Obsah (4)

§ 100§ 101§ 108§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-1415 Tsiviilasi R. L. hagi M. L. vas

) §-s 101 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates novembrist 2021 (pärast vanemate abielu lahutamist) ainult ema juures. Esialgu kostja suhtles hagejaga, kuid alates

1. aasta algusest ei ole kostja hageja kasvatamises ja elukorralduses osalenud ega hageja ülalpidamist toetanud. Kõik hagejaga seotud kohustused (kooli, huviharidus, transport, riided, esmatarbekaubad) on jäänud ainult hageja ema kanda. Hageja ema ja kostja leppisid pärast abielu lahutamist suuliselt kokku, et kostja kannab hageja emale elatist hageja kulude osaliseks katmiseks.
2. aastal kandis kostja hageja emale elatist ebaregulaarselt endale sobivas summas ja kuupäevadel. Hageja ema on korduvalt kostjaga sellel teemal vestelnud ning andnud täiendavaid tähtaegu. Kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks
3. aastal 0 eurot,
4. aastal 2896 eurot ja
5. aastal 201 eurot. Kostja ei ole ise hagejale midagi ostnud. Hageja ema sissetulekud on töötasu 1980 eurot ja 500 eurot (viimase puhul on tegemist tähtajalise töölepinguga, mis lõpeb
6. jaanuaril 2024) ja lastetoetus 80 eurot. Hagejale teadaolevalt on kostja töötu.
7. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud.
8. juuuni 2024 kohtuistungil asus kostja seisukohale, et tagasiulatuvat elatist ei saa olla, sest ta ei ole 1,5 aastat teadnud, kus hageja elab. Viimati suhtles kostja hagejaga septembris. Kui kostja peab elatist maksma, siis ta peab teadma, kus hageja elab. Kostja avaldas, et ta on töötu ja temalt pole midagi võtta. Sellest ajast peale, kui hageja ema ta maha jättis, ei ole ta suutnud midagi teha ja on kogu see aeg joonud. Kostjal saab töövõimetoetust (330 – 360 euro vahel). KOHTU SEISUKOHT
9. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10. Praegusel ajal on hageja esitanud kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hageja taotleb miinimummääras elatise väljamõistmist alates
11. jaanuarist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (

) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-21-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu
2. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 32-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist elatist makstes (vt ka Riigikohtu

1. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavad suuruses (vt nt Riigikohtu
2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18).

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma oli

1. jaanuaril 2022 ühe lapse kohta 200 eurot ja seda indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks 2 eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101lg-te 1-7 alusel arvutatud elatise suuruseks on 225 eurot 64 senti (kuni 31.

jaanuarini 2023), 215 eurot 64 senti (perioodil

1. veebruarist 2023 kuni
2. märtsini 2023), 260 eurot 33 senti (perioodil
3. aprillist 2023 kuni
4. märtsini 2024) ning 287 eurot 72 senti (alates
5. aprillist 2024).
6. Esmalt käsitleb kohus tagasiulatuva elatise nõuet.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on kohtule esitatud

1. jaanuaril 2024 ja seega saaks hageja nõuda elatist alates
2. jaanuarist 2023 (mitte alates
3. jaanuarist 2023). Kohus on seda hagejale kohtuistungil ka selgitanud. Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui laps ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii lapse toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu
4. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid). Enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest hageja õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (vt ka Riigikohtu
5. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid). Kohus on
6. juuni 2024 kohtuistungil määranud kostjale tähtaja oma varalise seisundi kohta tõendite esitamiseks. Samuti tuli kostjal esitada tõendid oma töövõimetuse ning sellega seotud toetuste kohta. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks tõendeid esitanud. Kohus tegi
7. juunil 2024 päringud krediidiasutustele ning Maksu- ja Tolliametile, samuti tegi kohus
8. juulil 2024 päringu Töötukassale. Maksu- ja Tolliameti vastuse (dtl 80) kohaselt puuduvad perioodil
9. jaanuarist 2023 kuni juulini 2024 tööandjate deklareeritud väljamaksed ja muud sissetulekud. Eesti Töötukassa vastuse (dtl 87) kohaselt on kostjale määratud töövõimetus ning töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 11 eurot 7249 senti. Seega on kostja osalise töövõimega (osalise töövõime korral on töövõimetoetuse suurus 11 eurot 7249 senti kalendripäevas, keskmiselt 351 eurot 75 senti kuus). Kostja pangakonto väljavõtetest (dtl 39 – 40; 47 – 75) muid sissetulekuid ei nähtu.
10. Kohus on seisukohal, et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel oleks kostja asetatud äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Siinkohal arvestab kohus seda, et kostja on osaliselt töövõimetu, samuti kostja sissetulekuid. Eelneva tõttu jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
11. Järgmisena käsitleb kohus elatise nõuet alates hagi esitamisest (
12. jaanuarist 2024) kuni hageja täisealiseks saamiseni. 3 Kohus on eelnevalt selgitanud, et

§ 101

lg-te 1-7 alusel arvutatud elatise suuruseks on 260 eurot 33 senti (perioodil

1. jaanuarist 2024 kuni
2. märtsini 2024) ning 287 eurot 72 senti (alates
3. aprillist 2024). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2 kolmas ja neljas lause).

1. Üldjuhul on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvelt (vt nt Riigikohtu
2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu
3. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kostja on kohtuistungil tuginenud sellele, et ta on töövõimetu. Kohtu määratud ajaks ei ole ta vastavaid tõendeid esitanud. Vastusena kohtunõudele on Töötukassa märkinud (dtl 87), et kostjale määratud töövõimetus ning töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 11 eurot 7249 senti. Seega on kostja osalise töövõimega (osalise töövõime korral on töövõimetoetuse suurus 11 eurot 7249 senti kalendripäevas, keskmiselt 351 eurot 75 senti kuus). Kohus on seisukohal, et kostja osaline töövõime annab aluse

§ 101alusel arvutatud elatise vähendamiseks.

Kohtu hinnangul ei saa osalise töövõime puhul eeldada seda, et kostja saab täiel määral hankida nii enda kui oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid. Samas nähtub Töötukassa vastusest, et kostja on osalise töövõimega ehk teatud ulatuses on tal siiski võimalik tööd teha. Arvestades seda, et kostjal on ülalpidamiskohustus oma alaealise lapse osas, on kostjal kohustus teha tööd ulatuses, millises tema tervis seda võimaldab. Asjaolu, et kostja on valinud eluviisi, mille puhul ei ole tal kahe aasta jooksul kainet päeva olnud, on olnud kostja enda valik. See ei vabasta teda aga ülalpidamiskohustuse täitmisest. Muid asjaolusid, mis annaks aluse elatise vähendamiseks, ei ole kohtu ette toodud. Kohus on ka kohtuistungil selgitanud, et olukorras, kus kostja soovib hagejaga kohtuda, kuid see on mingil põhjusel takistatud, on tal võimalik esitada kohtule suhtluskorra kindlaksmääramise avaldus. Kohus on seisukohal, et eelnevat arvestades tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis 200 eurot kuus alates hagi esitamisest (

1. jaanuarist 2024) kuni hageja täisealiseks saamiseni.
2. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja (ema) kontole jooksva kuu
3. kuupäevaks. Eelnev tähendab, et oktoobri elatis tuleb tasuda
4. oktoobriks jne.
5. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagiavalduse esitamise ajal oli elatise miinimummääraks 225 eurot 64 senti. Seega on hagihind 2030 eurot 76 senti (9 x 225,64). Kohus selgitab, et hagihinnal on menetluslik tähendus. Hagihinnana märgitud summasid ei pea kostja hagejale tasuma.
6. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 5