2-23-16345/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-16345 Tsiviilasi A.A. ja B.B. hagi R.P. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 4685,94 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. märtsi 2024 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.P. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad (vastustajad): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja B.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja K.T. Kostja (apellant): R.P. (isikukood XXXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2024 otsus muutmata.
5. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
6. Jätta ringkonnakohtu menetluse kulud kostja kanda. Hagejatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. A.A. ja B.B. (hagejad) esitasid hagi R.P. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad on K.T. ja kostja ühised alaealised lapsed, kes elavad koos K.T.. Kostja täidab ülalpidamiskohustust hagejate suhtes ebapiisavas ulatuses, tasudes neile kokku 400 eurot kuus. See on vähem kui perekonnaseaduse (PKS) järgi arvutatud miinimumsumma. Hagejad viibivad kostjaga vähem kui seitse ööpäeva kuus, K.T. saab kummagi hageja eest lapsetoetust 80 eurot, hagejate vanusevahe on üle kolme aasta. Hagejad nõuavad, et kostja tasuks kummagi hageja ülalpidamiseks 260,33 eurot kuus, mis muutub vastavalt tarbijahinnaindeksi, brutotöötasu ja lapsetoetuse muutumisele. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimumsummas, ei pea nad oma vajaduste suurust tõendama. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. A.A. tantsukooli eest ei tasu kostja, vaid pool sellest (33,33 eurot kuus) tasub hagejate vanaema L.P., teise poole tasub K.T.. K.T. sissetulek koos kostja makstava elatisega on 1310 eurot kuus, mis on väiksem kui kostja sissetulek. K.T. hinnangul on tema panus hagejate ülalpidamisse suurem kui kostja oma. Diskussioon laste külastamise üle tekkis pärast elatisnõude esitamist. Jagatud elukoht on võimatu, sest vanemad elavad eri maakondades. Perelepituses elatisega ei tegeleta.
8. Kostja on seisukohal, et on hagejaid ülal pidanud enda sissetuleku ja võimekuse piires. Ta tasub hagejatele iga kuu elatist 350 eurot, A.A. sideteenuse eest 16,07 eurot ja 34,20 eurot tantsukooli eest, kokku 400,27 eurot. Kostja igakuine netosissetulek on 1800 eurot, millest arved koos elatisega on 1335,04 eurot. Kostja soov on, et hagejad elaksid 15 päeva kuus tema juures, selles küsimuses on pooleli perelepitus. Esialgse kokkuleppe kohaselt viibib A.A. kostjaga
9. veebruarist kuni
10. veebruarini 2024 ja
11. veebruarist kuni
12. märtsini
13. Enne perelepituse lõppu ei saa elatist kindlaks määrata. Menetluskulud tuleb jagada võrdselt. MAAKOHTU LAHEND
14. Tartu Maakohus rahuldas
15. märtsi 2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 260,33 kuus alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni, selliselt et elatist indekseeritakse iga aasta
16. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning elatise suuruse arvestamisel võetakse arvesse PKS § 101 lg
17. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei välista perelepitus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks elatisehagi lahendamist, kuna hagejad vajavad iga kuu elatist jooksvate kulutuse katteks ning hagejatest eraldi elav vanem on kohustatud elatist tasuma. Kui selgub, et suhtluskorra järgi hakkab kumbki lastest kostjaga viibima rohkem kui seitse ööpäeva kuus, saab elatise suuruse arvutamisel seda arvesse võtta. Vaidlust ei ole selles, et kostja tasub hagejatele elatist 350 eurot kuus ja lisaks tasub ta A.A. sideteenuste arve, mis on kokku vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Kostja ei ole tõendanud hagejate ülalpidamise kohustuse täitmist muul viisil. Asjaolu, et laste vanaema on nõus tasuma ühe lapse trennimaksu, ei tähenda, et kostja ülalpidamiskohustuse saaks lugeda täidetuks. 2 Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda sellest, et miinimummääras nõude esitamisel ei pea lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära, põhjendama ega tõendama. Maakohus leidis, et kostja on majanduslikult suuteline seaduses sätestatud ulatuses elatist tasuma. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid PKS § 102 lg 2 järgi aluse summat vähendada. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
18. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
19. märtsi 2024 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista välja elatis kummalegi hagejale 200 eurot kuus ning siduda elatis sellega, kui palju viibivad lapsed ühes kalendrikuus keskmiselt kostja juures. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus otsuse tegemisel jätnud välja selgitamata asja lahendamise seisukohalt olulist tähendust omavad asjaolud s.o. laste tegelikud vajadused. Samuti ei ole maakohus arvestanud sellega, et vanemate vahel on pooleli laste suhtluskorra määramine, mis võib mõjutada makstava elatise summat. Maakohus on jätnud ka kohtuotsusesse märkimata selle, et kui vanemad saavutavad kokkuleppe suhtluskorras, siis arvestatakse sellega igakuise elatise arvutamisel. Hageja taotles sellise otsuse tegemist, kus elatise arvutamisel tuleks lähtuda kõigist PKS §-s 101 sätestatud asjaoludest. Maakohus on aga teinud valiku ning lähtunud üksnes PKS § 101 lgtest 3, 4 ja
20. Arvestamata on jäetud PKS § 101 lg 6, mille kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Maakohtu otsust tuleb selles osas muuta. Maakohtule oli teada, et vanematel on pooleli suhtluskorra vaidlus, mistõttu oleks olnud mõistlik anda vanematele aega kompromissi saavutamiseks, mitte rutata otsuse tegemisega. Vaidlust ei ole, et kostja maksab hagejatele 400 eurot kuus, seega ei ole tegemist juhtumiga, kus elatist nõutakse põhjusel, et vanem ei anna lastele üldse ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt peab hageja välja tooma kulude koosseisu. Hagiavalduses ei ole toodud välja hagejate kulusid. Samuti ei ole kohus välja selgitanud hagejate igakuiste kulude koosseisu. Tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega. Kostjale ei ole teada hagejate tegelikud kulud. Kostja on elatist alates jaanuarist 2023 maksnud 400 eurot kuus ja K.T. ei ole kordagi väitnud, et see ei ole hagejate ülalpidamiseks piisav. K.T. ei ole nõuet esitades selgitanud, millised kulud on suurenenud. Kohus oleks pidanud välja selgitama, millised on lastega seotud kulud ja kas on üldse põhjust elatist kohtu kaudu nõuda. Seaduses ei ole enam ühtset miinimumelatise suurust, vaid PKS § 101 alusel arvutatud elatis võib olla iga lapse puhul erinev. Riigikohus on lahendis nr 2-19-19160 selgitanud, et kohtu ülesanne on välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks, sh koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil. Sellest tulenevalt ei ole maakohtul asjakohane viidata varasemale Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-35-17, mis räägib elatise miinimummäärast, sest Riigikohus on selgitanud, et kehtivas perekonnaseaduses ei ole enam elatise miinimummäära. Antud vaidluses ei ole maakohus selgitanud välja elatise suuruse arvutamiseks vajalikke asjaolusid. Kostjale jäi selgusetuks, kas kohus on A.A. trennitasu maksmist arvestanud või mitte. Kohus oleks pidanud juhtima kostja tähelepanu sellele, et mingeid asjaolusid või väiteid on veel vajalik täiendavalt tõendada.
21. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. 3 Vastuväidete kohaselt ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud, otsuse tühistamiseks puudub alus. Elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 järgi ei ole alust, sest hagejad viibivad kostjaga vähem kui sättes märgitud ööpäevade arv. Kostja soovi, et hagejad oleksid tema juures 15 päeva kuus, ei ole võimalik täita, sest kostja elukoht on Saue vallas ja hagejad elavad koos emaga Tartus. Noorem laps on alles 1,5-aastane ning vanemal lapsel on elukoha juures kool ja huviringid. Kuna kostja soovitud suhtluskorda hetkel ei ole, on maakohus põhjendatult mõistnud elatise välja miinimumsuuruses. Elatise suurus ei vaja eraldi tõendamist, sest PKS § 101 kohaselt ei või elatis olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Kostjalt tuleb välja mõista hagejate õigusabikulu 90 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
23. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ja ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 442 lg 8 nõuetele vastavalt oma otsust põhjendanud ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Vastusena apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
24. Kohus saab laste viibimise aega kohustatud vanema juures elatise arvutamisel arvesse võtta, kui suhtluskord on määratud kohtulahendi või kokkuleppega või kui suhtlemine toimub väljakujunenud tava alusel ja vanemad selle üle ei vaidle. Antud juhul ei ole hagejate ja kostja suhtlemiseks kehtestatud suhtluskorda, suhtlemiseks ei ole ka kokkulepet ega tava. Kostja nimetatud esialgse kokkuleppe järgi olid hagejad tema juures veebruaris 2024 viis päeva ja märtsis 2024 kaks päeva, mis ei anna alust elatise vähendamiseks. TsMS § 442 lg 5 järgi peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Seetõttu ei saa resolutsioonis elatise suurust kostja juures veedetavate päevade arvuga siduda enne, kui päevade arv on selge. Maakohus viitab õigesti, et kui hagejate viibimise aeg kostja juures suureneb ja ületab seitse päeva kuus, annab see aluse elatise suuruse muutmiseks.
25. Õige on kostja väide, et kehtiva seaduse järgi võib elatise miinimum olla igal lapse puhul erinev. Seda seetõttu, et miinimumsumma arvutamisel tuleb võtta arvesse lapsetoetust, lahus elava vanema juures oldavat aega ja mitme lapse puhul laste vanust. Need asjaolud ei ole tõesti kõigi laste puhul samad. See aga ei tähenda, et elatise miinimumi kui sellist enam kehtiva seaduse järgi ei ole. Ka kostja viidatud Riigikohtu lahendis nenditakse, et kehtivas õiguses ei ole enam ühtset miinimumelatise suurust, vaid PKS § 101 alusel arvutatud nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev (RKTKo 2-1-9-19160, p 14). Elatise miinimumiks on PKS § 101 järgi arvutatud summa, milles võetakse arvesse Eesti keskmist brutokuupalka, tarbijahinnaindeksit, lapsetoetust ja lasterikka pere toetust, lapse viibimist kohustatud vanema juures ja mitme lapse puhul nende vanusevahet. Konkreetse lapse puhul ongi selliselt arvutatud summa miinimumiks. Kõiki neid asjaolusid on maakohus otsuse tegemisel ka arvesse võtnud, sh tuvastanud, et PKS § 101 lg 6 antud juhul kohaldamisele ei kuulu.
26. Maakohus märgib õigesti, et miinimumsummas elatist nõudes ei pea hagejad oma kulusid tõendama. Kulude tõendamine on vajalik siis, kui elatist nõutakse miinimumist suuremas summas või kui kostja on tõendanud, et esineb mõjuv põhjus elatist vähendada alla miinimumi PKS § 102 lg 2 alusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus, olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, või muu sarnane olukord. Maakohus on ka selgitanud, et kui 4 kostja toob esile elatise vähendamise alused, tuleb hagejatel esitada tõendid enda kulutuste ning hagejate seadusliku esindaja varalise seisu ja sissetulekute kohta (dtl 38). Kostja elatise vähendamise aluseid menetluses esile toonud ei ole ning hagejad miinimumist suuremat elatist ei nõua.
27. Kostjale on jäänud arusaamatuks, kas maakohus võttis arvesse, et kostja on tasunud A.A. trennitasu. Ringkonnakohus selgitab kostjale, et trennitasu küsimus oleks oluline, kui hagejad oleksid nõudnud elatist ka tagasiulatuvalt ja kohus oleks pidanud hindama, kas ja mil määral on kostja elatist maksnud. Antud juhul nõuavad hagejad elatist vaid edasiulatuvalt. Maakohus tuvastas, et kostja makstav summa on vähem kui seaduse järgi ettenähtud miinimum, seda nii koos trennitasuga kui ka ilma sellega. Edaspidi tuleb kostjal anda hagejatele ülalpidamist kohtuotsuses märgitud viisil ja selliselt makstu arvel kantakse ka hagejate huviringide kulud.
28. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud kostja kanda. Hagejad on
29. mai 2024 vastuses apellatsioonkaebusele nõudnud 90 euro suuruse õigusabikulu kostjalt väljamõistmist ning
30. septembri 2024 vastuses teatanud, et õigusabile on kulunud 91,50 eurot ja hagi koostamisele 69 eurot. Viimasele vastusele on lisatud OÜ Hugo arve ja Alimony OÜ-le tehtud ülekande maksekorraldus. Kohus selgitab, et lepinguline esindaja, kellele tehtud kulud saab kohus teiselt menetlusosaliselt TsMS § 175 alusel välja mõista, peab olema menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejaid on menetluses esindanud nende ema, mitte lepinguline esindaja. Õigusabikulude arve on väljastanud OÜ Hugo ja teine summa on kantud üle Alimony OÜ-le, kes kumbki ei ole hagejaid menetluses esindanud, isegi kui nimetatud äriühingud on abistanud hagejate seaduslikku esindajat dokumentide koostamisel. Selliselt kantud kulu ei saa kohus teiselt menetlusosaliselt välja mõista. Maakohtus kantud kulud on maakohus jätnud poolte endi kanda ja kulude jaotust ei ole kumbki pool vaidlustanud. Hagejatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 5