lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
Krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise teatise 28.02.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX . Kostja ei ole krediidiandjat kontaktandmete muutumisest teavitanud. 2.
kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima
sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad kaks lepingut. Lepingutel ei ole kostja allkirja. Lepingud sisaldavad kostja nime ja kuupäeva. Lepingudokumentidena on hageja kohtule esitanud laenulepingu personaalsed tingimused, maksegraafiku, laenulepingu üldtingimused, Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Hageja on esile toonud, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning lepingutingimustega nõustumiseks ning et lepingudokumendid esitati kostjale püsival andmekandjal. Kostja ei ole eeltoodule vastu vaielnud. Kohus loeb tuvastatuks, et BB Finance OÜ ja kostja vahel olid 31.10.2023 sidevahendite teel sõlmitud laenuleping nr 2102401040 ja lisalaenu leping nr 2102401406, et lepingud olid kostjale püsival andmekandjal esitatud ning sisaldasid seadusega nõutud andmeid. Laenusummade 2125 eurot ja 570 eurot välja maksmine 31.10.2023 kostjale on tõendatud kohtule esitatud maksekorraldustega (dtl 168 ja 212). Lepingutes välja toodud krediidi kulukuse määr jäi lepingute sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (31.10.2023 kehtis 50,16%) piiresse. 4 5. Nõude loovutamine Hageja on esile toonud, et hagi aluseks olevatest lepingutest tulenevad nõuded on hagejale loovutatud ning et algne krediidiandja on kostjat nõude loovutamisest ka teavitanud (dtl 112). Kohtu hinnangul on tõendatud, et nõue on hagejale loovutatud. 6. Vastutustundliku laenamise põhimõte 6.1.
kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (
Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata. 5 6.
kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.
lg 7 kohaselt asendub lepingujärgne intressi määr lepingu sõlmimise hetkel kehtinud seadusjärgse intressimääraga ning muid lepingutasusid kostja ei võlgne.
lg 7 kohaselt, kui leping ei ole korraliselt lõppenud, tuleb tagasimaksed uuesti määrata. Lepingute tähtajad olid 20.10.2025 ja 15.12.2025, st lepingud ei ole korraliselt lõppenud. Hageja on
Hageja on tagasimaksete uuesti määramisel arvestanud lepingute sõlmimisel kehtinud intressiga 4% aastas. Hageja toob välja, et kuna kostja kummalegi lepingule tagasimakseid ei teinud, oleks kostja olnud lepingu üles ütlemise ajal viivituses vähemalt kolme tagasimaksega ka uuesti määratud tagasimaksete graafiku kohaselt. Hageja toob välja, et kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja alternatiivselt
4034 lg 7 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust 2102401406 tulenev põhivõlgnevus 2695 eurot, intress perioodi 15.12.2023-15.03.2024 kokku summas 7,18 eurot, viivis põhivõlalt (2695 eurolt)
lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.03.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.06.2024 kokku summas 87,44 eurot ning sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva raha nõue väiksemas summas ei ole alternatiivne nõue, kuivõrd nõude ese on sama. Hageja ei ole ka esile toonud, et ta algsest nõudest loobuks. 7.2. Kuivõrd hageja on tõendanud laenusumma kostja kasutusse andmist ning kohus on tuvastanud, et leping on kehtivalt üles öeldud (kostja oli võlas kolme tagasimaksega ning krediidiandja oli saatnud kostjale lepingu üles ütlemise teate ja andnud täiendava tähtaja (dtl 110), on põhivõlg sissenõutavaks muutunud. Sellest tulenevalt rahuldab kohus
lg 1,
lg 1, § 4034 lg 7, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel hageja põhivõla nõude summas 2695 eurot. Põhjendatud on ka hageja seadusjärgse intressi nõue, seega mõistab kohus kostjalt välja intressi perioodi 15.12.2023-15.03.2024 kokku summas 7,18 eurot. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda võla tasumisega viivitamise korral viivist, ent seda seadusjärgses määras. Seetõttu rahuldab kohus
alusel hageja viivisenõude, mõistes kostjalt välja viivise põhivõlalt (2695 eurolt) seadusjärgses viivise määras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.03.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.06.2024 kokku summas 87,44 eurot. 7.3. Hageja nõuab ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja on viidanud, et sissenõudmiskulude hüvitise suuruse kokkulepe sisaldus tarbijakrediidi teabelehes, mis moodustas osa lepingust. Teabelehes (dtl 105) on märgitud, et võlateatise tasu on 5 eurot (pärast lepingu lõppemist on võlateatise tasu 5-25 eurot sõltuvalt nõude summast ja vastavalt seadusele). Hageja väitel saadeti kostjale lepingu kehtivuse ajal kolm tasulist võlateatist, mille maksumus oli 5 eurot teatis. Hageja on seega põhjendanud sissenõudmiskulusid kokku 15 euro ulatuses ning toonud selles osas ka esile lepingulise kokkuleppe (5 eurot teatis), samuti tõendanud, et eelnevalt saadeti tasuta teated. Hageja väitel on ta peale lepingu lõppemist saatnud kostjale nii e-posti-aadressile XXX, kui ka posti teel XXX järgnevad tasulised nõudekirjad: 03.04.2024 (25 eurot, dtl 125), 18.04.2024 (5 eurot, dtl 122), 30.04.2024 (5 eurot, dtl 124). Hageja nõuab nende kulude hüvitamist, viidates kokkuleppele tarbijakrediidi teabelehes. Kohus märgib, et tarbijakrediidi teabelehes ei ole välja toodud konkreetseid summasid peale 5 euro, ülejäänu on vahemikuna ning viitega 7 seadusele. Kohus selgitab, et
ei ole erinevalt
§-st 1131 seadustatud hinnakiri. Tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitise nõudmine eeldab, et
MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks riigilõiv 455 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega 21.06.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 3608,53 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 455 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 455 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 2695 eurot, intressinõude 7,18 eurot, 19.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude 87,44 eurot ja võla sissenõudmiskulude hüvitis 30 eurot. Seega kokku rahuldas kohus hagi 2819,62 euro ulatuses (2695 + 7,18 + 87,44 + 30), mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (3608,53 eurot) 78,14%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 78,14% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21,86% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 78,14% hageja põhjendatud menetluskuludest (455 eurot), millele vastab summa 355,54 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). 8 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.