← Eesti

3-24-879/7

Obsah (7)§ 121§ 29§ 151§ 133§ 43§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-879 Määruse kuupäev 25. september 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks s

) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X (kaebaja) esitas
  2. detsembril 2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja põhjendas, et
  3. detsembril 2023 teostasid vanglaametnikud kaebaja kambris läbiotsimise. Läbiotsimise käigus lõhuti kaebaja habemeajamise pardel, mille kaebaja oli äsja kaupluse vahendusel soetanud. Pardli tera lõhuti pardli lohakalt ja jõuliselt pakendisse paigutamisega. Ka pakendil olid deformeerumise jäljed.
  4. Tartu Vangla jättis
  5. veebruari
  6. a otsusega nr 1-13/24/276-2 kaebaja varalise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Menetluse käigus on selgunud, et kaebaja kambris toimus
  7. detsembril 2023 läbiotsimine, kuid ei ole leidnud kinnitust, et habemeajamismasin oleks ära lõhutud ametnike tegevuse tõttu ning sellel võis kahjustus olla juba enne läbiotsimist.
  8. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
  9. märtsil 2024 kaebuse Tartu Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 153 eurot seoses
  10. detsembri
  11. a 3-24-879 läbiotsimise käigus habemeajamise pardli lõhkumisega. Kaebaja ei nõustunud vangla
  12. veebruari
  13. a otsusega nr 1-13/24/276-
  14. Kaebaja taotles Tartu Vanglalt vanglaametnike rinnakaamera salvestiste väljanõudmist, s.t salvestised nii
  15. detsembri
  16. a läbiotsimise kui ka samal päeval korrapidajaga pardli seisukorra ülevaatamise kohta.
  17. Tartu Halduskohus jättis
  18. märtsi
  19. a määrusega Xi kaebuse käiguta. Kohus andis kaebajale tähtaja varalise ja mittevaralise kahju hüvitise suuruse täpsustamiseks ning riigilõivu summas 20 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.
  20. Tartu Halduskohus palus
  21. märtsi
  22. a kohtunõudega Tartu Vanglal esitada kohtule kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.
  23. Kaebaja teatas kohtule
  24. märtsil 2024, et kaebuselt on riigilõiv tasutud. Kaebaja nõudis varalist kahju 76,50 eurot ja mittevaralist kahju 76,50 eurot.
  25. Tartu Vangla esitas kohtule
  26. märtsil 2024 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
  27. Tartu Halduskohus tagastas
  28. märtsi
  29. a määrusega Xi kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise osas

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud selles osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Sama määrusega võttis kohus menetlusse Xi kaebuse varalise kahju hüvitamiseks ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.

  1. Kaebaja esitas
  2. aprillil 2024 kohtule avalduse, milles esitas vastuväited vangla
  3. märtsi
  4. a vastusele kohtunõudele. Kaebaja palus kohtul võtta vanglateenistujad vastutusele.
  5. Tartu Vangla esitas kohtule
  6. aprillil 2024 vastuse, milles palub kaebuse rahuldamata jätta. Ühtlasi esitas vangla kohtule haldusmenetluse tõendid, sh videosalvestise
  7. detsembri
  8. a toimingu kohta, millest nähtub, kuidas kaebaja ja vanglaametnik pärast läbiotsimist pardli seisukorda üle vaatavad ning sellel teemal vestlevad (sh soovitab ametnik kaebajal vanglale kahju hüvitamise taotlus esitada). Vastustaja palub kuulutada videosalvestise osas haldusasja menetluse kinniseks ning kaebajale salvestist mitte näidata.
  9. Tartu Halduskohus kuulutas
  10. aprilli
  11. a määrusega haldusasja menetluse Tartu Vangla
  12. aprillil 2024 esitatud videosalvestise osas kinniseks ning keelas kaebajal eelnimetatud videosalvestisega tutvuda ja saada sellest koopiaid. Kohus selgitas kaebajale, et tal ei ole halduskohtumenetluses võimalik esitada taotlust vanglateenistujate vastutusele võtmiseks. Kohus arvestab kaebaja vastuväiteid Tartu Vangla kohtule esitatud vastustele haldusasja menetluse raames edasiste kohtulahendite koostamisel. KOHTU SEISUKOHT
  13. Kohus tuvastas rahvastikuregistrist, et kaebaja on
  14. juunil 2024 surnud. Seetõttu peab kohus vajalikuks hinnata, kas on põhjendatud haldusasja edasi menetleda ning võimaldada kaebaja asemel menetlusse astuda tema üldõigusjärglasel (

§ 29lg 1).

Kohus, olles hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kaebuse edasine sisuline menetlemine ei ole põhjendatud. 13.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. 2 3-24-879

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 14. Kaebaja nõudis vanglalt seoses tema habemeajamise pardli lõhkumisega varalise kahju hüvitamist summas 76,50 eurot. Kohtu hinnangul saab kaebaja õiguse riive intensiivsuse hindamisel analoogia korras lähtuda

§ 133lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi.

Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Käesoleval juhul ei ületa varaliselt hinnatava hüve väärtus, s.o kaebaja nõutud varalise kahju hüvitis, 1000 eurot ning seega on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. Samuti tuleb arvestada, et kaebajal oli pärast pardli kahjustumist võimalik raseerida ka nt žiletiga, mistõttu ei olnud tema jaoks habemeajamine võimatu.

  1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg-st 1 tulenevalt hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. 15.
  2. Kaebaja väitis, et vanglaametnikud kahjustasid tema habemeajamise pardlit
  3. detsembri
  4. a läbiotsimise käigus, kuna käsitlesid seda hooletult. Kaebaja kirjeldas kohtule esitatud kaebuses, et vanglaametnik asetas pardli ebaõigesti pakendisse ning surus pakendi jõuga kinni, mistõttu pardel läks katki. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja pardlil esinevad kahjustused (pardli tera kinnitus on katki), kuid haldusasjas esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et pardel sai kahjustada vangla tegevuse tõttu
  5. detsembri
  6. a läbiotsimise käigus. Vaidlusalune läbiotsimine ei ole jäädvustunud vangla kaamerate ega vanglaametnike kehakaameratega, mistõttu tugineb kohus asja lahendamisel teistele tõenditele. 15.
  7. Läbiotsimist teostanud Tartu Vangla inspektor-kontaktisik kirjeldab
  8. jaanuari
  9. a selgituses, et avas
  10. detsembril 2023 toimunud läbiotsimisel kaebaja habemeajamismasina karbi, vaatas sinna sisse ning seejärel sulges karbi. Ametnik ei näinud karbi avamisel, et masina tera oleks katki olnud. Ametnik ei surunud karpi kinni ega täheldanud, et karbis oleks midagi katki läinud või et karbis oleks midagi valesti olnud. Teine läbiotsimist teostanud ametnik märgib
  11. jaanuari
  12. a selgituses, et tema karpi ei avanud. Ta nägi suletud habemeajamise masina karpi, kuid karp ei olnud kummis ega muudmoodi halvasti suletud (vt Tartu Vangla
  13. aprilli
  14. a vastuse lisad 1 ja 2). Kohtul puudub alus vanglaametnike selgitustes kahelda, kuivõrd neid ei lükka ümber ka muud haldusasjas esitatud tõendid. Seega ei ilmne kohtule, et vanglaametnikud oleksid läbiotsimise käigus kaebaja pardlit kahjustanud. 15.
  15. Kohus nõustub vastustajaga, et kahtlusi pardli kahjustumise tegelike asjaolude osas tekitab see, et kaebaja väljendas läbiotsimisele järgnenud päeval
  16. detsembril 2023 vanglaametnikule, et tal oli juba varasemalt soov pardel kauplusele tagastada. Kui ametnik küsis, miks kaebaja toimiva pardli soovib tagasi saata, siis ei andnud kaebaja selget vastust, vaid viitas, et see ei töötanud õigesti. Ametnik ei mäleta kaebaja täpset sõnastust, kuid mõistis, et kaebaja hinnangul oli pardlil juba enne
  17. detsembrit 2023 midagi viga (vt Tartu Vangla
  18. aprilli
  19. a vastuse lisa 10). Samas ei ole kohtu hinnangul võimalik väita, et pardel oli 3 3-24-879 juba enne läbiotsimist kahjustunud ning et seetõttu soovis kaebaja pardli kauplusele tagastada, kuivõrd pärast läbiotsimist selgitas kaebaja samal päeval vanglaametnikule, et tahtis pardli kauplusele tagastada, kuna ei olnud rahul pardli funktsioonidega (vt vangla
  20. aprillil 2024 esitatud videosalvestist). Samuti ei märganud
  21. detsembril 2023 läbiotsimist teostanud ametnik, et pardel oleks katki olnud (vangla
  22. aprilli
  23. a vastuse lisa 2). Seega ei ole teada, millal ja kuidas pardel kahjustada sai, kuid ei saa asuda seisukohale, et pardli lõhkusid
  24. detsembril 2023 vanglaametnikud. 15.
  25. Kohus nendib, et kaebaja habemeajamise pardli kahjustumise asjaolud on ebaselged, kuid olukorras, kus juhtumi kohta on kogutud ammendavalt olemasolevaid tõendeid ning nende põhjal ei ole võimalik jaatada haldusorgani rikkumist, siis ei saa kohus tuvastada vastustaja õigusvastast tegevust ning kohustada teda eseme purunemise eest vastutust kandma. Seetõttu ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline.
  26. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Xi kaebuse

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p1 alusel läbi vaatamata.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 17. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 alusel, siis ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (

§ 104lg 5 p 3).

18. Kohus asendab kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.