) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 13. On tuvastatav, et Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 20.02.2021 laenulepingu nr KK3651817 ja 02.03.2021 krediidikonto lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel väljastati kostjale krediiti 1999,35 eurot (dtl 275-280). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga
lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 6.
lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3x20,09% = 60,27%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 49% aastas (dtl 23-24), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks ei piisa ainult krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg-s 1 sätestatud sise-eeskirjaga kehtestatud krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikast. Vastav metoodika peab olema ka selline, et metoodika alusel tarbija krediidivõime hindamisel saadud tulemuse põhjal oleks selge, kas tarbija suudab või ei suuda oma sissetulekuga krediidilepingust tulenevaid kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel täita (KAVS § 49 lg 4). Krediidivõimelisuse hindamise metoodika ei saa olla paika pandud nii, et tarbijale elamiskuludeks arvestatud raha tegelikkuses keskmisele inimesele vähemalt minimaalsel tasemel elutingimuste loomist ei võimalda.
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (
Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Hageja avaldas, et kostja pangakonto väljavõtet on analüüsitud, kuid kohtule esitatud konto analüüs oli loetamatu, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, mil määral seda krediidivõimekuse hindamisel arvesse võeti. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine, elamisloa ega kinnisvara olemasolu ei näita tarbija väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang enda majapidamiskulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot kostja muude kohustuste kohta. Seega pole võimalik järeldada, et isiku varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus
lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll
lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on
lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja lasta vajadusel andmeid täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). 20. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et
lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos
§-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise 5 intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26).
§-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal veebruaris 2021. aastal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt
Vastavad kõrvalnõuded (võla sissenõudekulu, viivised) jätab kohus rahuldamata. 21. Kooskõlas
lg 1 p-ga 1 ja
lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandavatus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuivõrd on tuvastatav, et kostja on kokku saanud krediiti 2160,29 eurot ja teinud tagasimakseid kokku 669,24 eurot (dtl 1139-1142), mis tuleb kõik arvestada põhivõla katteks, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1491,05 eurot (2160,29-669,24). 22. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.