TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2546 Määruse kuupäev 3. oktoober 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Aivo Tarmiku kaebus Tartu Vangla 31. augusti 2023. a käskkirja

) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas Aivo Tarmiku (kaebaja)
2. augusti
3. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/274 süüdi Tartu Vangla
4. juuli
5. a käskkirjast nr 6-3/201 tuleneva kohustuse (väljaspool vanglat liikumisel järgida Tartu Vangla direktori
6. aprilli
7. a käskkirjaga nr 1-1/62 kinnitatud „Tartu Vangla avavangla kodukorra“ (kodukord) p-s 17.5 sätestatud erinõudeid väljaspool vanglat töötamisel) nõuete rikkumises ning määras kaebajale distsiplinaarkaristuseks viis ööpäeva kartserit katseajaga kolm kuud. Käskkirja kohaselt rikkus kaebaja kodukorra p 17.5.4.2, 17.5.4.3, 17.5.4.4 ja 17.5.4.6, kuna suhtles töökohal kõrvaliste isikutega, tegeles kõrvalise tegevusega ning valdas, andis edasi ja võttis vastu esemeid. Kaebaja pani rikkumised toime
8. augustil ja
9. augustil
11. Kaebaja esitas
12. septembril 2023 Tartu Vanglale vaide eelnimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, mille vangla jättis
13. oktoobri
14. a vaideotsusega nr 1-11/216-2 rahuldamata. 3-23-2546
15. Kaebaja esitas
16. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
17. augusti
18. a käskkirja nr 2-23/1-3/274 ja
19. oktoobri
20. a vaideotsuse nr 1-11/216-2 tühistamiseks.
21. Tartu Halduskohus võttis
22. novembri
23. a määrusega Aivo Tarmiku kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
24. Tartu Vangla esitas kohtule
25. detsembril 2023 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata. Ühtlasi esitas vastustaja asjassepuutuvad tõendid.
26. Kaebaja esitas kohtule
27. jaanuaril 2024 täiendavad selgitused ja vastuväited vastustaja
28. detsembri
29. a vastusele.
30. Kaebaja esitas kohtule
31. veebruaril 2024 hiljem täiendatud taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning vaidlusaluse käskkirja ja vaideotsuse kehtivuse peatamiseks või alternatiivselt haldusasjas kiirendatud korras lõpplahendi või vaheotsuseni jõudmiseks.
32. Tartu Halduskohus vabastas
33. veebruari
34. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja menetluse kiirendamise taotluse läbi vaatamata.
35. Tartu Vangla esitas
36. oktoobril 2024 kohtule avalduse, milles annab teada, et kaebaja vabastati
37. juunil 2024 vanglast seoses karistuse ärakandmisega. Vangla palub haldusasja menetlus tühistamiskaebuse ainetuks muutumise tõttu lõpetada.
38. Kohus palus
39. oktoobri
40. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas ta nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega või soovib ta minna üle tuvastamisnõudele. Viimasel juhul peab ta kohtule selgitama, kuidas on see tema õiguste kaitseks vajalik. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ning palus kaebajal teatada, kelle nimele ja millisele arvelduskontole kaebuselt tasutud riigilõiv menetluse lõpetamise korral tagastada.
41. Kaebaja esitas
42. oktoobril 2024 kohtule avalduse, milles teavitab kohut oma tahtest minna üle tuvastamisnõudele. Kaebaja soovib kindlaks teha, kas Tartu Vangla on tema suhtes toiminud õiguspäraselt. Kui selgub, et vangla tegevus on olnud õigusvastane, siis tekib kaebajal õigus talle tekitatud kahju hüvitamiseks. Vaidlusaluste haldusaktide alusel paigutati kaebaja avavanglast kinnisesse vanglasse, kaebaja kaotas töökoha ning võimaluse asuda õppima Eesti Maaülikooli, mistõttu tema õpingud lükkusid ühe aasta võrra edasi. Samuti võimaldab tuvastamiskaebuse menetlemine vanglal oma tegevust korrigeerida. KOHTU SEISUKOHT
43. Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, siis ei avalda Tartu Vangla
44. augusti
45. a käskkiri nr 2-23/1-3/274 ja
46. oktoobri
47. a vaideotsus nr 1-11/216-2 kaebajale enam mõju ning nende tühistamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik. Kuna haldusaktid on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p‑ga 4 ja lg-ga 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.

novembri

1. a otsus asjas nr 3‑3‑1‑44‑14, p 12;
2. detsembri
3. a otsus asjas nr 3-15-873, p 34).

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 järgi ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti 2 3-23-2546 andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kaebaja soovib jätkata haldusasja menetlust vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus ei pea haldusasja menetluse jätkamist põhjendatuks. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, siis on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Puudub alus eeldada, et kaebaja uuesti karistuse kandmiseks vanglasse paigutatakse. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu Vangla
4. augusti
5. a käskkirja nr 2-23/1-3/274 ja
6. oktoobri
7. a vaideotsuse nr 1-11/216-2 õigusvastasuse kindlakstegemine. Seega ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
8. Kohus märgib täiendavalt, et ei pea käesoleva kaebuse ja võimaliku tulevikus esitatava hüvitamiskaebuse eduväljavaateid ka kuigivõrd suureks, võttes arvesse käesoleva haldusasja materjale (sh videosalvestistelt nähtuvat) ning asjaolu, et Tartu Vangla
9. augusti
10. a otsust nr 6-5/166-1 (kaebaja karistuse kandmise jätkamiseks kinnisesse vangla eluosakonda paigutamine) ja
11. juuni
12. a käskkirja nr 2-23/1-3/99 (kaebaja distsiplinaarkorras noomitusega karistamine, mis oli mh aluseks kaebaja kinnisesse vanglasse paigutamisele) puudutavate haldusasjade nr 3-23-1648 ja 3-23-1947 menetlused on
13. juuli
14. a määrustega lõpetatud ning Tartu Vangla
15. aprilli
16. a käskkirja nr 2-23/1-3/8 (kaebaja distsiplinaarkorras noomitusega karistamine, mis oli samuti mh aluseks kaebaja kinnisesse vanglasse paigutamisele) puudutavas osas on kaebaja kohtumenetluse haldusasjas nr 3-23-1233 küll läbinud, kuid ei saavutanud haldusakti tühistamist.
17. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 16. Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 20 eurot (

§ 104lg 5 p 4).

Selleks peab kaebaja kohtule teatama, kelle nimele ja millisele arvelduskontole ta kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist soovib, viie tööpäeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3