) § 119 lg 1, § 235 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lg 4 järgi ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks. Seega lahendab kohus praegu menetlusabi taotluse vaid menetlusdokumentide tõlkimist puudutavas osas. Kuna kaebus on venekeelne, siis ei saa kohus hinnata kaebuse eduväljavaateid selleks, et otsustada muus osas menetlusabi andmise põhjendatuse üle.
lg 1 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Kaebaja esitatud menetlusabi taotluse kohaselt puudub tal igasugune sissetulek, aga ka väljaminekud. Panga esitatud arvelduskonto nr xxx väljavõttest seevastu nähtub, et kaebaja sissetulek oli ajavahemikul 04.05.–04.09.2024 kokku 1393,75 eurot. Kaebajale maksti LääneHarju Vallavalitsuse poolt toimetulekutoetust ja Eesti Töötukassa poolt töötutoetust. Väljavõttelt ei nähtu, et kaebaja oleks teinud kulutusi, mida saaks
Nähtub kontolt raha väljavõtmine, panga teenustasude tasumine ja mõned sisu mitte kajastavad kaardimaksed, sh kasiinos. Kuna kaebaja ei ole arvesse võetavad kulutusi oma menetlusabi taotluses kajastanud, siis ei saa kohus nendega menetlusabi taotluse lahendamisel arvestada. Eeltoodust saab järeldada, et kaebaja neid kulutusi ei kanna (nt elab pereliikme või sõbra juures, kes tema asemel neid kulusid kannab). Seetõttu arvestab kohus vaid kontolt nähtuva sissetulekuga. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 696,86 eurot. Nimetatud sissetulek on piisav, et katta lühikeste menetlusdokumentide tõlkimise kulud. 6. XX esitas 23.09.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse (täiendatud 07.10.2024) halduskohtu 11.09.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale, soovides menetlusabi taotluse rahuldamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus võtab
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab
§-des 52–54 ja 205 toodud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
8. Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 11.09.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Halduskohus jättis õigesti menetlusabi taotluse menetlusdokumentide tõlkimiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ilma neid üle kordamata (
Määruskaebuses ei ole esitatud teavet, mille alusel tuleks kaebaja menetlusabi vajaduse osas asuda teistsugusele seisukohale. (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.