud sellega menetlusõiguse norme. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel

§ 66

järgi õigust toimingut hiljem teha, kui kohus (enda määratud) tähtaega ei pikenda või ei menetle menetlusosalise esitatut

§ 331lg-s 1 sätestatud juhul.

See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Avaldaja esitas kõnealused tõendid pärast kohtu määratud tähtaega (7. aprill 2023) ning

§ 331

lg-s 1 sätestatud aluseid hilinenult esitatud tõendite arvestamiseks asjast ei nähtu. Tõendite vastuvõtmine võinuks põhjustada asja lahendamise viibimise (ka puudutatud isikule tulnuks anda võimalus omalt poolt tõendeid esitada) ning avaldaja ei ole põhistanud, et tõendite hilinenult esitamiseks oli mõjuv põhjus. 18.2. Määruskaebuse põhjendamiseks võib

§ 662lg 3 järgi esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Praegusel juhul tuleb siiski arvestada, et ringkonnakohus saatis 12. detsembri 2022.a määrusega asja maakohtule tagasi just selleks, et avaldaja saaks selgitada ja vajadusel täiendavalt tõendada küttekuludega seotud nõude suurust. Maakohus andis avaldajale võimaluse küttekulude nõude kujunemist selgitada ja tõendeid esitada. Avaldaja seda võimalust maakohtu määratud tähtaja jooksul ei kasutanud. Ringkonnakohus rõhutab, et menetlusosaline peab kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (

§ 200

lg 1) ning kohus ei saa lubada menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi kuritarvitada ja menetlust venitada (

§ 200lg 2).

Eelmärgitut arvestades ei saa praeguses asjas lubatavaks pidada küttekulude nõuet puudutavate uute tõendite esitamist koos määruskaebusega. 18.

1. Lisaks võib puudutatud isiku
2. juuni
3. a vastusest määruskaebusele järeldada, et praeguses menetlusfaasis ei ole enam vaidlust selle üle, et avaldaja on temale esitatud arved soojusettevõtjale tasunud. Sellisel juhul poleks küttearvete tasumist tõendavad kontoväljavõtted ka asjakohased tõendid (

§ 238lg 1 p 1).

1. Eelmärgitust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et avaldaja ei ole tõendanud, kuidas jagunes elumaja soojusenergia tarnija esitatud arvete alusel kulu kõikide korteriomanike vahel ja kuidas on jaotatud küttekulu XXXXXXX elumaja korteriomanike vahel. Maakohus on jätnud küttekulude nõude (1293 eurot 32 senti) põhjendatult rahuldamata.
2. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka avaldaja nõue viivise saamiseks (VÕS § 113 lg 1) alates
3. märtsist 2019 (viivisenõue sellele kuupäevale eelnenud aja eest on jäetud maakohtu
4. juuni
5. a määruse jõustunud osaga rahuldamata).
6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad avaldaja määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja (kaebuse esitaja) kanda.

22. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Seetõttu ei määra ka ringkonnakohus

§ 174

lg 4 kohaselt kindlaks määruskaebemenetluse menetluskulusid.

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab 11 menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes praeguse kohtumääruse peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 12