Obsah (9)

§ 2§ 37§ 38§ 121§ 47§ 27§ 28§ 87§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1147 Määruse kuupäev 15. veebruar 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XXi (X) kaebus Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.58 tühistamiseks, vangla kohus

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt

§ 2

lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tõlgendab praeguse vaidluse eset selliselt, et kaebaja nõuab Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.58 tühistamist (nimetatud kodukorra punkt kehtestati kaebaja viidatud Tartu Vangla direktori

1. aprilli
2. a käskkirjaga nr 1-1/46 „Tartu Vangla kodukorra ja kodukorra seletuskirja muutmine“), Tartu Vangla kohustamist tagastada temalt ära võetud suveniirraha ja mittevaralise kahju hüvitamist. Seega on kaebaja esitanud tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuded vastavalt

§ 37lõike 2 punktidele 1, 2 ja 4.

Kaebaja on

1. augusti
2. a kaebuse täienduses küll ka märkinud, et tema arvates on alust tunnistada suveniirraha äravõtmine õigusvastaseks, kuid kohus loeb selle tuvastamisnõude hõlmatuks kohustamis- ja hüvitamisnõuetega, sest nende nõuete lahendamisel tuleb hinnata ka vangla tegevuse õiguspärasust suveniirrahade äravõtmisel. Lisaks ei ole kaebaja ära näidanud, et tal esineks põhjendatud huvi sellise eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks (

§ 38lõige 4).

1. Kohus võtab praeguse asja juurde haldusasja nr 3-23-2087 materjalide juurest Tartu Vangla
2. septembri
3. a vastuse kohtunõudele, kuna sellega on esitatud kohtule kõik kaebaja pöördumised, vangla vastused jm dokumendid, mis seonduvad vaidlusaluste suveniirrahadega.
4. Kohus võtab järgnevalt seisukoha tühistamisnõude osas (I), seejärel kohustamis- ja hüvitamisnõude osas (II), siis lahendab kaebaja taotlused riigi õigusabi saamiseks (III) ja menetlusdokumentidest väljatrükkide saamiseks (IV) ning viimasena võtab seisukoha kaebaja riivilõivust vabastamise ja haldusasjade liitmise taotluste ning muude menetluslike küsimuste osas (V). I
5. Kaebusest ja selle täiendustest nähtuvalt soovib kaebaja vaidlustada Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.58, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud suveniirraha. Vaidlusalune punkt lisati vangla kodukorda Tartu Vangla direktori
6. aprilli
7. a käskkirjaga nr 1-1/
8. 12.

§ 121

lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.58 tühistamise nõude osas tuleb kaebus eeltoodud sätte alusel tagastada. 13.

§ 47lõikest 1 ja vangistusseaduse (Vang

S) § 11 lõikest 5 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu tühistamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lõige 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seejuures on vaide tagastamise korral õigus pöörduda kaebusega kohtusse vaid juhul, kui vaie tagastati õigusvastaselt. Kui vaie tagastati õiguspäraselt, siis ei ole hilisem 3 3-23-1147 kaebus kohtule

§ 47lõikest 1 tulenevalt lubatav (vt nt Riigikohtu 29.

aprilli

1. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, punkt 19).
2. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas
3. juunil 2023 Tartu Vanglale vaide, milles soovis vaidlustada
4. juuni
5. a vastuskirja nr 2-3/689-2 seoses suveniirrahade mittetagastamisega ja Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.
6. Vastuskirja nr 2-3/689-2 puudutavas osas tagastati kaebaja vaie
7. juuli
8. a kirjaga nr 1-11/133-
9. Kodukorra punkti 7.1.58 puudutavas osas tagastas Tartu Vangla
10. augusti
11. a otsusega nr 1-11/133-5 kaebaja vaide, leides, et kodukorra punkti 7.1.58 puhul ei ole kaebaja järginud vaide esitamise tähtaega ning see ei kuulu ennistamisele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lõike 1 punkt 3).
12. HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Vangla kodukord on individuaal-abstraktse iseloomuga, st piiratud adressaatide ringile suunatud üldkorraldus. Kohtupraktika kohaselt sõltub üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist on määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist (vt Riigikohtu
13. septembri
14. a määrus asjas nr 3-19-557, p 8).
15. Kohus leiab, et Tartu Vangla tagastas
16. augusti
17. a otsusega nr 1-11/133-5 kaebaja
18. juuni
19. a vaide õiguspäraselt. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja on esitanud vaide Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.58 peale mittetähtaegselt. Kaebaja pidi kodukorra muudatusest teadlikuks saama hiljemalt
20. aprillil 2023, mil talle toimetati kätte Tartu Vangla
21. aprilli
22. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsus nr 1-13/24-
23. Viidatud otsusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus saada hüvitist mh selle eest, et temalt võeti suveniirraha kupüürid ära ning neid ei tagastatud. Otsuses oli selgelt välja toodud, et Tartu Vangla direktor täiendas oma
24. aprilli
25. a käskkirjaga nr 1-1/46 Tartu Vangla kodukorda ning sinna lisati punkt 7.1.58, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud suveniirraha. Seega pidi kaebaja kodukorra muudatusest teadlikuks saama hiljemalt
26. aprillil
27. Sellest ajahetkest hakkas kodukorra punkt 7.1.58 ka kaebaja õigustele mõju avaldama. Kui arvestada, et kaebaja sai kodukorra punktist 7.1.58 teadlikuks
28. aprillil 2023 ning sellest hetkest hakkas vaidlustatav punkt ka tema õigustele mõju avaldama, oleks kaebajal tulnud kodukorra punkti vaidlustamiseks vaie esitada hiljemalt
29. mail
30. Kaebaja esitas vaide
31. juunil 2023 ehk HMS §-s 75 sätestatud 30-päevast tähtaega ületades.
32. HMS § 79 lõike 1 punkti 3 kohaselt vaie tagastatakse, kui vaide esitamise tähtaeg on mööda lastud ning seda ei ennistata. Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis õigustaks vaide esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja viitas sellele, et ta viibis kodukorra punkti 7.1.58 jõustumise hetkel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise raames eraldatud lukustatud kambris. Samas nagu eelnevalt märgitud, siis pidi kaebaja kodukorra muudatusest siiski teadlikuks saama hiljemalt
33. aprillil 2023 seoses otsuse nr 1-13/24-2 tegemisega, kus on toodud kodukorra punkt 7.1.58 terves sõnastuses. Nimetatud otsuses toodud selgitustest pidi olema kaebaja jaoks arusaadav, et selline muudatus on kodukorda sisse viidud. Võttes arvesse kaebaja ulatuslikku haldusmenetluses osalemise kogemust, sh vaidemenetluse kogemust, pidi kaebaja olema teadlik haldusmenetluse seadusest tulenevatest nõuetest, mis vaide esitamisele kehtivad, sh sellest, millise tähtaja jooksul vaie tuleb esitada. Ka kohtule ei ole äratuntav, et kaebajal oleks esinenud vaide tähtaegseks esitamiseks objektiivseid takistusi. 4 3-23-1147
34. Kuna Tartu Vangla tagastas kodukorra punkti 7.1.58 peale esitatud vaide HMS § 79 lõike 1 punkti 3 alusel kokkuvõttes õiguspäraselt, on kaebajal selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata, mistõttu ei ole kaebus kohtus lubatav ning kohus tagastab tühistamiskaebuse

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel.

II 19. Kohus leiab, et kaebajalt ära võetud suveniirrahade tagastamiseks kohustamise ja sellega seonduvalt esitatud kahju hüvitamise nõudes tuleb kaebus tagastada

§ 121

lõike 2 punkti 21 alusel, mille kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud ning kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ja ei ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks.

1. Riive intensiivsust peetakse väheseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtu hinnangul ei saa suveniirraha äravõtmine kaebaja õigusi kuigi intensiivselt riivata. Tegemist ei ole taoliste esemetega, mille kasutamine vanglas oleks kinnipeetavale igapäevaselt hädavajalik. Tähtpäevade puhul on kaebajal võimalik saata ka tavalisi õnnitluskaarte.
2. Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõige 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kuivõrd Tartu Vangla direktori
4. aprilli
5. a käskkirjaga nr 1-4/46 täiendati ja muudeti Tartu Vangla direktori
6. veebruari
7. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorda, lisades sinna punkti 7.1.58, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud suveniirraha, siis ei saaks kohus seda arvestades teha vanglale ettekirjutust suveniirrahade kaebajale väljastamiseks. Seega ei ole RVastS § 6 lõikes 1 toodud eeldused täidetud. Vastustajal ei ole kohustust lubada kaebajale suveniirraha. Tegemist on keelatud esemetega.
8. Kohtu hinnangul ei saanud ka enne kodukorda vastava sätte lisamist kaebajalt suveniirrahade äravõtmine olla õigusvastane ning talle kahju tekitada. VangS § 15 lõike 2 punkti 3 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. Vastavalt VangS § 15 lõikele 4 võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Vastavalt justiitsministri
9. novembri
10. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 punktile 16 on kinnises vanglas paiknevale kinnipeetavale keelatud sularaha. Tartu Vangla on
11. aprilli
12. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/24-2 ja ka
13. juuli
14. a vaideotsuses nr 1-11/18-2 välja toonud, et kaebajalt suveniirrahade äravõtmise põhjuseks oli see, et need olid väga sarnased originaalsularahale ning visuaalsel vaatlusel ei olnud kiirelt ja hõlpsalt eristatav, kas tegemist on suveniiriga või päris rahaga. Vanglal on õigus hinnata kahtlust tekitavaid esemeid, kas nende esemete kätte toimetamine on eesmärgipärane ja mil viisil 5 3-23-1147 võiks need esemed takistada järelevalve tagamist. Kuna sularaha on vanglas keelatud, siis peaks valvepiirkonnas töötav ametnik igal korral veenduma, et kinnipeetava omanduses olevate kupüüride puhul on endiselt tegemist suveniirrahaga, mitte keelatud esemega (sularaha). Selleks, et teha postisaadetiste kontrollimisel või kambrite läbiotsimisel kindlaks, kas kinnipeetaval olevate esemete näol on tegemist suveniirrahaga või originaalrahatähtedega, kuluks vanglal liigselt ressurssi. Iga rahatäht nõuaks individuaalset kontrolli. Selline tegevus on aeganõudev ja suurendab põhjendamatult ametnike halduskoormust. Kui ametnikud peavad läbiotsimiste teostamisel või kirisaadetiste kontrollimisel kulutama aega rahatähtede individuaalsele kontrollile, võib see kaasa tuua olukorra, kus ametnikel ei pruugi enam jääda piisavalt aega muude toimingute tegemise jaoks, näiteks järelevalve teostamiseks, mis on vangla julgeoleku tagamiseks esmatähtis. Samuti võib suveniirrahade olemasolu eluosakonnas luua soodsa pinnase kinnipeetavate vaheliste konfliktide tekkimiseks, sest kinnipeetavad võivad kaaskinnipeetavaid pettes kasutada neid teenuste, kaupade ja muude esemete soetamiseks, mis omakorda võivad olla nii verbaalsete kui ka füüsiliste konfliktide ajendiks. Kinnipeetavate vahelised konfliktid ohustavad vangla julgeolekut ja korda. Eelnevat arvestades nõustub kohus Tartu Vanglaga, et kaebajalt ära võetud suveniirrahatähti sai eeltoodust tulenevalt pidada vangla julgeolekut ja korda ohustavaks ning seeläbi keelatud esemeteks VangS § 15 lõike 2 punkti 3 tähenduses. Seega ei saanud ka nende äravõtmist pidada õigusvastaseks. Asjaolu, et varasemalt on kaebajale suveniirraha kätte antud, ei tähenda, et vangla antud seisukoht ei võiks ajas muutuda.
15. Kohus nõustub Tartu Vanglaga ka selles osas, et kuigi suveniirrahade äravõtmine võis põhjustada kaebajale mõningast meelehärmi, ei ole siiski eluliselt usutav, et vangla vaidlusalune tegevus oleks talle põhjustanud selliseid kannatusi, millel oleks inimväärikuse alandamise kvaliteet. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajale ka varalist kahju tekkida, sest kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt oli kaebajal võimalik temalt ära võetud suveniirrahad vanglast välja saata.
16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebuses esitatud kohustamis- ja hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus nende nõuete osas

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.

III

1. Kaebaja on palunud ka anda talle advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lõike 1 punkt 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lõike 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
3. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud kohtule vaatamata oma väidetavatele terviseprobleemidele üldjoontes arusaadava kaebuse koos mitmete täiendustega, millest nähtuvad tema põhjendused, miks ta soovib vangla tegevust vaidlustada. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi 6 3-23-1147 kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et taotleja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil.
4. Lisaks on kohus eelpool asunud seisukohale, et kohustamis- ja hüvitamiskaebuse aluseks olevaid asjaolusid arvestades on kaebaja õiguste riive vähene ning kaebuse rahuldamise väljavaade puudub. Tühistamisnõude osas on samuti kohus asunud seisukohale, et seda ei saa sisuliselt menetleda, sest kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud. Seega esineb ka RÕS § 7 lõike 1 punktis 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
5. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. IV 31.

§ 27

lõike 1 punkti 1 ja § 88 lõike 1 alusel on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest koopiaid, kuid see õigus ei ole piiramatu. Riigikohtu halduskolleegium on 8. septembri 2015. a määruses asjas nr 3-7-1-502-15 märkinud, et

§ 28

lõige 2 piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. 32. Haldusasja nr 3-23-1147 toimiku puhul on tegemist digitaalse toimikuga.

§ 87lõike 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 alusel justiitsministri 8.

veebruari

1. a määrusega nr 7 vastu võetud „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra“ § 29 lõike 2 kohaselt väljastab kohtuametnik isiku taotlusel digitaalse toimiku väljavõtte paberil juhul, kui digitaalse toimikuga tutvuda sooviv isik ei saa kasutada avalikku e-toimikut.
2. Kuna kohtule teadaolevalt on kaebajale Tartu Vangla kinnipeetavana tagatud võimalus kasutada e-toimikut ning kaebaja ei ole toonud esile kaalukat põhjust väljatrükkide saamiseks, jätab kohus kaebaja taotluse riigi kulul menetlusdokumentidest väljatrükkide saamiseks rahuldamata. V
3. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata. Samuti jääb sel põhjusel läbi vaatamata kaebaja taotlus haldusasjade liitmiseks.
4. Seoses viidetega kaebaja terviseandmetele tuleb praeguse määruse avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 7