1-23-5287/47

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-23-5287

1. oktoober 2024 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Heili Sepp Jaak Reinomäe (Reinomägi) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a määrus Jaak Reinomäe kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa, määruskaebus Viru Vangla
4. oktoober 2024, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. aprilli
7. a määrus ja saata Jaak Reinomäe määruskaebus menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale kohtule samas kohtukoosseisus.
8. Määruskaebus rahuldada.
9. Jätta Riigikohtu
10. septembri
11. a määrusega kindlaks määratud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Jaak Reinomägi kandis Viru Maakohtu
13. septembri
14. a otsusega mõistetud ühe aasta pikkust vangistust.
15. veebruaril 2024 esitas Viru Vangla maakohtule materjalid süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Viru Maakohus tegi samal päeval määruse J. Reinomäele riigi õigusabi andmise kohta.
16. J. Reinomägi esitas kaebuse, milles palus tunnistada maakohtu määrus õigusvastaseks, kuna kohtul polnud õigust talle omal algatusel õigusabi määrata.
17. Tartu Ringkonnakohtu
18. aprilli
19. a määrusega jäeti kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitas, et kaitsja määramisega ei piiratud J. Reinomäe õigusi, sest maakohus jättis õigusabi kulud riigi kanda. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 384 lg 1 kohaselt ei ole kaebeõigust menetluspoolel, kelle õigusi või seaduslikke huve pole kohtumäärusega piiratud. 1-23-5287 MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
20. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas J. Reinomäe määratud kaitsja, kes taotleb asja uueks arutamiseks saatmist samale ringkonnakohtule või kaitsja määramise tühistamist. Maakohus läks kaitsjat määrates vastuollu kinnipeetu väljendatud tahtega, piirates sellega isiku tahtevabadust ja eraelu puutumatust. Kaitsja osalemine ennetähtaegse vabastamise menetluses ei ole kohustuslik. Seega piiras maakohus kaitsealuse õigusi ja süüdimõistetul on KrMS § 384 lg 1 kohaselt kaebeõigus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Ringkonnakohus tõlgendas KrMS § 384 lg-t 1 ebaõigesti, kitsendades põhjendamatult menetlusosalise kaebeõigust.
22. KrMS § 384 lg 1 kohaselt on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Erinevalt menetlusvälisest isikust ei sõltu menetluspoole kaebeõigus sellest, kas lahendiga on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve (nt RKKK 20.04.2011, 3-1-1-27-11, p 8). See aga ei tähenda, et kohtumenetluse poole kaebeõigus on piiramatu. Ka menetluspoolel on kaebeõigus vaid osas, milles vaidlustatava lahendiga otsustatakse tema subjektiivsete õiguste ja kohustuste üle (RKKK 25.06.2020, 1-18-8101/63, p 59).
23. Ennetähtaegse vabastamise menetluses on süüdimõistetu kohtumenetluse pool. Maakohus otsustas
24. veebruari
25. a määrusega J. Reinomäe kaitseõiguse üle, mistõttu on süüdimõistetul KrMS § 384 lg 1 järgi iseseisev kaebeõigus. Seda ei väära asjaolu, et maakohus jättis menetluskulud riigi kanda. Jättes J. Reinomäe kaebuse viitega kaebeõiguse puudumisele läbi vaatamata, rikkus ringkonnakohus KrMS § 339 lg 2 tähenduses oluliselt menetlusõigust.
26. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
27. aprilli
28. a määruse ja saadab määruskaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale kohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada.
29. Riigikohus rahuldas
30. septembril 2024 kaitsja tasutaotluse osaliselt ning määras kindlaks ja luges menetluskulude hulka 285 eurot 48 senti. KrMS § 187 lg 1 alusel jääb see kulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 2