Obsah (4)

§ 101§ 96§ 100§ 102

Tsiviilasi nr 2-23-16345 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 101

lõigetele 3 ja 4 ning elatise suuruse arvestamisel võetakse arvesse

§ 101lg 5.

1. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja Kxxx Txxxxxxxpoolt nimetatud arveldusarvele selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 3-10, 29-33, 41, 43)
3. Hagiavalduse kohaselt on Lxxxxxxxx Pxxxxx(hageja I) ja Axxx Pxxxx (hageja II) RxxxxPxxxx (kostja) alaealised lapsed. Kostja rikub hagejate ülalpidamiskohustust ja maksab hagejatele elatist ebapiisavas ulatuses ehk kokku 400 eurot kuus. Hagi esitamise seisuga kostja hagejate elus ei osale ega maksa hagejate ülalpidamiseks elatist summas, mis vastab kehtiva perekonnaseaduse järgi arvutatavale elatissummale. Hagejate seaduslik esindaja rahuldab hagejate igakuised vajadused vahetult. Hagejate ema kontole laekub igakuine peretoetus 80 eurot ühe hageja kohta. Kuna hagejad viibivad kostja juures kalendriaasta jooksul ühes kuus keskmiselt alla

§ 101lõikes 6 sätestatud ööpäevade arvu, ei tule elatise summat vähendada.

1. Hagejad selgitavad, et kostja on tasunud elatist igakuiselt 366,07 eurot, millest 16,07 eurot on hageja I sideteenuste arve. Hageja I tantsukooli Cxxxx eest tasub laste vanaema Lxxxx Pxxxx 33,33 eurot (summa on hagejate emaga pooleks tehtud). Hageja II Laulupesa laulutunni 30 eurot kuus tasub hagejate ema üksinda.
2. Hagejate ema sissetulek kuus on 960 eurot, millele lisandub kostja makstav elatis 350 eurot. Hagejate ema ei ole teinud kostjale takistusi hagejatega suhtlemisel. Kostja ei ole kordagi avaldanud soovi leppida kokku kuna või kuidas lastega kohtuda või kuidas lapsed tema juures peaksid käima. Esimene diskussioon hagejate külastuse pärast tekkis 2023 detsembris ning perelepitus tuli kostja initsiatiivil vahetult peale elatisrahanõude kohtusse esitamist. Kostja väljapakutud graafik, mille kohaselt hagejad oleksid 15 päeva kuus kostja juures, ei ole lastele mõistlik kuna vanema lapse kool ja huviringid on ühes maakonnas ja lapse isa elab teises maakonnas. Erinevates maakondades elavate vanemate, koolis käiva lapse ja peatselt lasteaeda mineva lapse puhul on see võimatu. See on perelepituses läbitud etapp. Arvestades elukohtade kaugust teineteisest, lapse päevakava ja huviharidusega tegelemist oleks mõistlik iga neljas nädalavahetus külastuseks. Elatisraha teemat perelepituses ei käsitleta.
3. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuine elatis Lxxxxxxxx Pxxxx kasuks alates hagiavalduse esitamisest kuni täisealiseks saamiseni

§ 101

lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 260.33 eurot kuus ja Axxx Pxxxxxkasuks alates hagiavalduse esitamisest kuni täisealiseks saamiseni

§ 101lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 260.33 eurot kuus.

Elatise summa korrigeeritakse iga aasta

1. aprillil tarbijahinnaindeksi ja brutotöötasu muutmise võrra ning peretoetuste muutudes. KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 14-15, 39, 47)
2. Kostja ei nõustu sellega, et on rikkunud ülalpidamiskohustust. Kostja on toetanud hagejaid oma sissetuleku võimekuse piirides. Kostja sooviks on, et hagejad elaksid 15 päeva kuus tema juures, kuid hagejate ema ei lase. Kostja tasub hagejatele igakuiselt elatist peale palgapäeva 400,27 eurot (350 eurot elatis + 16,07 eurot hageja I sideteenuste arve ja 34,20 eurot tantsukooli kuumakse). Kostja igakuine netosissetulek on 1800 eurot kuus, millest kulub elatisele ja arvetele 1335,04 eurot, vaba raha jääb 464,96 eurot.
3. Kostja leiab, et elatist ei saa määrata kuna perelepitus on pooleli. Kostja ja hagejate ema on käinud perelepituses kaks korda, kolmas on tulemas
4. veebruaril, mille käigus soovib kostja laste suhtluskorda paika panna võrdselt. Hetkel on tehtud kokkulepe Lxxxxxxxx Pxxxx suhtes, et laps viibib isaga: 9.02.2024 kuni 11.02.2024 ja 27.02.2024 kuni 2 02.03.2024, edaspidine suhtluskord selgub täpsemalt siis, kui perelepitus on läbi. Kostja soovib perelepituses saavutada kokkulepped ka elatise osas. KOHTU SEISUKOHT
5. Perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. 8. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on Lxxxxxxxx Pxxxxxja Axxx Pxxxx vanemad Kxxx Txxxxx ja Rxxx Pxxxx, kes on kohustatud

§ 96lg 1 kohaselt andma hagejatele ülalpidamist.

9.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

1. Vaidlust ei ole selles, et hagejad elavad hetkel emaga. Menetluse kestel on kostja pöördunud perelepitusse, et määrata kindlaks lastega suhtlemise korda. Kostja soovib, et hagejad elaksid 15 päeva temaga, hagejate ema ei pea sellist elukorraldust laste huvidele vastavaks. Kostja vastusest nähtuvalt on pooled perelepituses kokku leppinud, et hageja I viibib kostja juures 9.02.2024 kuni 11.02.2024 ja 27.02.2024 kuni 02.03.2024 ja edasine suhtluskord pannakse järgmiste kohtumistega paika.
2. Perelepitus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ei välista elatise hagi lahendamist, kuna hagejad vajavad igakuiselt elatist jooksvate kulutuse katteks ning hagejatest eraldi elav vanem on kohustatud elatist tasuma kui ta ei osale hagejate kasvatamises. Kui selgub, et suhtluskorra järgi hakkab kumbki lastest kostjaga viibima rohkem kui seitse ööpäeva kuus, saab elatise summa suuruse arvutamisel seda arvesse võtta.
3. Hagejad nõuavad kostjalt elatist

§-s 101 arvutatud summas alates hagiavalduse esitamisest s.o 18.11.2023. a. 13.

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
3. Vaidlust ei ole selles, et kostja tasub hagejatele elatist 350 eurot kuus ja lisaks tasub hageja I sideteenuste arve, mis on kokku väiksemas määras kui

§-s 101 arvutatud summa. Kostja ei ole tõendanud hagejate ülalpidamise kohustuse täitmist muul viisil. Asjaolu, et laste vanaema on nõus tasuma ühe lapse trennimaksu, ei tähenda veel seda, et kostja ülalpidamiskohustuse saaks lugeda täidetuks.

1. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 3
2. Kostja on avaldanud, et tema netosissetulek on 1800 eurot kuus. Arvestades kostja igakuised kulutusi eluasemele ja muudele teenustele, leiab kohus, et kostja on majanduslikult suuteline seaduses sätestatud ulatuses elatist tasuma. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid

§ 102lg 2 alusel elatise summat vähendada.

17. Seega tuleb kostjal anda hagejatele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 18.

§ 101

lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 100lg 4 järgi makstakse elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt mõlema hageja kasuks välja elatise alates 18.11.
2. a 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust) kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta
3. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4 (järgmine indekseerimine on 01.04.2024.

a), elatise suuruse arvutamisel võetakse arvesse lapsetoetus (

§ 101lg 5), mis laekub hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele.

1. Juhul kui elatise suurust mõjutavad asjaolud muutuvad, saab kohustatud vanem pöörduda kohtu poole elatise vähendamise nõudega.
2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 4